2-23-11167/5 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

2-23-11167 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2-23-11167 Hoiatuses olid välja toodud kolm tasumata arvete andmed. Kostjale oli antud täiendav tähtaeg 03.03.2023 ja selgitatud, et võla tasumata jätmise korral ütleb laenuandja lepingu üles. Kostja võlgnevust märgitud kuupäevaks ei tasunud, mistõttu ütles hageja lepingu üles. L AS on 31.03.2023 nõuete loovutamise lepinguga loovutanud antud nõuded koos kõrvalkohustustega ja kõigi sellest tulenevate õigustega Intrum Investment No. 2 DAC’le. Teated nõude loovutamisest on kostjale saadetud 13.04.2023. Kostja võlgnevust ei tasunud. Laenuandja on hinnanud laenusaaja krediidivõimelisust laenusaaja poolt 19.04.2022 esitatud laenutaotluse alusel. Lisaks laenusaaja nõusolekul kontrollis krediidiandja Maksu- ja Tolliameti maksutõendi andmeid, Eesti Väärtpaberikeskuse andmeid ja kostja poolt esitatud pangakonto väljavõtte alusel. Sissetulekute kontroll on teostatud taotluse esitamisele eelneva kuue kuu perioodi osas. Saadud andmete tulemusena on krediidiandja arvestanud laenusaaja sissetulekuks 1085,80 eurot, mis on võetud aluseks laenusaajale laenuteenindusvõimekuse väljaarvutamisel. Laenusaaja on laenutaotluses märkinud, et tal on kutseharidus, vallaline/lahutatud/lesk ning tal puuduvad ülalpeetavad. Laenusaaja finantskohustusi on kontrollinud krediidiandja esitatud pangakonto väljavõtte alusel ning kuna krediidiandja refinantseeris kliendi kohustused teiste krediidiandjate ees arvestas ta alles jäävaks kohustuseks väljastatava krediidisumma igakuise tagasimakse ning Inbank liisingulepingust tuleneva igakuise finantskohustuse. Krediidiandja on samuti kontrollinud laenusaaja eelnevat maksekäitumist nii välistest registritest kui ka oma sisemistest andmebaasidest. Maksehäirete kontrolli maksehäirete registritest (krediidiinfo ja krediidiregister) tulemusena nähtus, et laenusaajal puudusid maksehäired taotluse esitamisel. Samuti ei olnud kostjal krediidiandja ees negatiivset makseajalugu. Arvestades krediidi summat 12 663,12 eurot, mille tagasi maksed on jaotatud 74 kuu peale ning igal kuul tasutakse ligikaudu 298,33 eurot. Otsuse tegemisel on lähtutud eeldusest, et tööealine, tööd tegev ja senise korrektse maksekäitumisega mõistlik isik tuleb toime eeltoodud igakuise tagasimakse tasumisega summas 298,33 eurot. Krediidiandja on kostja poolt esitatud taotluse analüüsimise tulemusena jõudnud otsuseni, et klient on krediidivõimeline sh on krediidiandja järginud seadusest tulenevaid vastutustundliku laenamise nõudeid. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks väikelaenu lepingust 4295219 tulenev põhivõlgnevus 12 110,67 eurot, intressivõlgnevus 717,28 eurot, võlamenetlustasu 10 eurot, lepingu muutmise tasu 25 eurot, viivis lepingu kehtivuse ajal 03.03.2023 seisuga 1,39 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, peale lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud viivis 1136,83 eurot ja täiendav viivis 0,06% päevas arvestatuna 12 145,67 eurolt alates 08.07.2023.a kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni. Hageja palub jätta kõik menetluskulud s.o hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 980 eurot kostja kanda ning välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus 27.09.2023 võttis hagi menetlusse ja määras kostjale tähtaja hagile vastuse esitamiseks. Kohtumääruse ja hagi toimetati kostjale kätte 05.10.2023 tema eluruumi juurde kuuluvasse postkasti panekuga. Kostja kirjalikku vastust ei esitanud.

2-23-11167 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Kohus selgitab, et tarbijakrediidilepingu puhul on kohtul kohustus kontrollida omal algatusel tehingu tühisuse aluseid (vt nt Riigikohtu 17. detsembri 2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-13709, p 12). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi peab krediidiandja tarbijakrediiti andes järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks tuleb krediidiandjal enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguda ja saada teave, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 3 järgi küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hageja on tõendanud, et tegi kostja maksevõime ja sissetulekute kontrollimiseks päringuid, küsis kliendilt kontoväljavõtet, võttis arvesse kliendilt saadud infot tema finantskohustuste ja sissetulekute kohta ning kliendi varasemat maksekäitumist. Hindamise tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Hageja järeldus ei ole meelevaldne. Eelnevast tulenevalt on laenuandja laenusaaja maksevõimet hinnanud ning sellest tulenevalt ka otsustuse teinud. Seega ei ole laenuandja rikkunud VÕS § 4034 lg 1 p-des 1 ja 2 ja lg-s 6 sätestatud kohustust. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et hagi üle vaidlust ei ole ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 94, § 100, § 101, § 108, § 113, § 1132 lg 1, § 4034 ning krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49, § 50 alusel. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 punktile 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lõigetest 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetab menetluskuluks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 980 eurot. Riigilõivu kokku summas 980 eurot tasumist on kohus kontrollinud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses vastavalt TsMS § 177 lg 2. Kohus mõistab välja kostjalt viivise taotletud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ 4/5