Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7). Kostjal on õigus 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest esitada TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded Era Liisingu Inkassoteenused AS esitas 26.01.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 16.05.2023 hagi A K vastu võla nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Creditstar Estonia AS ja A K interneti vahendusel 14.12.2019 kliendilepingu. Lepingu sõlmimisel avati kostjale krediidilimiit ja kasutuslimiit ja esialgne võlausaldaja võimaldas kostjal võtta kiirlaenu avatud krediidilimiidi ja kasutuslimiidi ulatuses. Kostja on taodelnud kostjale avatud krediidilimiidi raames ja vastavalt kliendilepingu punktile 5.4.1. laenu kaks korda, kokku 2000 eurot: 14.12.2019 summas 500 eurot ja 16.12.2019 summas 1500 eurot. Kostja esitas 15.12.2019 laenutaotluse laenusumma 2000 eurot kasutamiseks 1080 päevaks. Kostja isik on tuvastatud AS Eesti Posti postkontoris kostja dokumendi alusel. Peale laenutaotluste esitamist on vastavalt kliendilepingu punktile 5.3.7. kostjale saadetud e-posti teel täiendavalt laenuleping ja laenutingimused, et kostja tutvuks veelkord laenulepingu ja laenutingimustega. Peale kostja poolt täiendavalt laenutingimustega tutvumise kinnitamist võlausaldaja rahuldas taotluse ja Creditstar Estonia AS kandis kostja poolt märgitud pangakontole laenuosamaksed ja saatis kostjale arve, et kostjat veelkord teavitada laenutagasimakse tähtajast. Kostja kohustus laenusumma koos laenukasutamise tasuga tasuma igakuisete maksetega, mis koosnesid laenupõhisummast ja laenukasutamise tasust. Kostjal oli õigus kasutada laenusummat perioodil 16.12.2019 – 20.12.2022, ehk hageja arvestab intressi antud laenu kasutamise perioodi eest. Poolte kokkuleppe kohaselt oli intressi määraks 45,3% aastas ja krediidikulukuse määr 55,99% aastas. Poolte kokkuleppe kohaselt oli laenukasutamise tasuks kokkulepitud laenuperioodi eest 1690 eurot. Igakuise tagasimakse suurus oli 102,50 eurot, tagasimakse tähtaeg oli 36 kuud. Intress oli arvestatud osamakse sisse ja kuulus tasumisele igakuiselt laenu põhiosa tagasimaksmise tähtpäeval. 3690 eurot on maksimaalne krediidilimiidi kogukulu. Laenu tagastamine toimus annuiteetmaksegraafiku kujul. Annuiteetgraafik on laenu tagasimakse graafik, kus igakuised laenumaksed on ühesuguse suurusega. Laenu tagasimaksmise algusperioodil koosneb igakuine makse peamiselt intressist. Laenu põhiosa moodustab maksest väiksema osa. Mida

kauem on laenusaaja laenu tagasi maksnud, seda suuremad on laenu põhiosa maksed ja intressiosa väheneb kuust kuusse. Kuna kostja laenu kokkulepitud ajaks ei tagastanud, kaotas ta laenatud raha kasutamise aluse ja rikkus oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise või kahju hüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest). Laenutingimuste kohaselt kaasneb maksete hilinemisel krediidiandja õigus nõuda viivist iga maksmisega viivitatud päeva eest. Viivise päevamääraks on 0,06% päevas iga viivitatud päeva eest, viivise aastamääraks on 21,6%. Esialgne võlausaldaja Creditstar Estonia AS loovutas 09.04.2020 nõude ERA Liisingu Inkassoteenused AS-le 01.12.2010 sõlmitud nõuete loovutamise lepinguga nr. 011210 alusel. Nõude loovutamisest teavitas hageja kostjat nõude loovutamise teate esitamisega. Hageja on seisukohal, et Creditstar Estonia AS on kostja puhul järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Credit Info Eesti AS-i krediidiinfo päringule saadud vastuse kohaselt kostja kohta puudub võlgnevuse informatsioon, ehk kostja kohta ei olnud esitatud ühtegi maksehäiret. Sama nähtub Creditstar Estonia AS-i laenuandmise süsteemist, et kostja puhul ei ole tegemist võlglasega. Lisaks on esialgse võlausaldaja poolt tehtud kostja kohta päring Ametlikud Teadaanded portaali ja saadud vastuseks, et kostja kohta ei ole ühtegi kirjet. Seega on enne kostja poolt esitatud laenutaotluste kinnitamist ja laenuosade ülekandmist kontrollitud kostja kohta andmeid Credit Info Eesti AS-i poolt hallatavast maksehäireteregistrist ja Ametlikud Teadaanded portaalist ja samuti ka muudest interneti otsingumootoritest, kuid kostja kohta ei ole leidunud informatiooni, mille kohaselt kostjaga ei oleks tohtinud sõlmida krediidilepinguid. Kostja on täitnud Creditstar Estonia AS-i kodulehel küsimustiku, kus kostja märgib, et elab vanemate juures, mistõttu elamiskulud kostjal seal puuduvad. Kostjal on kehtiv töökoht ehitajana xxxx OY-s, ta on antud ettevõttes läbinud katseaja. Ta soovib laenu kasutada tarbimiseks, talle kuulub lisaks isiklik sõiduk. Tema igakuine netosissetulek on töötasu näol 1300 eurot, tema igakuised püsivad väljaminekud kokku on 500 eurot. Samuti on kostja kinnitanud, et tal puuduvad tähtaegselt tasumata laenu või muud maksed ja talle ei ole viimase kahe kuu jooksul keeldutud laenu andmast. Creditstar Estonia AS on hinnanud kostja krediidivõimelisust lisaks muudele andmekogudele ka kostja kontoväljavõtte põhjal ja teinud kostja kohta põhjaliku krediidivõimelisuse hinnangu. Lisaks on oluline asjaolu, et kostja puhul on tegemist korduvkliendiga, kes on eelnevalt kõik võetud kohustused täitnud korrektselt ja vastavalt kokkulepitule ja kostjal on puudunud võlgnevused ja rikkumised eelnevate kohustuste täitmisel. Kostjale on jäänud peale enda püsikohustuste ja Creditstar Estonia AS-ga sõlmitud krediidilepingu täitmist vaba igakuine reserv summas 781,75 eurot. Laenuhaldur on kostja suhtes läbi viinud krediidivõimelisuse hinadamise ja hinnang kostja krediidivõimelisusele on olnud positiivne. Antud laenuhalduri hinnag on lisaks krediidikomitee töötaja poolt ülekontrollitud, et veenduda, et laenuhaldur on teinud õige otsuse, mis samuti tõendab, et Creditstar Estonia AS on kostja krediidivõimelisust põhjalikult hinnanud ja kõik vajalikud andmed kostja krediidvõimelisuse hindamiseks omandanud. Creditstar Estonia AS on käitunud kostja krediidivõimelisuse hindamisel seaduses toodud nõuete kohaselt. Creditstar Estonia AS hindas igakordselt kostja krediidivõimelisust ja juhul kui kostja soovis laenu üle väljastatud krediidilimiidi laenusummat, mille tasumist kostja krediidivõimekus ei oleks võimaldanud, siis Creditstar Estonia AS keeldus kostjale antud summades laenu väljastamast. Kostja on sooritanud laenu tagastamiseks kaks makset kogusummas 2,52 eurot, hageja arvestab kostja makseid laenu põhisumma katteks. Seega kostja võlgnevus hagejale seisuga 16.05.2023 tagastamata laenupõhiosa eest on (2000 - 2,52) 1997,48 eurot. Kostjal oli õigus kasutada laenusummat perioodil 16.12.2019 – 20.12.2022 ehk hageja arvestab intressi antud laenu kasutamise perioodi eest. Laenukasutamise tasuks oli kokku lepitud laenuperioodi eest 1690 eurot. Kuivõrd kostja makse summas 2,52 eurot arvestas hageja laenu põhisumma katteks, siis on kostja võlgnevus tasumata intressi eest 1690 eurot.

Hageja nõuab kostjalt viivist 0,06 % tagastamata laenu summalt päevas. Laenu tagastamise tähtajast 20.12.2022 käesoleva ajani on möödunud 148 päeva. Hageja arvestab viivise alates 21.12.2022 tagastamata laenupõhiosalt 1997,48 eurolt kuni 16.05.2023 summas (1997,48 x 147 päeva x 0,06%) 176,18 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista alates 17.05.2023 kuni põhinõude summa 1997,48 eurot täitmiseni edaspidine viivis 0,06% tagastamata laenu summalt päevas. Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud. Esialgne võlausaldaja on korduvalt pöördunud kostja poole meeldetuletustega, milles palus kostjal võlgnevus likvideerida. Kostja nendele ei reageerinud. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 12.07.2023 TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt avaldamisega 26.06.2023 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates hagi avalikust kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul alates väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamisele järgnevast päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 26.06.2023 ja loeti kättetoimetatuks 12.07.2023, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 26.07.2023. Kostja vastust ei esitanud. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on esitanud kohtule 09.04.2020 sõlmitud lisa nr. 1, teate nõude loovutamise kohta, millest nähtub, et Creditstar Estonia AS on loovutanud ERA Liisingu Inkassoteenused AS-le 01.12.2010 sõlmitud nõude loovutamise lepingu nr. xxxx alusel 14.12.2019 sõlmitud laenulepingust nr. xxxx tuleneva võlgniku vastu suunatud nõude hagejale (dtl 50). VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad kostja ja Creditstar Estonia AS vahel

14.12.2019 sõlmitud laenulepingust, põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Kohtu hinnangul on esialgne võlausaldaja esitatud andmete põhjal piisavalt kontrollinud kostja maksevõimet laenu taotlemisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Eeltoodule vaatamata on kostja oma lepingulisi kohustusi rikkunud. Hagiavalduse kohaselt on tasumata põhinõude suuruseks 1997,48 eurot. VÕS § 94 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi. Tasumata on kogu lepingu perioodiks 16.12.2019 – 20.12.2022 kokkulepitud laenukasutamise tasu ehk intress summas 1690 eurot. Mõlemad summad on põhjendatud ja kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis tasumata põhinõudelt 1997,48 eurolt lepingus kokku lepitud viivisemääras, s.o 0,06 % päevas ehk 21,6% aastas alates 21.12.2022 kuni hagi esitamiseni 16.05.2023, 147 päeva eest kokku summas 176,18 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivise arvestusega. Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus sissenõutavaks muutunud lepingujärgse viivise 21,6% aastas põhinõudelt 1997,48 eurolt alates 17.05.2023 – 17.10.2023 (k.a) 154 päeva eest summas 182,04 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 17.10.2023 seisuga kokku 358,22 eurot (176,18 eurot + 182,04 eurot). Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 18.10.2023 edasiulatuv lepingujärgne viivis 21,6% aastas tasumata põhinõude jäägilt kuni põhinõude 1997,48 euro täieliku tasumiseni. Kohus peab põhjendatuks määrata edasiulatuva viivise määr nagu seadusjärgse viivise puhulgi (lepingus kokkulepitud) aastamäärana, mitte päevamäärana. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 1639,26 eurot (1997,48 – 358,22). TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda

Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 490 eurot, mis on riigilõivu seaduses ette nähtud määr tulenevalt hagi hinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatult vajaliku kulutusega nõude esitamisel, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud. Hageja palub kostjalt välja mõista ka õigusabikulud summas 180 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Esindaja on osutanud õigusabi 1,5 tunni ulatuses hinnaga 120 eurot/tund, mis sisaldab maksekäsu kiirmenetluse dokumentidega tutvumist, hagiavalduse aluseks olevate dokumentidega tutvumist, tõendite komplekteerimist ja hagiavalduse koostamist. Kohus peab käesoleva tsiviilasja puhul nii märgitud tunnitasu kui ka ajakulu õigusabi osutamisel mõistlikuks ning seega on hageja õigusabikulude nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kokkuvõttes kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuluna 670 eurot (riigilõiv 490 eurot + õigusabikulu 180 eurot). Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.