Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-23-117277 7.2 Mõista kostjalt K. A. hageja Revensen OÜ kasuks välja menetluskulud 490,05 eurot. 7.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (490,05 eurot) tuleb kostjal K. A. tasuda hagejale Revensen OÜ käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2 (4)

2-23-117277 − Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab hagi osaliselt rahuldamata sissenõudmiskulude 20 euro nõudes. − Hageja taotleb kostjalt laenulepingu nr Y220605014 ja nr Y220709027 alusel võla sissenõudmiskulude väljamõistmist kogusummas 70 eurot, sh 30 eurot kahe teatise eest laenulepingu ülesütlemise kohta (15 eurot iga teatise kohta). VÕS § 1132 lg 1 järgi võib lepingu kehtivuse ajal nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Kuivõrd VÕS § 1132 lg 1 võimaldab nõuda tarbijalt lepingu kehtivuse ajal saadetud meeldetuletuskirja eest tasu kuni 5 eurot, siis ei ole hageja nõue laenulepingu ülesütlemise teatise eest summas kogusummas 30 eurot õiguslikult põhjendatud. Kohtu hinnangul saab ülesütlemise teatise eest nõuda üksnes 5 eurot iga lepingu kohta (kokku 10 eurot), mistõttu jääb hageja võla sissenõudmiskulu 20 euro ulatuses rahuldamata. − Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt edasiulatuvat viivist lepingu nr Y220605014 ja nr Y220709027 järgi kõrgemas kui seadusjärgses määras. Hageja ei ole suurema kahju olemasolu põhjendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuva viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa. − Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kuivõrd kohus rahuldab hagi ümardatult täisarvuni ligikaudu 99% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lgst 1 põhjendatuks jätta menetluskulud 1% ulatuses hageja ja 99% ulatuses kostja kanda. − Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt menetluses tasutud riigilõiv 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 360 eurot, kokku 730 eurot, ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. − Kohtule nähtub, et hageja on tasunud menetluses riigilõivu kokku 385 euro ulatuses (sh hagi puuduste kõrvaldamise korras täiendav riigilõiv 35 eurot). TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 385 eurot. TsMS § 4842 järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Kohus on seisukohal, et antud juhul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamisele (sh lisade komplekteerimine) 1,5 tunni ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot/h ei pea kohus mõistlikuks, arvestades mh asjaolu, et hageja esindaja pole vandeadvokaat ja käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava hagiga. Kohus loeb lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks käesolevas asjas 60 eurot/h. Hageja menetluskulud kuuluvad hüvitamisele ilma käibemaksuta. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja 3 (4)

2-23-117277 põhjendatud õigusabikuludeks 90 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu 495 (385+20+90) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 490,05 eurot (s.o 495-st eurost 99%) ning menetluskuludelt (490,05 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. − Kohus ei rahulda hageja taotlust, et väljamõistetud summad kantaks Revensen OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX, LHV. Kohus ei pea vajalikuks sekkuda kohtuotsuse täitmisse ega piirata kohtuotsuse täitmist ühe konkreetse pangakontoga. − Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. / allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.