V. K. i hagi Mittetulundusühing Tartu Jaamamõisa Aiad vastu juhatuse otsuse tühisuse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: V. K. , isikukood XXX esindajad Lepinguline esindaja M. P. Kostja: Mittetulundusühing Tartu Jaamamõisa Aiad, registrikood 80549473 Lepinguline esindaja: S. D. Asja läbivaatamine
Kohtuistung 18.09.2023
RESOLUTSIOON
1.Jätta V. K. i hagi rahuldamata.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 24.05.2023 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.
3.Jätta menetluskulud täies ulatuses V. K. i kanda.
4.Määrata Mittetulundusühingu Tartu Jaamamõisa Aiad menetluskulude suuruseks 600 eurot ja mõista see summa V. K. ilt Mittetulundusühingu Tartu Jaamamõisa Aiad kasuks välja. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7).
Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja põhjendused
1.Tartu Linnavalitsus eraldas inimestele aiasaaduste kasvatamiseks maad. Selle kasutuse organiseerimiseks moodustati Mittetulundusühing Tartu Jaamamõisa Aiad. Hageja on MTÜ liige, tema kasutusse anti maaüksus nr 72. 06.11.2022 võttis juhatus oma koosolekul vastu otsuse arvata V. K. MTÜ-st välja ning lõpetada tema MTÜ liikmelisus ja maakasutus MTÜ Jaamamõisa Aiad kuuluval territooriumil. MTÜ liikmete hulgast väljaarvamise peamise põhjusena tuuakse juhatuse koosoleku otsuses välja protokollija poolt üldkoosoleku protokollis väljatoodud osalejate arvu ebaõige kajastamine ja otsuste poolt või vastu hääletanud liikmete arvu ebaõige kirjapanek. Vaidlustavas otsuses on välja toodud ka muid väidetavaid V. K. i rikkumisi, mis ei ole tõendatud ega läbi arutatud. Hageja on korduvalt taotlenud enda väljaarvamise arutamist üldkoosolekul vastavalt MTÜS § 16 lg-le 4 ja kostja põhikirja p-le 2.8. Kostja ei täida seaduses ja põhikirjas sätestatut. Hagi ei ole aegunud, sest MTÜ juhatuse otsus ei muutu kehtivaks enne, kui selle on kinnitanud ja vastuvõetud otsuse põhjendatust kontrollinud MTÜ üldkoosolek. Kuna hageja on vastava taotluse esitanud, saaks hageja liikmelisust otsustada ainult MTÜ üldkoosolek ja kuni üldkoosolek ei ole seda küsimust arutanud, on hageja jätkuvalt MTÜ liige. Sellest tulenevalt on tal jätkuvalt õigus kasutada MTÜle Tartu Linnavalitsuse poolt eraldatud maal maaüksust nr 72. Kostja juhatuse otsuse kohtus vaidlustamise tähtaeg ei ole üldse alanud. Juhatus ei ole vastu võtnud otsust, et ei edasta hageja avaldust üldkoosolekule. Hageja taotleb tuvastada MTÜ Mittetulundusühing Tartu Jaamamõisa Aiad juhatuse 06.11.2022 otsuse tühisus V. K. i mittetulundusühingu liikmelisuse lõpetamise kohta, alternatiivnõudena tunnistada juhatuse 06.11.2022 otsus kehtetuks, kohustada mittetulundusühingut arutama V. K. i mittetulundusühingu liikmete hulgast väljaarvamist mittetulundusühingu üldkoosolekul ja tuvastada V. K. i liikmelisus MTÜ-s Mittetulundusühing Tartu Jaamamõisa Aiad. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidleb hagiavaldusele täies ulatuses vastu. Kostja käitumine oli kooskõlas seaduse ja põhikirjaga ning hageja nõue on aegunud TsÜS § 38 lg 5 alusel. Otsus on vastuvõetud 06.11.2022. TsÜS § 38 lg 5 kohaselt organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Seega tuli hagi esitada hiljemalt 06.02.2023. Hageja ei teinud seda.
Hageja tugineb oma hagiavalduses asjaolule, et soovis otsuse läbivaatamist üldkoosolekul. Vastavat avaldust/taotlust enne 26.03.2023.a peetavat üldkoosolekut hageja ei esitanud, samas ta oli edasikaebamise korrast teadlik. Samuti keeldus hageja andmast selgitusi otsuses välja toodud rikkumiste osas. Kostja ei saa nõustuda asjaoluga, et väidetav kiri jõudis kohale. Kostja käitumine on kooskõlas MTÜS §-ga 16, põhikirja punktidega 2.6.2 ja 3.2.1 ning aiamaa kasutamise korra punktiga 6. Juhatuse otsuse tegemise ajendiks olid hageja kohta esitatud korduvad kirjalikud kaebused teiste MTÜ liikmete poolt ja hageja poolt esitatud 16.10.2022.a toimunud üldkoosoleku protokoll, millisega esitatud andmed ja hääletustulemused ei vastanud tõele. Hageja on rikkunud aiamaa kasutamise korra p. 6 ning ta ei ole käitunud kooskõlas põhikirja punktiga 3.2.1 ega juhtorganite otsustega (aiamaa kasutamise korraga), mis oli aluseks põhikirja p. 2.6.2 kohaldamiseks. Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus tuvastas, et 06.11.2022 toimus kostja juhatuse koosolek, mille protokollist nähtuvalt otsustas kostja juhatus välja arvata V. K. i MTÜ-st Jaamamõisa Aiad, lõpetada tema MTÜ liikmelisus ja maakasutus MTÜ Jaamamõisa Aiad kuuluvale territooriumil (dtl 11–15).
4.Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 lg 1 sätestab, et üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Tulenevalt MTÜS § 241 lg 4 ja § 24 lg 7 kohaldub MTÜS § 241 lg 1 ka mittetulundusühingu teiste organite, sh juhatuse otsustele.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 sätestab, et hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hagejal kui mittetulundusühingust väljaarvatud liikmel, kes soovib vaidlustada enda väljaarvamist, on olemas õiguslik huvi tuvastusnõude esitamiseks.
6.TsÜS § 38 lg 2 sätestab, et juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. TsÜS § 86 lg 1 kohaselt on tühine heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing.
7.Selliseid asjaolusid, millele tuginedes saaks pidada kostja juhatuse 06.11.2022 otsust tühiseks seaduses otse sätestatu tulemusena, kohus tuvastanud ei ole. Ka ei ole alust arvata, et otsus rikuks võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet. Otsuse vastuvõtmisel võimalikku selleks ettenähtud korra rikkumist hageja oma hagis esile toonud ei ole. Hageja väitel on otsus tühine vastuolu tõttu heade kommetega.
8.Riigikohus on selgitanud, et heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks (nt 3-2-1-80-02, p 10; 2-16-9415, p 13). Ka on riigikohus leidnud, et heade kommete vastasus kui osanike otsuse tühisuse alus saab tulla kõne alla eelkõige juhul, kui heade kommete vastasus seostub otsuse sisuga ehk sellega, mida otsustati.
9.Hageja leiab, et kostja juhatuse otsus on vastuolus heade kommetega seetõttu, et juhatus on rikkunud kostja põhikirja p 2.8 ettenähtud tegevusjuhist. Kohus on seisukohal, et organi
otsuse tühisuse tuvastamise aluseks ei saa olla juhatusele etteheidetav rikkumine, mis on toimunud pärast vaidlustatava otsuse tegemist.
10.Ka on hageja leidnud, et vaidlustatud otsus on vastuolus heade kommetega seetõttu, et ei esine kostja põhikirja § 16 lg 2 asjaolusid. Kohus märgib, et kostja põhikirjas (dtl 16–20) puudub § 16 ning hageja on hagis toodust nähtuvalt eeldatavalt pidanud silmas MTÜS § 16 lg 2 sätestatut, mille kohaselt võib liikme mittetulundusühingust põhikirjas sätestatust sõltumata välja arvata põhikirjasätete täitmata jätmise või ühingu olulisel määral kahjustamise tõttu.
11.Vaidlustatud otsuse sisuks on hageja väljaarvamine MTÜ Jaamamõisa Aiad liikmete hulgast. Väljaarvamise aluseks on toodud MTÜS § 16 lg 2, § 21 ning kostja põhikirja p
3.2.3.Kohus järeldab juhatuse koosoleku protokollist, et kostjale heidetakse ette järgnevaid rikkumisi: 1) 16.10.2022 üldkoosoleku protokolli koostamisel rikkus hageja koosoleku protokollijana MTÜS § 21 lg 31 sätestatust tulenevaid üldkoosoleku protokolli koostamise nõudeid, sh protokollis teadlikult ja tahtlikult ebaõige osalejate arvu ning kajastas ebaõigesti otsuste poolt või vastu hääletanud liikmete arvu. Samuti heidab juhatus hagejale ette 16.10.2022 koosoleku segamist. Vaidlustatud otsuse kohaselt on hageja esitanud üldkoosoleku protokollis kui MTÜ ametlikus dokumendis valeandmeid, ning peab võimalikuks, et hageja on protokolli sihilikult võltsinud. 2) Hageja on ebakohaselt käitunud teiste MTÜ liikmetega ning sellega on ta rikkunud kostja kodukorra p 6. 3) Hageja ei ole esitanud kostja juhatusele oma kehtivaid kontaktandmeid, millega hageja on rikkunud kostja põhikirja p 3.2.3.
12.MTÜS § 16 lg-st 1 ja 2 tulenevalt võib liikme mittetulundusühingust välja arvata põhikirjas ettenähtud juhul ja korras ning põhikirjas sätestatust sõltumata ka juhul, kui liige on jätnud täitmata põhikirja sätted või on kahjustanud mittetulundusühingut olulisel määral. Kostja põhikirja p 2.6 kohaselt võib liikme ühingust välja arvata juhatuse otsusega, kui liige jätab tasumata liikmemaksu kahe aasta jooksul (p 2.6.1) ning kui liige rikub oma kohustusi ühingu ees, sealhulgas ei täida põhikirja nõudeid või ühingu organite otsuseid (p 2.6.2).
13.Kohtule esitatud andmetel toimus 16.10.2022 kostja üldkoosolek, mida juhatas kostja juhatuse liige T. L. ning mille protokollijaks valisid üldkoosolekust osavõtjad hageja. Seda protokolli kohtule esitatud ei ole. Sellises olukorras ei ole kohtul võimalik kindlaks teha, kas ja milliseid rikkumisi on hageja protokollijana toime pannud. Juhul, kui kostja leiab, et hageja on pannud toime dokumendi võltsimise, on kostjal õigus pöörduda kuriteoteate või -kaebusega politsei või prokuratuuri poole. Isegi juhul, kui hageja ei täitnud protokollija ülesandeid kohaselt, ei ole kohtul esitatud tõendite põhjal alust leida, et hageja oleks sellega pannud toime teo, mis oleks kahjustanud või mille eesmärgiks oleks olnud kahjustada ühingu tegevust olulisel määral. Hageja võimalikud rikkumised 16.10.2022 üldkoosoleku protokollimisel ei ole kohtu arvates sellised, mis saaksid olla aluseks hageja MTÜ liikmete hulgast väljaarvamisele.
14.Kostja on 19.06.2023 menetlusdokumendiga esitanud MTÜ Tartu Jaamamõisa Aiad aiamaa kasutamise korra (dtl 61–63), mida on menetlusdokumentides nimetatud ka kostja kodukorraks. Korra p 6 kohaselt peavad kõik maa-alade kasutajad arvestama oma naabrite ja teiste aiakasutajatega, koguma saaki ainult oma maatükilt.
Ka on esitanud kostja kohtule koopiad kostja juhatusele adresseeritud 6 eesti- ja venekeelsetest kaebustest (dtl 64–74), milles kirjeldatakse juhtumeid, kus kaebuse esitanud kostja liikmetel on olnud hagejaga sõnaline konflikt. Sellised juhtumid on kaebustest nähtuvalt toimunud nt 20.07.2021 ja 01.12.2022. Osaliselt on kaebustes esitatud ajaliselt konkretiseerimata etteheiteid hageja tegevusele või on kirjeldatud mitte kaebaja endaga juhtunut, vaid hageja negatiivset suhtumist kostja juhatuse liikmesse T. L. e. Kohus jätab tähelepanuta venekeelsed ilma tõlketa esitatud kaebused. Ühiseks jooneks kaebustes on etteheide hagejale teiste kostja liikmete solvamises. Kohtul on esitatud tõendeid arvestades alust arvata, et hagejal on olnud korduvaid kokkupõrkeid ja konflikte teiste kostja liikmetega. Siiski ei piisa kohtule esitatud tõenditest tõendamaks kodukorra p 6 rikkumist. Vaidlustatud otsusest nähtub, et kaebustes toodud etteheidete kohta ei ole hageja oma seisukohti juhatusele esitanud. Samas ei nähtu ei juhatuse otsusest ega pole kohtumenetluses esitatud andmeid, millal ning mil viisil on juhatus selliseid selgitusi hagejalt küsinud.
15.MTÜ liikme kontaktandmete esitamine juhatusele on oluline juhatuse ülesannete täitmiseks, mis mh hõlmab arvestuse pidamist liikmete üle ning neile kutsete saatmist üldkoosolekul osalemiseks. Samas nähtub kohtule esitatud andmetest, et kostjal olid olemas hageja kontaktandmed, sh pidi hageja saama kätte 16.10.2022 üldkoosoleku kutse ning kutse 06.11.2022 kostja juhatuse koosolekule. Vaidlustatud otsuses endas on märgitud, et „hageja 06.11.2022 kohalviibimine juhatuse koosolekul on ka tõendiks õigeaegse teatise kättesaamise kohta“. Seega olid kostja juhatusel tegelikult hageja kontaktandmed olemas. Kohus ei pea sellest tulenevalt etteheidet põhikirja p 3.2.3 rikkumise osas asjakohaseks ning väidetav rikkumine ei saa olla mittetulundusühingust väljaarvamise aluseks.
16.Hoolimata sellest, et kohus ei pea 06.11.2022 kostja juhatuse otsuses toodud hageja väljaarvamise aluseid põhjendatuks ja seaduslikuks, ei ole kohtul alust tuvastada, et juhatuse otsus oleks oma sisu tõttu tühine heade kommete vastasuse tõttu. Vaidlustatud otsust ei saa kohtu hinnangul pidada ebamoraalseks või taunitavaks ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi. Kostja juhatusel oli õigus otsustada liikme väljaarvamist ning juhatus on seda otsuses toodud alustel ka teinud. Väljaarvatud liikmel on õigus taotleda väljaarvamise otsustamist mittetulundusühingu üldkoosolekul, samuti taotleda kohtus juhatuse või üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist.
17.Hageja taotlebki alternatiivse nõudena kostja juhatuse 06.11.2022 otsuse kehtetuks tunnistamist. TsÜS § 38 lg 1 sätestab, et huvitatud isik võib nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka juhul, kui juriidilise isiku osanik, aktsionär või liige kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid juriidilise isiku või teiste osanike, aktsionäride või liikmete kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada. TsÜS § 38 lg 4 sätestab, et juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise hagi esitatakse juriidilise isiku vastu. Organi liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. MTÜS § 24 lg 1 sätestab, et kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. MTÜS § 24 lg 3 sätestab, et üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus, samuti juhatuse iga liige,
kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. MTÜS § 24 lg 7 sätestab, et selle paragrahvi lõigetes 1–6 sätestatud korras võib nõuda ka mittetulundusühingu teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist.
18.Kostja on esitanud juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamise nõudele aegumise vastuväite. Otsuse kehtetuks tunnistamiseks tuli hagejal nii TsÜS § 38 lg-st 5 kui MTÜS § 24 lg 1 teisest lausest tulenevalt esitada kohtule hagi hiljemalt 06.02.2023, s.o kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. Hagi on esitatud 23.05.2023, seega pärast kolme kuu möödumist otsuse vastuvõtmisest 06.11.2022. Kohus tuvastab, et hageja nõue kostja juhatuse 06.11.2022 otsuse hageja väljaarvamise kohta kehtetuks tunnistamiseks on aegunud. Kohus ei nõustu hageja arutluskäiguga, mille kohaselt ei ole kostja juhatuse otsuse kohtus vaidlustamise tähtaeg üldse alanud. Seadusest tuleneb nii mittetulundusühingu liikme õigus hagi esitamiseks juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamiseks kui selleks antud kolmekuuline tähtaeg. Asjaolu, et juhatuse poolt väljaarvatud liikmel on õigus MTÜS § 16 lg 4 ja ka kostja põhikirja p 2.8 kohaselt nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt, ei muuda ega mõjuta liikme õigust kohtusse pöördumiseks seaduses antud tähtaja jooksul. Samuti ei muuda ega mõjuta sellist õigust praegu asjaolu, et hageja on korduvalt taotlenud enda väljaarvamise arutamist üldkoosolekul ning seda ei ole kuni käesoleva ajani tehtud. Juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamise nõude kohtusse esitamise tähtaeg algas otsuse vastuvõtmisest 06.11.2022 ning vaidlust pole selles, et hageja on kohtusse pöördunud pärast kolme kuu möödumist otsuse vastuvõtmisest.
19.Kohus leiab, et tulenevalt MTÜS § 16 lg-st 4 kehtib kostja juhatuse 06.11.2022 otsus hageja väljaarvamise kohta seni, kuni üldkoosolek ei ole otsustanud teisiti. Kostja üldkoosolek ei ole hageja väljaarvamist arutanud. Kohtul puudub alus tuvastada hageja liikmelisus MTÜ-s Tartu Jaamamõisa Aiad.
20.Hageja esitatud tõendite alusel tuvastab kohus, et hageja on korduvalt nii isiklikult kui esindaja vahendusel taotlenud tema väljaarvamise arutamist üldkoosolekul. Kostja ei ole vaatamata hageja taotlustele MTÜS § 16 lg-st 4 tulenevat kohustust täitnud. Kostja vastuväidet, nagu poleks juhatus hageja taotlusi kätte saanud, ei pea kohus veenvaks. Hageja on taotlenud 06.11.2022 juhatuse otsuse arutamist 28.01.2023, 16.03.2023 ja 14.04.2023 (dtl 22–28, 31–34). Hageja on esitanud asjakohased tõendid selle kohta, et 28.01.2023 on hageja saatnud kostja juhatusele taotluse e-posti aadressile XXX, mis oli kostja registrikaardile kantud kostja kontaktaadress ajavahemikul 19.04.2018 kuni 14.07.2023, seega ka hageja poolt taotluste saatmise ajal. Tegemist on kostja juhatuse liikme T. L. i e-posti aadressiga. TsÜS § 34 lg 2 ning kostja registrikaardile kantu kohaselt võib kostjat kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige. Ka ei saa vaidlust olla selles, et kostja on ise selle e-posti aadressi avaldanud enda kontaktaadressina 04.07.2023 esitatud avalduses registriosakonnale (dtl 81). Kostja juhatusel tuleb tagada, et kostja sidevahendi aadressile saadetud kirjad jõuavad kostjani. Kohus tuvastab, et hageja e-kiri ja taotlus tuleb lugeda kostjale kättetoimetatuks.
21.Kostja on esitanud ka vastuväite, mille kohaselt põhikirja p 2.8 võimaldab juhatuse poolt väljaarvatud liikmel nõuda väljaarvamise küsimuse otsustamist üksnes väljaarvamisele järgneval ühingu üldkoosolekul ning hageja ei ole vastavat taotlust enne 26.03.2023 üldkoosolekut esitanud. Kohus selle vastuväitega ei nõustu. Vaidlust pole selles, et 06.11.2022 juhatuse koosolekule järgnev esimene üldkoosolek toimus 26.03.2023 (dtl 28–
29), kus hageja väljaarvamist liikmete hulgast ei arutatud. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja on kahel korral enne 26.03.2023 üldkoosolekut kostja juhatuselt taotlenud enda väljaarvamise arutamist. Hageja väljaarvamist ei ole arutatud ka järgnevatel üldkoosolekutel 14.05.2023 ja 03.04.2023. Kohus on seisukohal, et kostja on jätnud täitmata nii seadusest kui enda põhikirjast tuleneva kohustuse arutada hageja väljaarvamist MTÜ liikmete hulgast üldkoosolekul. Kostja selline kohustus ei ole jätkuvalt ära langenud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
22.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
23.Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda.
24.Mittetulundusühingut Tartu Jaamamõisa Aiad on menetluses esindanud Sergei Desjatnikov, kes on esitanud taotluse määrata kindlaks kostja menetluskulud summas 600 eurot ilma käibemaksuta. Esindajal on kulunud 5 tundi ning esindaja on õigusabi osutanud hinnaga 120 eurot/tund (käibemaksuta). Kohtu hinnangul on kostja esindaja ajakulu mõistlikus suuruses, arvestades vaidluse sisu ja asjas esitatud dokumentide mahtu. Samuti on esindaja tunnitasu esindaja kvalifikatsiooni ja senist kohtupraktikat arvestades põhjendatud. Kohus määrab Mittetulundusühingu Tartu Jaamamõisa Aiad vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruseks 600 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
25.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.