Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Asja lahendamise viis Menetlusosalised ja esindajad
Viru Maakohus Tamara Šabarova 30. oktoober 2023, Narva kohtumaja 2-23-123579 Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi E F vastu võlgnevuse nõudes 1639,71 eurot Kirjalik menetlus Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, aadress Tartu mnt 83, 10115, Tallinn, Harju maakond) Hageja lepinguline esindaja Marjana Šestel (e-post [email protected]) Kostja E F (isikukood XXX, registrijärgne elukoha aadress XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista E F välja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks E AS ja E F vahel 09.10.2020 sõlmitud arvelduskrediidilepingust nr 7748578774 tulenev põhinõue 678,78 eurot, intressid 134,90 eurot, viivised 513,41 eurot, sissenõudekulud 35 eurot.
3.Mõista E F välja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 678,78 eurot alates 22.09.2023 kuni põhinõude täitmiseni 40,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
4.Jätta Aktsiaselts PlusPlus Capital menetluskulud E F kanda.
Mõista E F välja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulud 575 eurot.
6.Mõista E F välja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks väljamõistetud menetluskuludelt (575 eurot) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.
7.Tagaseljaotsus on viivitamata täidetav.
EDASIKAEBAMISE KORD
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu 1/5
2-23-123579 otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 06.06.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1200,12 euro saamiseks. Võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada ning Pärnu Maakohus 11.09.2023 määrusega andis avaldaja nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus 02.10.2023 saatis tsiviilasja kohtualluvuse järgi lahendamiseks Viru Maakohtu Narva kohtumajja.
2.Hageja esitas 21.09.2023 kohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes. 05.10.2023 esitas hageja hagiavalduse täiendatud tervikteksti.
3.Hagiavalduse kohaselt E AS ja kostja sõlmisid 09.10.2020 arvelduskrediidilepingu nr 7748578774. Lepingu alusel võimaldati kostjale krediidilimiidi 2000 euro kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks. Kostja kohustus tagastama igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, ja tasuma igakuist intressi 15.-ks kuupäevaks. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 40,90% aastas või 0,11% päevas. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli arvelduskrediidi ülekandmine kliendi pangakontole (väljavõtutasu) 3,5 eurot + 3,1% ülekande summast, millele hinnakirja alusel lisandub välkmakse tasu 15 eurot. Lepingujärgne krediidi kulukuse määr on 59,28% aastas ja krediidi kogukulu 4787,63 eurot. Krediidi kulukuse määr 2/5
2-23-123579 on arvutatud eeldusel, et intressimäär on 40,90% aastas, väljavõtu tasu on 65,5 eurot ning kogu krediidilimiit tagastatakse 12 kuu jooksul kooskõlas teiste lepingu tingimustega. Alates 09.10.2020 kuni 03.06.2021 kasutas kostja krediidilimiidi summas 1130 eurot. Alates 11.11.2020 kuni 09.07.2021 tagastas kostja kreeditorile kasutatud krediidi summas 151,22 eurot ja tasus intressi summas 286,78 eurot. Kostja ei tasunud igakuist intressi alates 15.08.2021 ning jättis tasumata intressi kasutusel olnud krediidisummalt 978,78 eurot (kasutatud krediidilimiit 1130 eurot - tagastatud krediidilimiit 151,22 eurot). Kreeditor on andnud kliendile edutult kahenädalase täiendava tähtaja viivituses oldud summa tasumiseks. 01.11.2021 teavitas kreeditor lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 15.11.2021 ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud kuulutas kreeditor krediidi tagastamise tähtpäeva saabunuks. Lepingu ülesütlemise hoiatus ja teatis on kostjale saadetud e-posti aadressile XXX. 28.12.2021 loovutas kreeditor oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Hageja nõuab põhivõlgnevuse 678,78 eurot, intressi 134,90 eurot, viiviste 513,41 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot kostjalt väljamõistmist. Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni 40,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Hageja nõuab ka sissenõudekulu 35 euro väljamõistmist.
4.Kohus 03.10.2023 määras hagejale tähtaja esitada andmed laenuvõitja krediidivõimelisuse kontrolli kohustuse täitmise kohta.
5.05.10.2023 esitatud hagiavalduses selgitab hageja järgmist: kreeditor hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete ja pensionikeskuse päringu vastuse analüüsi alusel. Samuti kasutas kreeditor kostja krediidivõimelisuse analüüsimisel nii sisemisi kui ka kreeditorile kättesaadavaid avalikke andmebaase, sh C AS ja taust.ee maksehäireregistrid. Kreeditor sai tehtud päringutele järgmised vastused: C AS-i ja taust.ee maksehäireregistrite andmetel puudusid kostjal varasemad ja kehtivad maksehäired. Ametlike Teadaannete andmetel puudusid kostjal ametlikud teadaanded. Kreeditor analüüsis kostja laenutaotlust ja tuvastas, et kostja töötasu oli 1500 eurot ja tööandja B OÜ. Samuti tuvastas kreeditor laenutaotluse alusel, et kostja muud igakuised finantskohustused moodustasid 100 eurot. Pensionikeskuse päringu vastuse kohaselt oli kostja keskmine töötasu laenu taotlemisele eelneval kuuel kuul 2153,87 eurot. AS P kajastab kõiki isiku tulumaksuga maksustatud rahalisi tasusid, mistõttu annavad kreeditorile erapooletu ja objektiivse informatsiooni kostja sissetulekutest. Kogutud andmeid analüüsides ei tekkinud kreeditoril kahtlust saadud andmete õigsuses ja kreeditor jõudis järelduseni, et kostja koondreiting on aktsepteeritav, kostja on krediidivõimeline ja suuteline teenindama krediidikontot limiidiga 2000 eurot. Lisaks on kreeditor selgitanud kostjale lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi ning edastanud kostjale Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe, mille kostja allkirjastas 09.10.2020 ning kinnitas, et lepingu tingimused on temale arusaadavad.
6.Viru Maakohus 09.10.2023 määrusega võttis hagi menetlusse. Kohtumäärus ja hagi toimetati kostjale kätte kostja registrijärgsel aadressil kostja eluruumi juurde kuuluvasse postkasti panekuga. Kostjale oli määratud hagile vastuse esitamiseks 14 päeva hagi kättetoimetamisest arvates. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. 3/5
2-23-123579
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud.
9.Kohus selgitab, et tarbijakrediidilepingu puhul on kohtul kohustus kontrollida omal algatusel tehingu tühisuse aluseid (vt nt Riigikohtu 17. detsembri 2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 12). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi peab krediidiandja tarbijakrediiti andes järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks tuleb krediidiandjal enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguda ja saada teave, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 3 järgi küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
10.Hageja on tõendanud, et tegi kostja maksevõime ja sissetulekute kontrollimiseks päringuid, võttis arvesse kliendilt saadud infot tema finantskohustuste ja sissetulekute kohta ning kliendi varasemat maksekäitumist. Hindamise tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Hageja järeldus ei ole meelevaldne. Eelnevast tulenevalt on laenuandja laenusaaja maksevõimet hinnanud ning sellest tulenevalt ka otsustuse teinud. Seega ei ole laenuandja rikkunud VÕS § 4034 lg 1 p-des 1 ja 2 ja lg-s 6 sätestatud kohustust.
11.Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et hagi üle vaidlust ei ole ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses.
12.TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 94, § 100, § 101, § 108, § 113, § 1132 lg 1, § 4034 ning krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49, § 50 alusel.
13.Vastavalt TsMS § 468 lg 1 punktile 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lõigetest 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses. Menetluskulud
14.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust jätab kohus põhjendatud menetluskulud 83% ulatuses kostja kanda ning 17% ulatuses hageja kanda.
25.TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Riigilõivu kokku summas 315 eurot tasumist on kohus kontrollinud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest.
4/5
2-23-123579 Hageja lepingulise esindaja tasu on esitatud summas 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 tundi ning hagiavalduse koostamine ja esitamine 2 tundi. TsMS § 175 lg 1 alusel ei ole põhjendatud hageja õigusabi kulu 420 eurot väljamõistmine kostjalt. Kohus on seisukohal, et käesoleva hagi puhul on tegemist nn masshagiga, milles on kasutatud mitmeid kordi kasutatava hagiavalduse vormistusega. Samuti on tegemist vaidlusega, mis ei nõua esindajalt palju aega, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Kohus loeb põhjendatuks hageja õigusabi kulud kahe tunni ulatuses. Kohus arvestab hageja lepingulise esindaja tunnitasuks 120 eurot (seal hulgas käibemaks) ning seega on põhjendatud hageja õigusabi kulud kahe tunni eest kokku 240 eurot (120*2). Ehk kokku on põhjendatud hageja menetluskulud 575 eurot (315 + 20 + 240).
26.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses vastavalt TsMS § 177 lg 2. Kohus mõistab välja kostjalt viivise taotletud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.