(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht 23.10.2023.a, Tallinn Kohtuasja number
2-23-2114
Kohtuasi
X avaldus Tallinn, Roopa tn 12//12a//12b korteriühistu vastu avaldajal Tallinn, Roopa tn 12 // 12a // 12b korteriühistu eest kohustuse puudumise tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.03.2023. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (määruskaebuse esitaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Ljudmila Bariševski (e-post:XXX) Puudutatud isik: Tallinn, Roopa korteriühistu (registrikood 80086553)
Menetluse liik
tn
12//12a//12b
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 15.03.2023. a määrus jätta muutmata.
2.X määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud ringkonnakohtus jätta määruskaebuse esitaja kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.X (avaldaja) esitas 06.02.2023. a Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Roopa tn 12//12a//12b korteriühistu (puudutatud isik/korteriühistu) vastu, milles palus tuvastada, et avaldajal puuduvad korteriühistu ees kohustus tasuda reservfondi makseid osas, mis ületavad 0,40eurot/m2 kohta ja kohustus tasuda igakuiselt alates 01.08.2022.a. reservfondi tasandusmakseid summas 260,90 eurot.
2.Avalduse kohaselt on puudutatud isik 14.06.2022. a üldkoosolekul võtnud vastu otsused, millega on mh kinnitatud korteriühistu 2022/2023 majanduskava. Otsuste vastuvõtmisel avaldaja ei osalenud. Vastuvõetud otsustele järgnevalt on puudutatud isik esitanud alates augustist 2022.a. arveid, millel sisalduvad reservfondi maksed kokku rohkem kui 300 eurot. Arvetest nähtuvalt kuulub maksmisele reservfondi makse 0,40 eurot/m2 kohta kokku summas 50,56 eurot, samuti reservfondi tasandusmakse 2,0641 eurot/m2 kohta kokku summas 260,90 eurot. Vaidlust ei ole reservfondi makse osas summas 50,56 eurot. Selgusetuks jääb samas see, millisel (õiguslikul) alusel on määratud tasumiseks reservfondi tasandusmakse. Vastuvõetud majanduskavast nähtub reservkapitali reale „peidetuna“ kulutus, mis peaks aastas kokku moodustama 35 004 eurot ning selle selgitusena, et tegemist on laenu tagasimaksetega.
3.Puudutatud isiku juhatuselt saadud vastuses selgitatakse, et tegemist on korteriühistu poolt võetud laenuga, mille arvelt on teostatud ühistu hallatavates hoonetes remonditöid. Vastusest nähtuvalt oli tööde kogumaksumuseks 59 000 eurot, millest Roopa 12B hoones tehtud tööde maht moodustas 34 000 eurot. Kuivõrd olemasolevatest/kogutud finantsvahenditest tööde maksumuse tasumiseks ei piisanud, on korteriühistu kasutanud tasumiseks laenu. Juhatus osundas ühtlasi tööde erakorralisusele ja sellele, et juhatus ei vajanud selleks liikmete eelnevat heakskiitu.
4.Vaidlustamata vajadust kaasomandi eseme korrashoiuks (sh elamute remondiks), on avaldaja seisukohal, et juhatuse arusaam on ekslik. Tõepoolest on KrtS § 37 lg 2 kohaselt kaasomandi eseme säilitamiseks vajalike toimingute tegemise otsustada ka korteriühistu juhatus, kui viivitamine tekitaks kaasomandi esemele olulist kahju. Kuid ilmselgelt ei ole seadusandja pidanud antud sätet kehtestades silmas olukorda nagu käesolev ehk milles tegemist on faktiliselt suuremahuliste töödega ja mille teostamiseks ühistul tegelikult rahalised vahendid puuduvad. Oma vastuses on juhatus iseenesest õigesti viidanud ka sellele, et olukorras, milles ühistul kehtiva majanduskava kohaselt rahalised vahendid puuduvad, on juhatus kohustatud koostama uue majanduskava ja kutsuma kokku üldkoosoleku, kes selle heaks kiidaks (KrtS § 40 lg 4). Kirjeldatud olukorras ei muutu aga kehtetuks muud KrtS sätted, millised kaasomandi eseme valitsemist reguleerivad. Asjassepuutuvalt sedastab KrtS § 35 lg 1 ja lg 2 p 6, et korteriomandi kaasomandi eseme tavapärase valitsemisena käsitletakse rahaliste kohustuste võtmisel olukorda, milles laenu/rahalise kohustuse suurus ei ületa korteriühistu eelmise majandusaasta majandamiskulude summat.
5.Praegusel juhul puudub vaidlus selles, et võetud laenusumma ületab eelneva majandusaasta majandamiskulude summat. Tegemist on olukorraga, milles laenu või rahaliste kohustuste võtmine tulnuks otsustada KrtS § 36 nõudeid arvestavalt. Nimetatud paragrahvi lg 1 sätestab sellisele otsusele nö tavapärasest erineva häälteenamuse ning sedastab, et otsuse poolt peab olema KrtS § 9 lg 3 sätestatud häälteenamus. Lõige 2 aga sätestab, et enne laenukohustuse võtmist peab juhatus laskma kanda korteriühistute registrisse sellekohase märkuse. Praegusel juhul ei ole KrtS § 36 lg 2 järgset märkust registrisse kantud, kuid tegelikkuses ei olegi laenu
2-23-2114 võtmist otsustatud (ega hääletusele pandud). Ka juhul, kui pidada vastavaks otsustuseks 2022/2023 majanduskava vastuvõtmist, ei ole see vastavuses ei seadusandja mõtte ega puudutatud isiku põhikirjaga. Nii KrtS (avaldaja poolt osundatud sätted) kui korteriühistu põhikiri selgitavad esmalt seda, et laenu võtmine on üksnes üldkoosoleku pädevuses ning teisalt näevad ette korra, kuidas tuleb antud otsused vastu võtta. Nii seaduse kui põhikirjaga kooskõlas ei ole(ks) olukord, milles laenu võtmine otsustatakse nö varjatult. Praegusel juhul on see nii toimunud – juhatus on ühistu liikmete teadmata võtnud laenu ning suurendanud laenumaksete peitmiseks korteriomanike kohustusi reservfondi maksete arvel. Sellisel viisil ei saa avaldajale tekkida rahalisi kohustusi puudutatud isiku ees, mistõttu palub avaldaja tuvastada, et tal puuduvad korteriühistu ees kohustused reservfondi maksete tasumisel osas, mis ületavad 0,40 eurot/m2 kohta.
6.Puudutatud isik ei ole faktiliselt põhjendanud tema poolt tellitud/teostatud tööde erakorralisust/hädavajadust, mis on eelduseks KrtS § 37 lg 2 kohaldumisele. Sellega kaasnevalt nendib avaldaja, et töid on talle arusaadavalt tehtud Roopa 12b elamu katusel, mis samaaegselt kuulub väliterrassina ka ülemiste korteriomandite koosseisu. Avaldajale teadaolevalt on teostatud vaid hädapäraseid töid, mille maksumus ei olnud ligilähedanegi summale, mida puudutatud isiku juhatus on nimetatud tööde maksumusena enda vastuskirjas avaldajale. Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Harju Maakohus jättis 15.03.2023. a määrusega avalduse menetlusse võtmata ja menetluskulud avaldaja kanda.
8.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada (TsMS § 371 lg 2 p 2). Kohus menetleb hagi lähtuvalt hageja poolt esitatud asjaoludest (TsMS § 5 lg 1).
9.Kohus leidis, et eesmärgi saavutamine on tulenevalt hageja poolt esitatud asjaoludest võimatu. Hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi (TsMS § 368 lg 1). Tuvastushagi puhul peab lähtuma õiguskaitsevajadusest, mis väljendub selles, kas tuvastushagi alusel tehtud otsusega on võimalik vaidlust lahendada ja õigusselgust tagada ning välistada sellega vajadus edasisteks menetlusteks.
10.Avaldaja palub kohtul tuvastada, et tal puuduvad korteriühistu kohustused reservfondi maksete tasumisel osas, mis ületavad 0,40 eurot/m2 kohta ja ühtlasi tuvastada, et tal puuduvad korteriühistu ees kohustused tasuda alates 01.08.2022. a reservfondi tasandusmakseid summas 260,90 eurot igakuiselt. Avaldaja toob välja, et reservfondi tasandusmaksete aluseks on vastuvõetud majanduskava. Avaldaja eesmärgiks on mitte maksta majanduskavast tulenevaid reservfondi makseid rohkem kui 0,40 eurot/m2 ja mitte maksta reservfondi tasandusmakseid summas 260,90 eurot. Majanduskava kehtestab korteriomanike üldkoosolek (KrtS § 41 lg 3).
11.Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-19-16450 tehtud määruse punktis 15 välja toonud, et kui ta tahab sellise üldkoosoleku otsuste tühisusele tugineda, peab ta kas kellegi teise algatatud kohtuvaidluses esitama tühisuse vastuväite või siis esitama kohtusse hagita menetluse avalduse sellise üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks (vt TsÜS § 38 lg 2 teine lause ja lg 7). Viimati nimetatud juhul on tegemist hagita menetluses esitatava tuvastusnõudega (TsMS § 368
2-23-2114 lg 1 ja § 477 lg 1), mis juhul esineb õigusselguse ja õiguskindluse saavutamise jaoks õigustatud huvi sellise üldkoosoleku otsuse tühisuse vastu.
12.Avaldaja esitatud avalduse alusel ei ole võimalik tagada õigusselgust. Antud asjas tuleks avaldajal esitada hagita menetluse avaldus majanduskava kinnitanud üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks. Avaldaja eesmärki ei ole võimalik käesolevalt esitatud tuvastusnõudega saavutada.
13.Kohus leidis, et avaldus tuleb jätta menetlusse võtmata, kuna avalduses esinevad puudused on nii ulatuslikud, et mõistlik ei ole anda tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Kooskõlas TsMS § 2 on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Hageja määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohus ei saa nõuet ise formuleerida ega järeldada seda nt lisadest. Samuti ei saa kohus ise tuletada tõenditest asjaolusid, mis on hagi võimalikuks rahuldamiseks olulised, kuid mida ei ole hagis välja toodud. Puuduste kõrvaldamise raames on võimalik kõrvaldada avalduses esinevaid väiksemaid ebatäpsusi, kuid ei ole võimalik muuta hagi tervikuna (sealjuures nii alust kui eset). Sisuliselt tuleb avaldajal nõude olemasolul esitada kohtule uus hagi.
14.Kokkuvõtvalt oli kohus seisukohal, et avalduse puudused on niivõrd ulatuslikud, et puuduste kõrvaldamine ilma uue hagi esitamiseta ei ole võimalik. Seetõttu ei ole tegemist kõrvaldatava puudusega TsMS § 3401 lg 1 mõttes. Eelnevast tulenevalt esineb alus avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks ja kohus jättis avalduse menetlusse võtmata. Määruskaebus
15.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja saata asi Harju Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
16.Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt on avaldaja seisukohal, et olukorras, milles ta on puudutatud isikuks oleva korteriühistu liige ja puudutatud isik nõuab temalt maksete tasumist laenu katteks, millise laenu võtmist ei ole üldkoosolekul arutatud ega otsustatud, on tal vaieldamatult huvi tuvastada, et tal vastavas ulatuses kohustused puuduvad. Avalduses toodud asjaoludest nähtuvalt soovib avaldaja tuvastada faktiliselt seda, et tal puuduvad kohustused nö võtta osa puudutatud isiku poolt võetud laenu tagasimaksmisest olukorras, milles laenu võtmist ei ole otsustatud. Teisisõnu ei eksisteeri üldkoosoleku otsust, mille tühisust saaks avaldaja paluda tuvastada või millisele otsusele saaks avaldaja esitada tühisuse vastuväite.
17.Avaldaja võib küll nõustuda kohtuga selles, et vajalikuks võib osutuda ka asjaomase üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise ja seda puudutavalt vastuvõetud reservfondi makseid. Avaldaja juhib samas tähelepanu, et TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Eelnev tähendab avaldaja hinnangul ka seda, et kohtul endal on pädevus vajadusel nõuded ümber kvalifitseerida ja antud tsiviilasja konteksti ülekantuna tulnuks kohtul seega avaldus menetlusse ka võtta.
18.Mis puutub kohtu poolt esile toodud Riigikohtu lahendit ja täpsemalt punkti 15 nähtub selles väljendatud seisukohtadest eeskätt see, et tühist otsust ei pea täitma ja tegelikkuses puuduks üldse vajadus pöörduda kohtu poole olukorras, milles tegemist on tühise otsusega. Seega puudub avaldajal ka põhimõtteline vajadus „esimesena“ kohtu poole pöörduda olukorras, milles üldkoosoleku otsus on tühine. Ehk siis, avaldaja võiks jätta nö rahumeeli arved tasumata ning
2-23-2114 oodata, kas või millal pöördutakse avaldusega kohtu poole tema vastu. Avaldaja hinnangul ei pruugi see olla hea usu põhimõttele vastav käitumine. Antud seisukohad käsitlevad olukorda, milles on faktiliselt võetud vastu tühine üldkoosoleku otsus ja mitte olukorda, milles üldkoosoleku otsus puudub nagu on tegemist praegusel juhul. Menetluse edasine käik
19.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
21.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et avaldusega ei ole selle taotletavat eesmärki võimalik saavutada ja selle menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel määruses toodud kõigi põhjendustega ning sellest tulenevalt neid ei korda.
22.Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebuse esitajal on kohtu rollist hagita menetluses ekslik arusaam. Maakohus ei pidanud ega saanudki käesolevas asjas avaldaja nõudeid ümber kvalifitseerida. Kaebaja viidatud TsMS § 477 lg 5, mis sätestab, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti, selleks seaduslikku alust ei anna ja sellise õiguse või kohustuse olemasolu kohtul ei ole sedastatud ka kohtupraktikas.
23.TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Muu hulgas tuleb kohtul ka hagita menetluses selgitada välja avaldaja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad, nagu näeb ette TsMS § 392 lg 1 p 1. Kohus peab TsMS § 477 lg 7 järgi kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid (vt RKTKm 09.06.2009. a, 3-2-1-65-09, p 14). Kohtul on kohustus nõue kvalifitseerida ja kohaldada seadust (vt RKTKo, 01.12.2021. a, 2-19-3808, p 12).
24.Kohtu uurimispõhimõte, mis kohaldub hagita menetluses ja tuleneb TsMS § 477 lg-test 5 ja 7, tähendab eelkõige kohtu suuremat rolli asjaolude väljaselgitamisel ja tõendite kogumisel (vt RKTKm, 20.12.2017. a, nr 2-17-4751, p 14) ning avalduse seadusele vastavuse ja tõendatuse kontrolli ka vastuväideteta, kuid ei tähenda, et kohtul oleks kohustus kohtusse pöördunud isiku esitatud nõudeid ümber formuleerida ning kõiki asja lahendamiseks vajalike asjaolusid ise välja selgitada. Uurimispõhimõte ei võta menetlusosalistelt täielikult ära lahendi tegemiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise kohustust (vt RKTKm, 20.12.2017. a, nr 2-17-4751, p 14). Eelnev tähendab, et asja lahendamiseks vajalikud asjaolud koos kohtule esitatava nõudega tuli kohtu ette tuua avaldajal endal.
25.Avaldusest nähtuvalt on avaldaja tuginenud sellele, et puudutatud isik võttis 14.06.2022. a üldkoosolekul vastu otsuse, millega kinnitati korteriühistu 2022/2023 majanduskava ja mille alusel on ta avaldajale alates augustist 2022.a. esitanud arveid, millel esitatud reservfondi
2-23-2114 makseid, mis ületavad 0,40eurot/m2 kohta ja reservfondi tasandusmakseid summas 260,90 eurot, ei ole avaldaja nõus tasuma, leides, et puudutatud isiku juhatuse selgitusi arvestades tulnuks reservkapitali real olev kulutus, mis tehti erakorralisteks remonttöödeks, otsustada puudutatud isiku liikmete nõusoleku alusel.
26.Ringkonnakohus saab avalduses ja määruskaebuses toodud asjaoludest aru nõnda, et sisuliselt on korteriühistu liikmed 14.06.2022. a üldkoosoleku otsusega legitimeerinud majandamiskavas toodud reservfondimaksed ja nende kujunemise, millest tulenevalt on õige maakohtu järeldus, et avaldaja soovitud eesmärgi saavutamiseks tuleks kohtule esitada avaldus majanduskava kinnitanud üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõudes koos kõigi selleks vajalike asjaolude esiletoomisega. Avaldaja määruskaebuses toodud järeldus nagu puuduks korteriühistu otsus, mida vaidlustada, hoopiski, on ringkonnakohtu hinnangul väär.
27.Kohtusse pöördumine on avaldaja õigus ja mitte kohustus. Vastavalt TsMS § 3 lg-le 1 menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse ja huvi kaitseks. Kuigi puudutatud isiku eelviidatud otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamine võib selle vastuvõtmise aega ja TsÜS § 38 lg-s 5 sätestatud kolme kuulist tähtaega arvestades olla avaldaja jaoks möödunud, ei ole seadusandja sätestanud sellist piirangut juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamise nõude esitamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus
28.Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jäävad selle rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 172 lg-st 1 tulenevalt määruskaebuse esitaja kanda. Kuna puudutatud isik ei ole menetluses osalenud, puudub vajadus menetluskulude kindlaksmääramiseks.
29.Määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS § 372 lg 5 esimesest lausest.