Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-22-115356

Tagastada Renovum OÜ-le pool tasutud riigilõivust, 245 eurot arveldusarvele XXX selgitusega „Renovum OÜ hagi I M vastu.”

III.

Kompromissis nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda.

IV.

Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega menetlus tsiviilasjas 2-22-115356.

Edasikaebamise kord Määruse peale võivad pooled esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu kolme päeva jooksul määruse kätte toimetamisest alates.

Asjaolud M OÜ ja kostja sõlmisid interneti vahendusel 24.03.2020 kliendilepingu nr 3041746292, millega võimaldati kostjal võtta laenu. Kostja ei täitnud laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt, mistõttu M OÜ ütles 17.10.2021 poolte vahel sõlmitud lepingu ülesse. Kuna kostja meeldetuletustele ei reageerinud, loovutas esialgne võlausaldaja nõude Renovum OÜle 12.04.2022. Nõude loovutamise kohta edastas M OÜ kostjale 12.04.2021 teatise. 14.09.2023 sõlmisid pooled kompromissi. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et poolte esitatud kompromiss tuleb kinnitada ning asja menetlus lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt esitavad pooled kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita.

2-22-115356 Vastavalt TsMS §-le 432 juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise või kompromissi kinnitamise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on menetluskulude jaotuse kokku leppinud. Kohus jätab kompromissis nimetamata muud menetluskulud poolte endi kanda. Kompromissis nimetamata ja pooltele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Vastavalt TsMS § 661 lg 4 poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid kokku määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 3 päevale määruse tegemisest. Kohus leiab, et määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamine ei riku menetlusosaliste õigusi, mistõttu tuleb menetlusosaliste taotlus rahuldada. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Seega tuleb hagejale tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 245 eurot.

/allikirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.