TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagiavaldus XX vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood 14304235), lepinguline esindaja Alla Žulinskaja Kostja: XX (isikukood x)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Välja mõista kostjalt XX hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks välja täiendav sissenõutavaks muutunud viivis summas 72,10 eurot ning viivis alates 30.09.2022 kuni põhinõude summas 214,52 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 31,50% aastas, kuid mitte rohkem kui 117,88 eurot.
2.Kohtulahendi terviklik resolutsioon haginõude osas on järgmine:
2.1.Välja mõista kostjalt XX hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks kostja ja hageja vahel 14.04.2020 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr x tulenev põhivõlgnevus 214,52 eurot, intress 20,77 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 96,64 eurot.
2.2.Välja mõista kostjalt XX hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks viivis põhinõudelt summas 214,52 eurot alates 30.09.2022 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras 31,50% aastas, kuid mitte rohkem kui 117,88 eurot. Menetluskulude jaotus
4.Mõista kostjalt XX hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks välja menetluskulu 520 eurot (sh riigilõiv 280 eurot ja lepingulise esindaja kulu 240 eurot).
5.Mõista kostjalt XX hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal kasuks välja hüvitatavatelt menetluskuludelt (520 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.
2-22-119997 Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja asjaolud
1.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (hageja) esitas hagiavalduse XX (kostja) vastu põhivõlgnevuse 214,52 eurot, intressi 20,77 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 96,64 eurot, sissenõudmiskulude 30 eurot ja viivise alates 30.09.2022 kuni põhinõude (214,52 eurot) täitmiseni lepingujärgses määras, s.o 31,50% aastas.
2.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmisid pooled 14.04.2020 tarbijakrediidilepingu nr x, mille alusel kostja soetas kauba maksumusega 292,69 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel 10.05.2020 – 10.04.2022. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Laenuandja saatis 10.04.2021 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 25.04.2021 saatis laenuandja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Kuna kostjalt on tulnud laekumisi laenuandjale lepingu kehtivuse ajal põhiosa katteks 78,17 eurot, siis on põhivõla suurus 214,52 eurot (292,69-78,17). Pooled leppisid kokku intressimääras 31,50% aastas ning kostja kohustus tasuma intressi lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjal on intressivõlgnevus alates 9. osamaksest 10.01.2021 kuni ülesütlemisele eelnenud 12. osamakseni 10.04.2021 kokku 20,77 eurot (5,63+5,34+5,05+4,75). Hageja selgitas 09.03.2023 menetlusdokumendis sissenõudmiskulude nõude kujunemist.
3.Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõlalt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 26.04.2021 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 29.09.2022 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras, s.o 31,50%, kooskõlas laenulepingu üldtingimuste p-ga 3.4 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 96,64 eurot. Edaspidi on hagejal õigus nõuda viivist põhinõudelt kuni selle tasumiseni alates 30.09.2022 lepingujärgses viivisemääras, s.o 31,50% aastas. Kostja vastuväited hagile
4.Kostja hagiavaldusele vastust ei esitanud. Järgnev menetlus
5.Pärnu Maakohtu 28.04.2023 tagaseljaotsusega rahuldati hagi osaliselt, mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 14.04.2020 tarbijakrediidilepingust nr x tulenev põhivõlgnevus 214,52 eurot, intress 20,77 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 24,54 eurot ja viivis põhinõudelt 214,52 eurolt alates 30.09.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus jättis rahuldamata hageja nõude kostja vastu
2-22-119997 viivise 72,10 euro väljamõistmiseks ning tulevikku suunatud viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtut ületavas osas. Maakohus jättis menetluskulud 16,79% ulatuses hageja ja 83,21% ulatuses kostja kanda.
6.04.05.2023 esitas hageja TsMS § 448 lg 41 alusel maakohtule taotluse täiendava otsuse tegemiseks. Pärnu Maakohus tegi 12.05.2023 täiendava otsuse 28.04.2023 tagaseljaotsusele.
7.Tallinna Ringkonnakohtu 12.06.2023 otsusega tühistati Pärnu Maakohtu 28.04.2023 tagaseljaotsus ja 12.05.2023 täiendav otsus 28.04.2023 tagaseljaotsusele osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõude 72,10 eurot osas (resolutsiooni p 4) ja edasiulatuva viivisenõude võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra ületavas osas (resolutsiooni p 3), samuti menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni p 6). Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Pärnu Maakohtule. Kohtuotsuse põhjendused
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
9.Käesoleval ajal tuleb maakohtul lahendada hagi sissenõutavaks muutunud viivisenõude (veel jõustumata osas) ja edasiulatuva viivise ning menetluskulude jaotuse ja suuruse osas. Ülejäänud osas on kohtulahend jõustunud.
10.Hageja palub hagis mõista kostjalt hageja kasuks välja: viivise 96,64 eurot, sissenõutavaks mitte muutunud viivise kuni põhinõude 214,52 eurot jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 31,50% aastas, alates 30.09.2022.
11.VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Laenuandjal on õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana (vt Riigikohtu 14. jaanuari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12; 15. jaanuari 2014. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-13, p 16). Praegusel juhul on tarbijakrediidilepingus kokku lepitud intressimäär 31,50% aastas, mis on suurem kui VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Seega kuulub kohaldamisele VÕS § 113 lg 1 kolmas lause ja viivist tuleb arvestada määras, mis võrdub lepingus ette nähtud intressimääraga.
2-22-119997 Seega on 29.09.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 96,64 eurot, millest tuleb maha arvestada juba jõustunud kohtulahendiga väljamõistetud viivis 24,54 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja mõista 29.09.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 72,10 eurot (96,64-24,54). Samuti on seega põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 214,52 eurot jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 31,50% aastas, alates 30.09.2022, kuid mitte enam kui 117,88 eurot ehk kuni põhinõude suuruseni. Seega kuulub viivisenõue rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks täiendavalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 72,10 eurot ning viivis alates 30.09.2022 kuni põhinõude täitmiseni määras 31,50% aastas, kuid mitte enam kui 117,88 eurot.
12.Kokkuvõtvalt on kohtulahendi tervikresolutsioon järgmine: mõista kostjalt hageja kasuks välja: põhivõlgnevus 214,52 eurot, intress 20,77 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 96,64 eurot ja viivis alates 30.09.2022 kuni põhinõude summas 214,52 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 31,50 %, kuid mitte enam kui 117,88 eurot.
13.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
14.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on kohus hagi rahuldanud. Seega leiab kohus, et menetluskulud (sh ringkonnakohtus kantud kulud) tuleb jätta kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
15.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
16.Vastavalt tsiviilasja materjalidele on hageja menetluskuluks riigilõiv 280 eurot (140 eurot hagi eest ja 140 eurot apellatsioonkaebuse eest) ja lepingulise esindaja tasu 240 eurot. Hageja lepingulise esindaja tasu on esitatud ilma käibemaksuta. Riigilõivu kandmine on tõendatud ning tegemist on vajaliku ja vältimatu kuluga. Kohus tutvunud hageja õigusabikuluga, leiab, et see kuulub rahuldamisele, arvestades hageja nõuet, menetluse kulgu, hagiavalduse mahtu ja sisu ning esitatud tõendeid. Kohtu hinnangul on põhjendatud lepingulise esindaja kulu 240 eurot (ilma käibemaksuta). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja põhjendatud menetluskulu on 520 eurot (280 eurot riigilõiv ja põhjendatud lepingulise esindaja tasu 240 eurot ilma käibemaksuta). Seega mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskuluna 520 eurot ning menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
2-22-119997 TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Mälberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.