6.Mõista G.-L. H.lt välja OK Incure OÜ kasuks hageja menetluskulud 315 eurot. G.-L. H. peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte enam kui 315 eurot.
7.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
8.Toimetada kohtuotsus hageja esindajale ja kostjale kätte. Edasikaebamise kord
Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tagaseljaotsuse tegemise alused
1.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 03.10.2023 määrusega ning saatis hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kostjale rahvastikuregistrijärgsele aadressile xxx Kostja on hagimaterjalid vastu võtnud KÄPO vahendusel 05.10.2023.
2.Kohus andis kostjale tähtaja kirjaliku hagivastuse esitamiseks 14 päeva alates hagimaterjalide kättetoimetamisest, s.o hiljemalt 19.10.2023. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud.
3.Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõikes 1 sätestatule. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Asjaolud
4.OK Incure OÜ esitas 21.03.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1456,20 euro saamiseks (põhinõue 1348,98 eurot, viivis 42,22 eurot,
2(4)
meeldetuletuskirjad 15 eurot ja sissenõudekulud 50 eurot). Makseettepanekut ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 29.08.2023 lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis OK Incure OÜ nõude G.-L. H. vastu Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
5.OK Incure OÜ nõuab 14.09.2023 hagis G.-L. H.lt 1348,98 euro põhivõlgnevuse, 15 euro meeldetuletuskirjade tasu, 35 euro sissenõudmiskulude ja 120,07 euro sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist (samas määras põhitingimustes kokkulepitud intressimääraga 11,90% aastas perioodi 16.12.2022-14.09.2023 eest).
6.Hageja nõue tuleneb kostja ja ESTO AS vahel 02.08.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr. xxx, kauba soetamiseks maksumusega 1348,98 eurot. Väljamakse teostati 02.08.2022 kauba müüjale summas 1348,98 eurot. Lepingus lepiti kokku intressimääras 11,90% aastas, igakuise osamakse suuruseks 51,21 eurot, 36 osamakses, tasumise tähtpäevaga 15.08.2025. Kostja ei ole tagasimakseid teostanud. Kostja ei täitnud endale võetud kohustusi alates esimesest osamaksest alates ja teda hoiatati 30.11.2022 lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu täiendava tähtaja, s.o 14.12.2022 jooksul võlgnetavaid summasid. Krediidiandja ütles lepingu 15.12.2022 ülesütlemisavaldusega üles. Kostjat teavitati 16.01.2023 nõuete loovutamisest OK Incure OÜ-le. Tarbijakrediidi teabelehes punktist 3 tulenevalt on osamaksete tasumisega viivitamise korral krediidiandjal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist. Sissenõudmiskulude hüvitise piirmäärad sätestab VÕS § 1132 lg 2. Tulenevalt eeltoodust, palub hageja VÕS § 1132 lg 2 p 3 kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu summas 35 eurot. VÕS § 1132 kohaselt võib Lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Kostjale on edastatud kokku 6 meeldetuletuskirja, millest 3 on tasuta ja 3 tasulised. Eeltoodust tulenevalt moodustab meeldetuletuskirjade võlgnevus 15 eurot, mis tuleb lepingu ja seaduse kohaselt kostjalt välja mõista. Tarbija krediidivõimelisust hinnati kostja avalduse ja pensionikeskuse päringuvastuse alusel.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus hagi rahuldava otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus esitab siiski põhjendused hagi osalise rahuldamata jätmise kohta meeldetuletuskirjade tasu ja sissenõudekulude osas ning viivisearvutuse korrigeerimise osas.
8.Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Hagis on märgitud, et laenuandmisel lähtuti ainult kostja enda antud andmetest ning riiklikest registritest tehtud päringute vastustest. Hagist nähtuvalt ei ole hageja midagi teinud, et selgitada kostja kohustuste tegelikku suurust (kostja märkis null eurot) ega ebakõla kostja esitatud sissetuleku ja pensionikeskuse andmete vahel. Krediidiandja peab VÕS § 4034 lg 4 teise lause ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tegema mõistlikke pingutusi tarbija esitatud teabe 3(4)
kontrollimiseks. Seega ei veendunud krediidiandja tarbija krediidivõimelisuses ning rikkus VÕS § 4034 lg 6 sätestatud kohustust.
9.VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. See ei välista põhinõude rahuldamist, 1348,98 eurot tuleb kostjalt välja mõista.
10.Seega ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt sissenõudekulusid summas 35 eurot ja meeldetuletuskirjade tasu 15 eurot. Hageja ei ole kulusid ka esile toonud. Kohus jätab selles osas hagi rahuldamata.
11.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
12.Viivist tuleb arvutada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, sest algse lepingu intressimäär 11,9% ei ole VÕS § 4034 lg 7 kohaselt kohaldatav, st antud juhul ei ole lepinguga kokku lepitud kõrgemat määra. Seega perioodil 16.12.2022 – 31.12.2022 on viiviseks 8% (4,73€) ja 01.01.2023 – 30.06.2023 eest 10,50% (70,24€). Kuivõrd hageja on viivist palunud arvutada määras 11,9%, siis pole ka pärast 01.07.2023 TsMS § 439 kohaselt alust viivist kõrgemas ulatuses välja mõista (seadusjärgne 12%). Seega 01.07.2023 kuni hageja taotletud päevani 14.09.2023 on viivis 11,9% (33,43€). Kostjalt hageja kasuks väljamõistetava viivise summa kokku on 4,73+70,24+33,43=108,4 eurot.
13.Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
14.Kohus leiab, et taotlus hagiavalduselt tasutud riigilõivu 315 euro väljamõistmiseks on põhjendatud. Hageja on vastavas ulatuses riigilõivu tasunud.
15.Tuginedes TsMS § 177 lg 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda seadusjärgset viivist.
16.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.