Muud

kohtumäärust

pankrotihaldur

Asjaolud ja menetluse käik Abikaasad Vxxxx Kxxxxx ja Lxxxx Kxxxxx esitasid 29.06.2023. a kohtule ühise maksejõuetusavalduse. Abikaasade varasuhte liik on ühisvara. Võlgnikel on 5 alaealist ülalpeetavat. Nii Vxxxx Kxxxxxxx kui ka Lxxxx Kxxxxxxx on põhiharidus. Vxxxx Kxxxxx töötab käesolevalt Bxxxxxxx OÜ-s operaatorina, kus tema igakuine netotöötasu on 1800 eurot. Lxxxx Kxxxxx on lapsega kodune ning planeerib tööle naasta sügisel, kui laps läheb lasteaeda. Lxxxx Kxxxxxxxx makstavad igakuised sotsiaaltoetused on 1400 eurot. Leibkonna igakuised väljaminekud on 2850 eurot ning võlgnevuste tasumiseks jääv summa on 350 eurot. Võlgnik Vxxxx Kxxxxxxon Txxxxxxxxxxxx OÜ ainuomanik. Hinnanguline väärtus 940 eurot. Muu vara puudub. Abikaasadel on ühiseid kohustusi kokku summas 4613,31 eurot. Võlgniku Vxxxx Kxxxxxx eraldiseisvad kohustused on kokku 12 691,69 eurot ning Lxxxx Kxxxxxx eraldiseisvad kohustused on kogusummas 34 951,95 eurot. Kokku võlgnevused summas 52 256,95 eurot. Vxxxx Kxxxxxx ettevõttel on kohustusi summas 1560 eurot. Vxxxx Kxxxxx võttis esimese laenu oma ettevõtte alustamiseks. Samal ajal käis ka tööl. Pandeemia tõttu lõppes võlgniku tööleping, mistõttu ei suutnud ta enam kohustusi täita ning igapäevaseid kulusid katta. Abikaasa oli sel ajal lastega kodune ning sai vanemahüvitist. Järgmised laenud võeti eelnevate tasumiseks. Ka abikaasa hakkas laene võtma igapäevaste kulutuste katteks. Võlausaldajatega kokkuleppeid sõlmida ei ole õnnestunud. Peatada võlgnike suhtes algatatud täitemenetlused. Vxxxx Kxxxxxx suhtes on käimas kaks kohtumenetlust. Võlgnikud on pöördunud võlanõustamisele. Abikaasad taotlevad pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Usaldusisikuks nimetada Annika Rau. Tasutud on riigilõiv 10 eurot. Annika Rau andis kohtule kirjaliku nõusoleku osalemiseks abikaasade Vxxxx Kxxxxxx ja Lxxxx Kxxxxxx maksejõuetusmenetluses. Kohus määrusega 13.07.2023 nimetas abikaasadest võlgnikele ühise usaldusisiku, tegi talle ülesandeks FiMS §-s 17 nõutu esitamise ja peatas käimasolevad täitemenetlused.

Usaldusisik esitas 07.08.2023 kohtule aruande koos hinnanguga võlgnikele sobivaima maksejõuetusmenetluse liigi kohta. Lühikokkuvõte aruandest. Võlgnike ühisvarasse kuulub ettevõte Txxxxxxxxxxxx OÜ, mille väärtuseks on hinnantud umbes 1300 eurot. Võlgnikuele kuulunud korter on kohtutäitur Ivi Kalmeti poolt sundtäitmise korras müüdud, raha on hoiustatud kohtutäituri deposiidis. Võlgniku VxxxxxKxxxxxx kohustuste kogusumma on 22 775,08 eurot, millest põhinõuded 20044,08 eurot ja kõrvalnõuded 2731 eurot. Võlgniku abikaasal Lxxxx Kxxxxxxx on kohustuste koguvõlgnevus 46 755,46 eurot, millest põhinõuded 37 298,84 eurot ja kõrvalnõuded 9456,62 eurot. Mõlema võlgniku kohustuste hulgas on abikaasade solidaarvõlgnevus summas 12 868,03 eurot. Võlgnikud on oma maksejõuetusavalduses märkinud, et neil jääks kohustuste tasumiseks igakuiselt 350 eurot, kuid usaldusisikule on avaldatud, et see summa saaks olla maksimaalselt 50 eurot. Vxxxx Kxxxxxx sissetulek on töötasu umbes 2200 eurot kuus, Lxxxx Kxxxxx on kodune, tema sissetuleku moodustab peretoetus 1100 eurot, töötutoetus 290 eurot, kokku 1400 eurot. Usaldusisiku hinnangul on abikaasadest võlgnike puhul tegemist solidaarvõlgnevusega kogu võla 56.662,51 euro ulatuses, kuna võlgnikud on abielus ja neil kehtib ühisvara režiim. Usaldusisik võrdleb abikaasade väljavaateid pankrotimenetluses ja võlgade ümberkujundamise menetluses ja on seisukohal, et mõlema võlgnikust abikaasa suhtes tuleks välja kuulutada pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. TsMS § 477 lg.4 alusel avaldas kohus võlgnikele ja usaldusisikule oma arvamuse võimaliku maksejõuetusmenetluse liigi osas ja küsis nende arvamust, s.h. võimalust teha otsustus ilma kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Võlgnikud Vxxxx Kxxxxx, LxxxxxKxxxxx ja usaldusisik Annika Rau jäid seisukoha juurde, et põhjendatud on pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamise menetlusega ja nõustusid sellise otsustuse tegemisega kirjalikus menetluses. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, olles tutvunud abikaasade Vxxxx Kxxxxxx ja Lxxxx Kxxxxxx ühise maksejõuetusavaldusega, leiab, et abikaasadest võlgnike suhtes tuleb rakendada samaliigilist maksejõuetusmenetlust, kuna nende mõlema kohutuste summa ületab nende maksevõime, mis oleks vajalik võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Nii Vxxxx Kxxxxx kui ka Lxxxx Kxxxxx mõlemad on püsivalt maksejõuetud. FiMS (Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus) § 18 järgi vaatab kohus võlgniku maksejõuetusavalduse läbi, arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid, et valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg.1 järgi Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Usaldusisik on teinud kindlaks, et maksejõuetusavalduse esitamise seisuga on abikaasadel on ühiseid kohustusi (solidaarkohustusi) kokku summas 12 868,03 eurot. Eraldivõetuna on võlgniku Vxxxx Kxxxxxx kohustused kokku 22 775,08 eurot ning Lxxxx Kxxxxxx kohustused on kogusummas 46 755,46 eurot. Selle alusel on arvutatav, et abikaasadest

võlgnike koguvõlgnevus on 56 662,51 eurot. Lisaks sellele hindab usaldusisik, et kuna võlgnikud on abielus ja neil kehtib ühisvara režiim, on tegemist solidaarvõlgnevusega kogu võla ulatuses. Kohus leiab, et abielu üldiste õiguslike tagajärgede ja pooltevahelise varasuhete liigi (ühisvara) järgi võetuna võib selline hinnang ühisvara osas olla õige, kuna on kooskõlas ka PkS § 18 ja § 25, § 27 lg.3, § 28 lg.1, lg.3, § 29 lg.1, lg.4 sätestatud põhimõtetega. Samas tuleb mõlema abikaasa iga varalise kohustuse kohta anda hinnang läbitavas pankrotimenetluses. Tartu Maakohus tsiviilasjas nr. 2-22-16174 tehtud 19.12.2022.a otsusega lõpetas Lxxxx Kxxxxxx ja Vxxxx xxxxxxx ühisomandi kinnisasjale xxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx külas xxxxxxxxx vallas (korteriomand) ja andis korralduse müüa kinnisasi avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikuga sätestatud korras. Kinnisasi on müüdud, tehingust saadud raha hoiustatud kohtutäitur Ivi Kalmeti kontol. Kohus tegi järelepärimise kohtutäitur Ivi Kalmetile. Kohtutäitur esitas kohtule teabe, et Vxxxx ja LxxxxxKxxxxxx kinnistu müüdi enampakkumisel hinnaga 8000 eurot. Summa on hoiustatud kohtutäituri kontol. Müügist rahuldati enampakkumise kulud, korteriühistu pandiõigusega tagatud nõue ja osaliselt Omega Invest OÜ pandiõigusega tagatud nõue. Jaotuskava ei ole vaidlustatud. Kohtutäitur taotleb kohtu luba kanda hoiustatud müügitulem jaotuskava alusel pandipidajatele ja rahuldada enampakkumise kulud. Kohtule saadeti enampakkumise tulemi jaotuskava. Kohtutäitur teavitas kohut ka täiendavast laekumisest Vxxxx Kxxxxxx tööandjalt, mis on hoiustatud kohtutäituri kontol. Kuna võlgnikel puudub pankrotimenetluses realiseeritav vara ja korteriomandi müügist saadu ei kata nende kohustusi, saab lugeda, et edaspidi on võlgnike kohustuste katteks reaalselt olemas üksnes vara, mis laekub neile igakuiste sissetulekutena. Vxxxx Kxxxxxx igakuisest sissetulekust (keskmiselt 2200 eurot) oleks võimalik tasuda (arvestades TMS § 132 lg.1, lg.2 piirangut 1933 eurot) pankrotivarasse igakuiselt 260 eurot, Lxxxx Kxxxxxx sissetulekust (koos perehüvitistega 1400 eurot) ei ole võimalik teha eraldisi võlausaldajatele. See tähendab, et nii Vxxxx Kxxxxx kui ka LxxxxxKxxxxx on maksejõuetud ja see seisund ei ole nende majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ei Vxxxx Kxxxxxx ega Lxxxx Kxxxxxx sissetulekust ja varast ei ole ettenähtava tuleviku, näiteks 24 kuu jooksul, võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Kohtul olemasoleva teabe põhjal oleks lähema 24 kuu jooksul Vxxxx Kxxxxxx sissetulekust võimalik rahuldada nõudeid maksimaalselt 6240 euro ulatuses. Koos kohtutäituri kontol hoiustatuga umbes 14000 euro ulatuses. Lxxxx Kxxxxxx sissetulekust nõuete katteks eraldiste tegemine võimalik ei ole. Selline seisund on püsiv ja võlgnikud on mõlemad maksejõuetud. Seetõttu on põhjendatud nende pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine FiMS § 18 lg.2 p.2 järgi. Võlgnik Vxxxx Kxxxxx käib tööl ja omab sissetulekut. Lxxxxxxxxxxx on lapsega kodune. Perele makstavate perehüvitiste puhul kehtib eeldus, et neid tuleb arvestada mõlema abikaasa sissetulekutena (kui ei ole muud kokkulepet). Kohus märgib siinjuures teadmiseks võlgnikele, et FiMS § 47 lg.1 järgi on võlgnik kohustatud pankrotimenetluses ja kaasnevas kohustustest vabastamise menetluses kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. See tähendab, et pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluse jooksul on võlgnikul Lxxxx Kxxxxx kohustus töötada ja kui ta mingil põhjusel ei tööta, siis on tal kohustus tööd otsida.

Puutuvalt kohtutäitur Ivi Kalmeti avaldusse lubada kanda kohtutäituri kontol hoiustatud müügitulem jaotuskava alusel pandipidajatele ja rahuldada enampakkumise kulud, märgib kohus, et seda avaldust ei saa rahuldada. FiMS § 16 lg.6 ütleb: Kohtutäitur annab ümberkujundamiskavaga hõlmatud võlausaldajatele saadu välja üksnes kohtu korraldusel ja ümberkujundamiskava alusel või pankroti väljakuulutamisel pankrotiseaduses sätestatu kohaselt. PankrS § 17 lg.4 ütleb: Kuni pankroti väljakuulutamiseni hoiustatakse sissenõutud summad või vara realiseerimisest saadu kohtutäituri ametialasel kontol. Sissenõudjale väljamakseid ei tehta. Kui pankrot välja kuulutatakse, kantakse sissenõutud summad pankrotivara hulka. Kohtutäitur peab enne ülekande tegemist sissenõutud summadest kinni kohtutäituri tasu ja täitekulud vastavalt täitemenetluse seadustikus ja kohtutäituri seaduses sätestatule. Haldur võib kohtutäituri otsuse peale kohtutäituri tasu ja täitekulude väljamõistmise kohta esitada kohtutäiturile kaebuse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Praegusel juhul kuulutab kohus välja võlgnike pankroti, s.t. et sissenõutud summad kantakse pankrotivara hulka. Enne seda teeb kohtutäitur lauses 4 märgitud kinnipidamised. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Pankrotihaldur Urmas Tross andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ja usaldusisikuks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Urmas Tross on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt. Kohus kuulutab võlgniku Vxxxx Kxxxxx pankroti välja 17.oktoobril 2023.a kell 12.00, nimetab võlgniku pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Urmas Trossi ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku 13.novembril 2023. a algusega kell 10.00 pankrotihalduri büroos. Koosolekul on võimalik osaleda virtuaalselt, osaleda soovijatele saadab kohus vajalikud lingid. Kohus kuulutab võlgniku Lxxxx Kxxxxx pankroti välja 17.oktoobril 2023.a kell 12.00, nimetab võlgniku pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Urmas Trossi ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku 13.novembril 2023. a algusega kell 10.00 pankrotihalduri büroos. Koosolekul on võimalik osaleda virtuaalselt, osaleda soovijatele saadab kohus vajalikud lingid. FiMS § 45 lg-te 1, 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku Vxxxx Kxxxxxx ja võlgniku Lxxxx Kxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused.

FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 01.10.2024. a., et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue. Kohus selgitab: • • • • •

• •

Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine PankrS § 150 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. FiMS § 54 lg 1sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lg 2 järgi hüvitatakse kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FiMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sh seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51 sätestab, et sama sätte lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Usaldusisik Annika Rau esitas 16.10.2023. a tasutaotluse koos tasu arvestusega FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg-te 2, 3 kohaselt. Usaldusisik taotleb tasu 13 pooltunni eest määraga 33 eurot pooltund, kokku 429 eurot. Usaldusisik taotleb tasu maksmist Avitase OÜ arvelduskontole. Tasu maksta välja riigi vahenditest. Kohus kontrollis, et Avitase OÜ, mille kaudu usaldusisik tegutseb, ei ole käibemaksukohustuslane. Kohus hindab, et taotletud tasu vastab FiMS § 54 lg 4 teises lauses märgitule ja järgitud on PankrS § 23 lg 51 ettenähtud määra. Usaldusisiku töömaht 13 pooltundi ehk 6,5 tundi on kohane selles menetluses. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 150 lg 1 p 2 järgi on pankrotimenetluse kulu ajutise halduri või usaldusisiku tasu. Kohus peab põhjendatuks finantseerida usaldusisiku tasu võlgniku vara (pankrotivara) arvelt, kuid määrata selle hüvitamine riigi vahenditest PankrS § 23 lg 51 nimetatud määras ja nii tuleb usaldusisiku tasu hüvitada riigi vahenditest summas 429 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.