Julianus Inkasso OÜ hagi A, B ja C vastu lepingute kehtetuks tunnistamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553, asukoht A. Weizenbergi 20 10150 Tallinn), lepinguline esindaja Alla Žulinskaja, Sigrid Rahkema (e-post [email protected]) Kostja I: A (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post xxx) Kostja II: B (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post xxx) Kostjate I ja II lepinguline esindaja: vandeadvokaat Aleksei Vassiljev (e-post [email protected]) Kostja III: C (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, epost xxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu Julianus Inkasso OÜ hagist loobumine.
2.Lõpetada tsiviilasja 2-22-6987 menetlus.
3.Jätta tsiviilasja menetluskulud Julianus Inkasso OÜ kanda.
4.Rahuldada kostja I A ja kostja II B avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.
Määrata kindlaks kostja I A ja kostja II B menetluskulude rahaline suurus ning mõista hagejalt Julianus Inkasso OÜ-lt solidaarselt kostja I A ja kostja II B kasuks välja menetluskulud 1980 eurot (õigusabikulud käibemaksuga).
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni hagejal Julianus Inkasso OÜ-l tasuda solidaarselt kostjale I Ale ja kostjale II Ble viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Jätta kostja III C menetluskulude rahaline suurus kulude puudumise tõttu kindlaks määramata.
8.Tagastada Julianus Inkasso OÜ-le riigilõivust 700 eurot ja kanda see Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole XXXXXXXXXXXXX. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
1.Harju Maakohtu menetluses on Julianus Inkasso OÜ hagi A, B ja C vastu lepingute kehtetuks tunnistamise nõudes. Hageja esitas 27.09.2023 kohtule taotluse hagist loobumiseks ja tsiviilasja menetluse lõpetamiseks. Hageja palub tagastada talle pool menetluses tasutud riigilõivust.
2.Kostjad I ja II ei vaidle haginõudest loobumisele vastu. Paluvad jätta tsiviilasja menetluskulud hageja kanda ja määrata kostjate menetluskulude rahaliseks suuruseks 1980 eurot (õigusabikulud 11 töötunni eest tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandub käibemaks). Kostja III kohtule oma seisukohta ei esitanud.
3.Hageja leiab, et poolte menetluskulud tuleks jätta poolte endi kanda, sest nende tegevus nii käesoleva kui ka vara tagasivõitmise menetluse raames ei ole olnud heas usus. Hageja nõude äralangemise aluseks on ühisvara ja ka käesoleva hagi aluseks oleva täitemenetluse lõpetamine kostja I aegumise avalduse alusel. Hagi oli põhjendatud. Ühtlasi on kostjate menetluskulud osaliselt põhjendamatud.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi.
5.Hageja soovib kostjate vastu esitatud hagist loobuda põhjusel, et käesoleva hagi aluseks olev täitemenetlus on lõpetatud kostja I aegumise avalduse alusel. Kohus leiab, et hagist loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega ole vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Hagist loobumine tuleb vastu võtta ja tsiviilasja menetlus lõpetada.
6.Kohus märgib, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).
7.TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Viimasel juhul kannab kostja hageja menetluskulud (TsMS § 168 lg 5). Kuivõrd hagist loobumise põhjuseks on asjaolu, et hagi aluseks olev täitemenetlus on lõpetatud, siis tuleb jätta käesoleva tsiviilasja menetluskulud hageja kanda. Kohtul puuduvad andmed, et kostjad oleksid hageja nõude rahuldanud. Samuti ei ole kohtul võimalik loobumise vastuvõtmisel hinnata hagi põhjendatust. Seega tuleb menetluskulude jaotusel juhinduda TsMS § 168 lg-st 4.
8.Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 1400 eurot. Hageja palub seoses nõudest loobumisega tagastada talle pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 700 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kohus tagastab hagejale seoses hagist loobumisega pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 700 eurot. Riigilõiv tuleb vastavalt taotlusele kanda hageja arvelduskontole.
9.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
10.TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14).
11.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulu.
12.Kostjate I ja II 06.10.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjate I ja II menetluskulud kokku summas 1980 eurot (lepingulise esindaja kulud käibemaksuga). Lepingulise esindaja kulud koosnevad alljärgnevatest toimingutest: o tsiviilasja nr 2-22-6987 materjalidega tutvumine ja analüüs (2,5 tundi); o 30.11.2022 menetlusdokumendi koostamine (vastus hagile) (5,5 tundi); o hageja 10.01.2023 menetlusdokumendiga tutvumine ja analüüs (1,5 tundi); o 14.09.2023 menetlusdokumendi koostamine ja esitamine kohtule (1 tund); o 06.10.2023 menetlusdokumendi koostamine ja esitamine kohtule (0,5 tundi).
13.Hageja vaidleb kostjate menetluskulude nimekirjale osaliselt vastu. Lepingulise esindaja tunnitasu on ülepaisutatud ja ebamõistlikult suur. Mõistlik ja põhjendatud tunnitasu on maksimaalselt 120-130 eurot ilma käibemaksuta. Hageja märgib, et asja materjalidega tutvumiseks kuluv aeg, kliendiga suhtlus, samuti kohtuotsuse, õigusaktide, kohtupraktika ja
õiguskirjanduse analüüs, on hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusteenuse osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulude väljamõistmisel eelkõige arvestada seda, missuguses ulatuses oli osutatud õigusteenust seoses menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o kohtule menetlusdokumentide koostamise ning kohtule esitamisega. Hageja ei pea põhjendatuks menetluskulude nimekirjas toodud menetlustoiminguga „Tsiviilasja nr 2-22-6987 materjalidega tutvumine ja analüüs“ kaasnenud menetluskulu nõuet kokku 2,5 h üleüldse põhjendatuks, kuna antud toimingul puudus igasugune väljund ehk menetlusdokument. Materjalidega tutvumine on hõlmatud vastuse koostamisele kulunud ajaga, s.o 5,5 h. Hagiavaldusele vastuse koostamiseks kulunud aeg 5,5 h on mõistlik ning eelnevad tegevused, s.o materjalidega tutvumine on nimetatud ajakuluga hõlmatud, arvestades et vastuse sisuline osa oli samuti ca 5,5 lk-d. Hageja ei pea menetluskulude nimekirjas toodud menetlustoiminguga „Hageja 10.01.2023 menetlusdokumendiga tutvumine ja analüüs“ kaasnenud menetluskulu nõuet kokku 1,5 h samuti üleüldse põhjendatuks, kuna antud toimingul puudus igasugune väljund ehk menetlusdokument. Juhul kui kohus leiab, et menetlusdokumendiga tutvumine on põhjendatud siis ilmselgelt 8 lk sisu lugemine ei võta rohkem kui 15 min. Kokku peab hageja mõistlikuks seega kostjate õigusabi ajakuluga maksimaalselt ca 7 h.
14.Lepinguline esindaja on osutanud kostjatele I ja II õigusabi tunnihinnaga 150 eurot (lisandub käibemaks). Hagejat esindas asja menetluses vandeadvokaat. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta, samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga, 153 eurot ilma käibemaksuta ning 156 eurot koos käibemaksuga (Riigikohtu 06.06.2018 otsus nr 2-154981, p. 21). Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja kostjate lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu määr mõistlik. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et esindaja tunnitasu määr on ülepaisutatud. Kohtu hinnangul on põhjendatud, et vandeadvokaadist esindaja tunnitasu määr on kõrgem, kui mitte vandeadvokaadist esindaja tasumäär, kuna vandeadvokaat peab vastama advokatuuri kõrgendatud nõudmistele. Viimastel aastatel kiirenenud hinnatõus on märgatavalt tõstnud ka õigusabiteenuse osutamise hindu. Lähtudes käesoleva hetke turuhindadest on kostjate esindaja tunnitasu määr õigustatud.
15.Edasi kontrollib kohus kostjate I ja II lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus võtab lepingulise esindaja kulud arvesse täies ulatuses. Tehtud toimingud on kostjate õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud ja nendele kulunud aeg, arvestades asja mahtu, põhjendatud. Hageja ei ole suutnud veenvalt kohtu ette tuua asjaolusid, millest saaks järeldada esindaja ajakulu ilmset põhjendamatust. Kohus märgib, et kostjate esindaja ajakulu hageja menetlusdokumentidega tutvumisele ja analüüsile on põhjendatud ning tegemist on vajalike toimingutega klientide huvide kaitsmiseks. Asjaolu, et esindaja on otsustanud menetluskulude nimekirjas viidatud ajakulusid eristada menetlusdokumendi koostamise ajakulust, ei anna alust pidada neid põhjendamatuteks. Kuigi tõepoolest menetlusdokumentide lugemine ei pruugi võtta palju aega, siis nende õiguslik analüüs võib osutada mahukaks. Kohtu hinnangul on ligikaudu 1,5 aastat kohtu menetluses olnud tsiviilasjas 11 tunnine esindaja ajakulu asjakohane ja igati mõistlik.
16.Kostjate I ja II lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kohtumenetluses on seega kokku 11 tundi (2,5 tundi + 5,5 tundi + 1,5 tundi + 1 tund + 0,5 tundi). Arvestades lepingulise esindaja tunnihinda, on kostjate I ja II õigusabikulu kokku 1980 eurot (11 tundi × 150 eurot + käibemaks 20%). Kostjad kinnitasid kohtule, et nad ei ole käibemaksukohustuslased, mille tõttu nad ei saa käibemaksu tagasi arvestada. Seega kuuluvad kostjate I ja II õigusabikulud hüvitamisele koos käibemaksuga.
17.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostjate I ja II menetluskulude rahaliseks suuruseks 1980 eurot, mis kuulub hagejalt solidaarselt kostjate I ja II kasuks väljamõistmisele. Kohus leiab, et sellises ulatuses õigusabikulude väljamõistmine on arvestades menetluse kulgu ja asja olemust, ka põhjendatud. Kostjate taotlusel tuleb hagejalt välja mõista ka viivis välja mõistetud menetluskuludelt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (TsMS § 177 lg 4).
18.Kuivõrd kostja III ei ole käesoleva tsiviilasja menetluses kohtule mitte ühtegi menetlusdokumenti esitanud, siis ei ole võimalik tema menetluskulude kandmist tsiviilasja toimikust tuvastada. Järelikult jääb kostja III menetluskulude rahaline suurus kulude puudumise tõttu kindlaks määramata.
19.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.