Muud

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Võlgnik Kxxxx Kxxxxxxxxx esitas 17.08.2023. a kohtule maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik on vallaline ning alaealisi ülalpeetavaid tal ei ole. Võlgnikul on põhiharidus ning käesolevalt ei tööta. Kuni 10.06.2023. a töötas ehituspuusepana ning netotöötasu kuus oli 1050 eurot. Ettevõte läks pankrotti. Vara puudub. Samuti puudub igasugune sissetulek. Võlgnevusi on Kxxxx Kxxxxxxxxxxx kokku vähemalt 17 167,45 eurot ja 7 võlausaldaja ees. Võlgnik oli kaitseväest reservi minnes kohustuste täitmisega maha jäänud. Võlgnik taotles maksepuhkusi. Hiljem läks ettevõte, kus võlgnik töötas, pankrotti. Seega on kohustused jäänud maksmata. Võlgnik on võtnud ühendust võlanõustajaga. Võlgnik on maksejõuetusavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 10 eurot. Kohus võttis 29.08.2023. a määrusega Kxxxx Kxxxxxxxxxx maksejõuetuseavalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Küllike Miti. Usaldusisik esitas 29.09.2023. a kohtule usaldusisiku aruande. Esitatust nähtub, et võlgnik ei ole kunagi olnud abielus, ühisvara puudub. Järglasi ei ole. Pensionikeskus AS andmetel on Kxxxx Kxxxxxxxxxx nimele avatud pensionikonto nr 99808089098, millel maksejõuetusavalduse esitamise seisuga 17.08.2023. a ja usaldusisiku nimetamise seisuga 30.08.2023. a oli registreeritud 1 534,759 tk Swedbank AS pensionifondi indeks 1990-99 sündinutele osakud. Kokku 1711,09 eurot. Viidatud pensionifondi osakute näol on tegemist varaga, millele ei ole võimalik sissenõudeid pöörata ja mida ei ole pankrotimenetluse käigus võimalik realiseerida. Seega on nende osakute väärtus pankrotimenetluse läbiviimise ja võlausaldajate nõuete rahuldamise seisukohalt 0 eurot juhul kui võlgnik ise ei esita taotlust kõnealuste osakute tagasivõtmiseks. Isik ei ole vastavat taotlust esitanud. Võlgnikul on arvelduskonto nr EE282200221058148719 Swedbank AS-s, arvelduskonto nr EE084204278619189807 Coop Pank AS-is, arvelduskonto nr EE037700771006364765 LHV Pank AS-is ja arvelduskonto nr LT083250050333980380 Revolut Bank UAB-s. Kontodele on laekunud töötasud, laenud ja maksed lähedastelt. Laekunud rahalisi vahendeid on võlgnik kasutanud igapäevaste arvelduste tarbeks ja laenude tagasimakseteks. Arvelduskontodel rahalised vahendid puuduvad. Muu vara puudub. Seisuga 17.08.2023. a ja usaldusisiku nimetamise seisuga 30.08.2023. a ei ole Kxxxx Kxxxxxxxxxx suhtes pooleliolevaid täitemenetlusi. Võlgnikul on põhiharidus ning ta ei tööta. Isik on arvel töötukassas ning otsib aktiivselt tööd. Viimati töötas Pxxxxxxxxxxxxx OÜ-s ehituspuusepana, kuid tööleping lõpetati seoses tööandja pankrotimenetluse algatamisega. Alates 28.08.2023. a kuni 05.12.2023. a maksab Eesti Töötukassa Kxxxx Kxxxxxxxxxxxx töötuskindlustushüvitist 25,01 eurot/kalendripäevas (s.o. keskmiselt 750,30 eurot/kuus) ja alates 06.12.2023. a kuni 23.02.2024. a 16,67 eurot/kalendripäevas (s.o. keskmiselt 500,10 eurot/kuus). Muud kindlalt prognoositavad ja/või regulaarsed tulud puuduvad. Kxxxx Kxxxxxxxxx elab emale kuuluvas korteris. Pandiga tagatud nõuded puuduvad. Usaldusisikule teadaolevalt on Kxxxx Kxxxxxxxxxxx seisuga 17.08.2023. a võlakohustusi kogusummas 17 133,38 eurot, millest sissenõutavaks on muutunud 7065,89 eurot. Arvestades, et Kxxxx Kxxxxxxxxxx sissetulekutest tuleb rahuldada ka tema elementaarvajadused, on sundtäitmise korras võimalik nimetatud sissetulekust võlausaldajate nõuete katteks kinnipidamisi teha ainult summas (ligikaudu) 100 eurot. Seega juhul kui võlgniku elukorralduses lähemal ajal olulisi muutusi ei toimu, siis kuluks tal kõikide teadaolevate võlakohustuste täitmiseks enam kui 14 aastat. Usaldusisik on seisukohal, et Kxxxx

Kxxxxxxxxx ei suuda mõistliku aja jooksul rahuldada kõigi teadaolevate võlausaldajate nõudeid. Võlgnik on püsivalt võimetu täitma oma kohustusi. Võlgnik võttis laenu, et investeerida krüptovaluutadesse. Võlgnik kaotas investeeringud. Lisaks kulus laenuraha ka igapäevaeluga seotud kulutusteks. Võetud kohustuste täitmiseks hakkas ta võtma uusi laene. 2023. a kaitseväkke minnes tekkis laenumaksetega oluline mahajäämus. Lisaks kaotas töö peale kaitseväge. Usaldusisiku hinnangul on Kxxxx Kxxxxxxxxxx suhtes sobivaim edasine menetlusviis pankroti väljakuulutamine ja võlgadest vabastamise menetluse algatamine. Kohus pidas tsiviilasjas kohtuistungi 28.08.2023. a. Võlgnik Kxxxx Kxxxxxxxxx soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

KOHTU SEISUKOHT

FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 15 lg 9 kohaselt kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik ja ta on taotlenud pankroti väljakuulutamist või pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta usaldusisiku nimetamata ja kümne päeva jooksul maksejõuetusavalduse saamisest arvates pankroti välja kuulutada vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) §-s 31 sätestatule või pankroti välja kuulutada ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-s 45 sätestatule. FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. FiMS § 18 lg 2 kohaselt kohus, vaadanud maksejõuetusavalduse läbi: kuulutab välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule (p 1) või kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule (p 2). PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti kohtu poolt kogutud tõenditest nähtub, et võlgniku kohustused ületavad temal olemasolevat vara. Võlgnik on käesolevalt töötu ning tegeleb aktiivselt töö otsimisega. Alates 28.08.2023. a kuni 05.12.2023. a maksab Eesti Töötukassa Kxxxx Kxxxxxxxxxxxx töötuskindlustushüvitist 25,01 eurot/kalendripäevas (s.o keskmiselt 750,30 eurot/kuus) ja alates 06.12.2023. a kuni 23.02.2024. a 16,67 eurot/kalendripäevas (s.o keskmiselt 500,10 eurot/kuus). Võlgnik on ema ülalpidamisel. Kxxxx Kxxxxxxxxxx nimele avatud pensionikonto nr 99808089098, millel maksejõuetusavalduse esitamise seisuga 17.08.2023. a ja usaldusisiku nimetamise seisuga

30.08.2023. a oli registreeritud 1534,759 tk Swedbanki pensionifondi indeks 1990-99 sündinutele osakud. Nimetatud pensionifondi osakute näol on tegemist varaga, millele ei ole võimalik sissenõudeid pöörata ja mida ei ole pankrotimenetluse käigus võimalik realiseerida. Muu vara võlgnikul puudub. Kohustusi võlausaldajate ees on kokku vähemalt 17 133,38 eurot, millest sissenõutavaks on muutunud 7065,89 eurot. Kohus loeb tuvastatuks, et Kxxxx Kxxxxxxxxx on maksejõuetu ning maksejõetus on püsiva iseloomuga. Tulenevalt PankrS § 31 lg-test 5, 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Küllike Mitt andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ja usaldusisikuks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Küllike Mitt on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik vähemalt kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt. Kohus kuulutab võlgniku Kxxxx Kxxxxxxxxxx pankroti välja 12.oktoobril 2023. kell 16.00, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Küllike Miti ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku 31.10.2023. a algusega kell 09.00 pankrotihalduri büroos. Koosolekul on võimalik osaleda virtuaalselt, osaleda soovijatele saadab pankrotihaldur vajalikud lingid. FiMS § 45 lg-te 1, 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste

täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 20.10.2024. a., et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue. Kohus selgitab: • • • • •

• •

Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6 rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ja avaldajale teadmiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine PankrS § 150 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. FiMS § 54 lg 1sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lg 2 järgi hüvitatakse kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FiMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sh seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51 sätestab, et sama sätte lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Usaldusisik Küllike Mitt esitas 29.09.2023. a tasutaotluse koos tasu arvestusega FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg-te 2, 3 kohaselt. Usaldusisik taotleb tasu 21 pooltunni eest määraga 33 eurot pooltund, kokku 693 eurot, lisandub käibemaks 138,60 eurot. Usaldusisik taotleb tasu maksmist OÜ Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096) arvelduskontole nr EE742200221013804535 Swedbank AS-is. Tasu maksta välja riigi vahenditest summas 831,60 eurot (sh käibemaks 138,60). Kohus kontrollis, et OÜ Õigusbüroo Faktootum, mille kaudu usaldusisik tegutseb, on käibemaksukohustuslane. Kohus hindab, et taotletud tasu vastab FiMS § 54 lg 4 teises lauses märgitule ja järgitud on PankrS § 23 lg 51 ettenähtud määra. Usaldusisiku töömaht 21 pooltundi ehk 10,5 tundi on kohane selles menetluses. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 150 lg 1 p 2 järgi on pankrotimenetluse kulu ajutise halduri või usaldusisiku tasu. Kohus peab põhjendatuks finantseerida usaldusisiku tasu võlgniku vara (pankrotivara) arvelt, kuid määrata selle hüvitamine riigi vahenditest PankrS § 23 lg 51 nimetatud määras ja nii tuleb usaldusisiku tasu hüvitada riigi vahenditest summas 831,60 eurot (sh käibemaks 138,60 eurot).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.