Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Nõude aluseks on kostja ja Omaraha OÜ vahel sõlmitud lepingud: - 25.10.2021 laenuleping nr xxxx, mille alusel sai kostja laenu 1510 eurot. Kostja kohustus tagastama laenu maksegraafiku alusel aga ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi korrektselt ja jättis tasumata märtsi, aprilli ja maikuu 2022 osamaksed. Võlausaldaja andis 18.06.2022 kostjale täiendava tähtaja 14 päeva võlgnevuse tasumiseks, kuid kostja võlgnevust ei likvideerinud. 07.07.2022 ütles Omaraha OÜ lepingu üles ja loovutas nõude hagejale. - 14.01.2022 sõlmitud laenuleping nr xxxx, mille alusel sai kostja laenu 710 eurot. Kostja kohustus tagastama laenu maksegraafiku alusel aga ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi korrektselt ja jättis tasumata märtsi, aprilli ja maikuu 2022 osamaksed. Võlausaldaja andis 06.07.2022 kostjale täiendava tähtaja 14 päeva võlgnevuse tasumiseks, aga kostja võlgnevust ei likvideerinud. 07.07.2022 ütles Omaraha OÜ lepingu üles ja loovutas nõude hagejale. Nõuete loovutamisest on kostjat teavitatud. Kohtule pole teada kostja elu- ja viibimiskoht. Eelnevalt oli maksekäsu kiirmenetluses proovitud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada e-posti aadressil xxxx ja postiaadressil xxxx, kuid tulemusteta. Avaldaja edastas menetlusdokumendid kohtutäiturile H K, kes tagastas need 08.12.2022 kättetoimetamise võimatuse tõttu. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega tähtsaadetisena postiaadressil xxxx ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust kuid kättetoimetamise katsed ebaõnnestusid. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et kostja elu- ja viibimiskoht pole teada. Seetõttu toimetas kohus kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Teadaanne avaldati 17.08.2023 ning see loeti kättetoimetatuks 02.09.2023 Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja vastuse esitamise tähtaeg oli 02.10.2023. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hagejal on tekkinud lepingulise esindaja kulu summas 200 eurot. Lisaks taotleb hageja kostjalt välja mõista menetluses tasutud kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest 40 eurot. Maakohus leiab, et taotletav lepingulise esindaja kulu (200 eurot ilma käibemaksuta, mis vastab 2 töötunnile) ei ole põhjendatud. Tegemist ei ole keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis tsiviilasjas 2-18-129072 asunud seisukohale, et tüüphagide, millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid, põhjendused kattuvad peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate andmetes, summades ja kuupäevades), mistõttu ei ole usutav, et nende koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Kohus leiab, et ka käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks üks tund. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 100 eurot. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 350 eurot ja kohtutäiturile makstud dokumentide kättetoimetamise tasu 40 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 490 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.