Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu

2-23-129707 poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on OK Incure OÜ (edaspidi hageja) hagi T T (edaspidi kostja) vastu. Kuna hageja nõue kosja vastu tuleneb tarbijakrediidilepingust, kohustas kohus hagejat 30.08.2023. a. määrusega esitama kohtule selle kohta detailsed andmed ning neid kinnitavad tõendid: 1) kas tarbija sai laenu kätte; 2) andmed krediidi kulukuse määra arvutamise kohta; 3) andmed lepingu ülesütlemise avalduse kostjal kättesaamise kohta ning 4) selgitada, kuidas on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitas kohtule koos hagiavaldusega kohtu poolt nõutud selgitused ning tõendid. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja B F OÜ (esialgne võlausaldaja) 19.07.2022 laenulepingu nr XXX, mille personaalsete tingimuste punktis 4 (lepingu põhitingimused) leppisid pooled kokku laenusummas 1407,05 eurot (sisaldab lepingutasu 92,05 eurot), intressimääras 37,64% aastas, krediidi kulukuse määras 48,49% aastas. Krediidi kulukuse määr on lepingu üldtingimuste punktist 1.5 tulenevalt väljendatud aastase protsendimäärana laenust, eeldusel, et laenuleping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ja et pooled täidavad oma kohustusi paenulepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo tebelehe punktis 3 (krediidiga seotud kulud) tulenevalt eeldusel, et 1407,05 euro laenamisel 60 kuuks, fikseeritud intressimääraga 37,64% aastas, on krediidi kulukuse määr 48,49% aastas, lepingutasu 92,05 eurot, tagasimakstav summa 3140,40 eurot, 60 tagasimakset. Laen 1315,00 eurot kanti 19.07.2022 kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud arvelduskontole nr XXX. Lepingu katteks tagasimakseid tehtud pole. 19.08.2022 sõlmisid kostja ja B F OÜ (esialgne võlausaldaja) lisalaenu lepingu nr XXX, refinantseerides eelnevat laenu. Lepingu personaalsete tingimuste punktis 4 (lepingu põhitingimused) lepiti kokku laenusummas 1999,21 eurot (koosnes refinantseeritava lepingu laenusummast 1407,05 eurot, lisalaenu väljamaksest 479,00 eurot ja lepingutasust 113,16 eurot), intressimääras 41,35%, viivisemääras 24% aastas (päevamääraga 0,067%), krediidi kulukuse määras 48,50% aastas. Krediidi kulukuse määr on lepingu üldtingimuste punktist 1.5 tulenevalt väljenda-tud aastase protsendimäärana laenust, eeldusel, et laenuleping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ja et pooled täidavad oma kohustusi laenulepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel. Euroo-pa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktis 3 (krediidiga seotud kulud) tulenevalt eeldusel, et 1999,21 euro laenamisel 60 kuuks, fikseeritud intressimääraga 41,35% aastas, on krediidi kulukuse määr 48,50% aastas, lepingutasu 113,16 eurot, tagasimakstav kogusumma 4782,02 eurot, 60 tagasimakset. Hageja lähtub nõude esitamisel ja põhjendamisel viimasest, see on kehtivast lisalaenu

2-23-129707 lepingust XXX. Lisalaen 479,00 eurot kanti 19.08.2022 kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud arvelduskontole nr XXX. Hageja hinnangul täitis laenuandja kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ja järgis VÕS § 4034 sätestatud nõudeid. Laenuandja kontrollis põhjalikult kostja krediidivõimelisust. võttes arvesse kostja tausta, maksehäireid ning ka kostja poolt esitatud andmete tõesust. Lepingute XXX ja XXX puhul (vahe 30 päeva) võeti kostja maksevõime hindamisel aluseks kostja nelja kuu pangakonto väljavõte, mille järgi saadi kostja keskmiseks sissetulekuks 1277,00 eurot, finantskohustused kokku 527,00 eurot ja muud minimaalsed kohustused 289,00 eurot (lähtuti kostja esitatust, kuna see summa oli suurem kui krediidiandaja sise-eeskirjades kehtestatud minimaalne piirmäär ühe ülalpeetava puhul). Krediidiandja riskihinnangutest ja krediidiandja kehtestatud sisereeglitest lähtuvalt, määrati kostja maksevõimeks 398,00 eurot (keskmine netosissetulek 1277,00 eurot – finantskohustused 527,00 eurot- muud kohustused 289,00 eurot – puhver 63,00 eurot (5% netosissetulekust, arvestatud ootamatult suurenenud rahaliste kohustuste katmiseks)). Eelneva ja vastavalt kehtivatele sise-reeglitele teostatud andmete hindamise tulemusel kogumis, jõudis krediidiandja veendumusele, et kostja on krediidivõimeline, lepingu XXX maksegraafikust tulenev igakuine keskmine kuumakse (52,34 eurot) ja lepingu XXX maksegraafikust tulenev igakuine keskmine kuumakse tõusis 27,36 euro võrra eelmise lepinguga võrreldes (see on 79,70 eurot) oli krediidiandja hinnangul kostjale jõukohane. Lisaks kontrollis krediidiandja usaldusväärsetest allikatest nagu Krediidiregister, Kohtumenetlus, Politsei Finantssanktsioonid, Krediidiinfost (puudusid kehtivad maksehäired), Taust.ee, Ametlikud Teadaanded, Rahvastikuregister (ülalpeetavaid 1). Laenulepingu üldtingimuste punktist 8.1 tulenevalt oli kostjal kohustus tagastada laenu kooskõlas maksegraafiku ja punktidega 13.1 ja 13.2. Lepingu 2102230286 katteks on graafikujärgseid tagasimakseid tehtud kokku 324,01 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 43,73 eurot, intressi katteks 273,35 eurot, viivise katteks 0,19 eurot, refinantseeritud laenu intressi katteks 1,74 eurot, meeldetuletustasu katteks 5,00 eurot. Kuna kostja lepingust tulenevat krediidi tagasimakse kohustust kohaselt ei täitnud, edastas krediidiandja kostjale 17.04.2023 kliendikeskkonna kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile XXX lepingu ülesütlemise teatise, millel on lepingu üldtingimuste puntist 23.1 tulenevalt kirjalikult ning kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis saadetud teadetega samaväärne õiguslik jõud. Antud teatisega andis krediidiandaja kostjale täiendava tähtaja, see on kuni 01.05.2023 võlgnevuse likvideerimiseks ning kokkuleppe saavutamiseks, sealjuures hoiatades, et täiendava tähtaja möödumisel loetakse leping üles öelduks. Kuna kostja võlgnevust hoolimata talle antud täiendavaks tähtajaks ei tasunud ning oli vähemalt kolme järjestikuse 15.02.2023, 15.03.2023 ja 15.04.2023 igakuise osamakse (79,70 euro) tasumisega täielikus viivituses, oli krediidiandajal lepingu üldtingimuste punktist 17.1 tulenevalt õigus leping üles öelda, mida krediidiandaja ka kooskõlas VÕS § 416 tegi, lugedes lepingu 2102230286 seisuga 02.05.2023 ülesöelduks. Vaatamata hageja püüdele võlgnikult võlgnevust kätte saada kohtuväliselt, ei andnud see soovitud tulemust, mistõttu pöördusid hageja oma õiguste kaitseks kohtusse. Tulenevalt eeltoodust, palub hageja kostjalt välja mõista lepingust nr. XXX tuleneva põhivõlgnevuse 1955,48 eurot (laenusumma 1999,21 eurot – nelja järjestikuse maksegraafikujärgse põhiosa katteks tagasimaksed kokku 43,73 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress (intressimäär 41,35% aastas) alates tasumata jäänud graafikujärgsest intressi osamaksest 15.02.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni 01.03.2023 kokku 238,35 eurot. Maksetega hilinemisel on laenuandjal õigus lepingu personaalsetest tingimustest tulenevalt arvestada viivist 24% aastas, päevamääraga 0,067%. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis 171,01 eurot.

2-23-129707 Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt VÕS § 1132 lg 1 ja lepingule lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo tebelehe punkti 3 (kaasnevad kulud) alusel võla sissenõudmiskulu 15 eurot. Krediidiandja saatis kostjale tasuta meeldetuletuskirju läbi kliendikeskkonna e-posti aadressile XXX 16.01.2023, 16.02.2023, 18.03.2023, 17.04.2023 ning tasulisi võlateatisi 22.01.2023 (5,00 eurot tasutud 09.02.2023), 22.02.2023 (5,00 eurot), 24.03.2023 (5,00 eurot) ja 17.04.2023 (5,00 eurot). Tulenevalt eeltoodust, palub hageja VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu 35,00 eurot. Hageja tegi kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, edastades peale lepingu lõppemist kostjale nii e-posti- kui ka posti teel järgnevad nõudekirjad: 17.05.2023 (25,00 eurot), 31.05.2023 (5,00 eurot), 30.06.2023 (5,00 eurot), millega seoses on hageja kandnud kulusid. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 1955,48 eurot, intress 238,35 eurot, viivis 171,01 eurot ja võla sissenõudmiskulud 50 eurot, kokku 2414,84 eurot. Hagiavalduses esitas hageja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja sai kohtudokumendid isiklikult kätte 27.09.2023. Kostja 14-päeva jooksul, s.o hiljemalt 11.10.2023 kirjalikku vastust kohtule ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS § 407) lg-tele 1 ja 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtule esitatud hagiavaldusest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kosja vastu tarbijakrediidilepingust. Tarbijakrediidilepingu puhul on kohtul kohustus kontrollida omal algatusel tehingu tühisuse aluseid (vt nt Riigikohtu 17. detsembri 2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 12). Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt on kohtul omal algatusel kohustus kontrollida, kas tarbijaga sõlmitud lepingu teatavad tingimused on ebaõiglased (nt 21.12.2016. a otsus kohtuasjas nr C 154/15, 17.05.2018. a otsus kohtuasi nr C-147/16). Samuti tuleb kohtul omal algatusel kontrollida kohustusliku teabe esitamise kohustuse täitmist ning teha järeldused, mis tulenevad siseriikliku õiguse alusel selle kohustuse rikkumisest (nt 21.04.2016. a otsus kohtuasjas nr C 377/14). Kohtul on ka kohustus omal algatusel kontrollida, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja toimida vastavalt riigisiseses õiguses selle kohustuse rikkumise puhuks ettenähtule (nt 05.03.2020 otsus kohtuasjas nr C 679/18). Hageja esitas kohtule koos hagiavaldusega kohtu poolt nõutud selgitused ning tõendid. Kohtu hinnangul täitis laenuandja kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis VÕS § 4034 sätestatud nõudeid. Puuduvad ka muud tehingu tühisuse alused.

2-23-129707 Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab kohus, et kostjal ei ole hagi üle vaidlust ning hagi tuleb rahuldada kogu haginõude ulatuses. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p-dega 1 ja 6, VÕS §-ga 94, VÕS § 108 lg-ga 1, VÕS § 113 lg-ga 1 ja VÕS § 113-2 lg 2 p-dega 2 ja 3. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud kannab kostja. TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskuludena 350 euro riigilõivu kostjalt väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 350 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Hagejal puuduvad lepingulise esindaja kulud, kuna hagejat esindas hageja töötaja. Teisi menetluskulusid hageja märkinud ei ole. Seega moodustavad hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud 350 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks 350 eurot menetluskulu. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.