lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-9618/13

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 19.10.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-23-9618/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.10.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
962
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AB Kreditex AS12041659(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Imbi Sidok-Toomsalu, Margo Klaar ja Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 19.10.2023, Tallinn Kohtuasja number

2-23-9618

Kohtuasi

X hagi AB Kreditex AS-i vastu 35 108 euro väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31.08.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Erki Casar Kostja AB Kreditex AS (registrikood 12041659)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 31.08.2023 määrus ja saata tsiviilasi samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Rahuldada X määruskaebus. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X (hageja) esitas 06.07.2023 (hagi muudetud 30.08.2023) Harju Maakohtule hagi AB Kreditex AS-i (kostja) vastu 35 108 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Y ja kostja 21.09.2012 laenulepingu nr 20921-1, mille alusel võttis Y laenusaajana kostjalt laenu 50 000 eurot. Hageja on laenulepingu kohaselt käendajaks. Laenulepingu tagatiseks seati ühishüpoteegid hageja kinnistutele. Hageja on seisukohal, et kostja on laenusaaja suhtes rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustust, mistõttu kohustub kostja hagejale tagastama õigusvastase tegevusega tekitatud kahju, mille summaks arvestab hageja 35 108 eurot või alternatiivselt osamaksed, mida hageja on laenusaaja asemel teinud.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-23-9618 Maakohtu määrus ja põhjendused

2.Harju Maakohus keeldus 31.08.2023 määrusega hagi menetlusse võtmisest, jättis menetluskulud hageja kanda ning määras, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg 1 sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 205 lg 2 esimese lause järgi on hageja isik, kes on esitanud hagi, st hageja isik määratakse formaalselt – hageja on isik, kes esitas kohtule enda nimel hagiavalduse. Kui hagi on esitanud vale isik, tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda või jätta see läbi vaatamata.
4.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele saab tugineda ja sellel alusel nõudeid esitada üksnes laenuvõtja. Kuna hagiavalduses esitatud asjaoludel ei olnud hageja laenuvõtjaks, ei saa ta tugineda vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele ega selle alusel kostja vastu nõudeid esitada. Kohtu hinnangul on hageja nõue seega õiguslikult perspektiivitu ning selle menetlemisest tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda. Selle peamiseks eesmärgiks on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks puudub perspektiiv. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
5.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub määruskaebuse rahuldada ja maakohtu määruse tühistada.
6.Hageja leiab, et maakohtu seisukoht ei ole põhjendatud. Tegemist on seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega, millega antud juhul on tekitatud kahju hagejale, kes tasus laenumaksed laenusaaja eest. Menetluse edasine käik
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata tsiviilasi samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
9.Käesoleval juhul on maakohus keeldunud hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kolleegium leiab, et maakohus on sellise otsustuse teinud ennatlikult.
10.Jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-177-16, p 10).
11.Hagiavalduse kohaselt soovib hageja, et kohus tuvastaks Y suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise. Hageja on seisukohal, et kuna kostja rikkus Y suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustust, on hagejale sellega kahju tekitatud.

2-23-9618

12.Ringkonnakohus leiab, et õige on maakohtu seisukoht, mille kohaselt saab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele tugineda ja sellel alusel kahjunõudeid esitada üksnes laenuvõtja, kes peaks jooksvalt tagatud kohtust täitma, mitte aga käendaja. Vastutustundliku laenamise põhimõte puudutab krediiditaotlejat (põhivõlgnikku) ning tema suhtes on kohustus krediidiandjal läbi viia n.ö krediidivõimekuse analüüs. Siiski võib võlaõigusseaduse (VÕS) § 14 lg-st 2 tuleneva võlausaldaja teavitamiskohustuse rikkumise tõttu käenduslepingu sõlmimisel käendajal olla ka omaenese kahju hüvitamise nõue võlausaldaja vastu, mis seisneb käenduslepingust tulenevate negatiivsete varaliste tagajärgede (kahju) kõrvaldamises, mis nõude saab ta võlausaldaja nõudega tasaarvestada. Sarnane tagajärg on VÕS § 146 lg-s 3 ette nähtud mh siis, kui võlausaldaja ei teavita käendajat tema nõudel põhivõlgniku poolsest kohustuse täitmisest ja selle ulatusest, st juba tekkinud või võimalikust võlast. Käendajal võib olla ka võimalik käendusleping eksimuse või pettuse tõttu tühistada, kui krediidiandja jättis teda põhivõlgniku majandusliku seisundiga seotud olulistest asjaoludest teavitamata (RKTKo 27.11.2012, 3-2-1-136-12, p 26).
13.Ringkonnakohus selgitab, et kuigi praegu esitatud hagi on perspektiivitu osas, milles hageja tugineb oma nõudes asjaolule, et krediidiandja eksis laenusaaja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtete vastu, võib Riigikohtu viidatud lahendi kohaselt käendajal olla omaenese kahju hüvitamise nõue võlausaldaja vastu. Kuna praegusest hagiavaldusest ei selgu sellise nõude olemasolu, oli ennatlik keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Kolleegium leiab, et hagejale tuleks anda võimalus oma hagiavalduses esitatud nõuet täpsustada, tuues esile need asjaolud, mis oleksid käendaja omaenese kahju hüvitamise nõude aluseks. Samuti peaks hageja konkretiseerima väidetavat kahju suurust ning põhjuslikku seost tekkinud kahju ja krediidiasutuse väidetava rikkumise vahel.
14.Tuginedes eeltoodule tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule tagasi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
15.Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohus.
16.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, mistõttu ei saa määrust vaidlustada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja