Määruse tegemise aeg ja koht 12.12.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-24-10113
Kohtuasi
X avaldus Tallinn, Õismäe tee 124 korteriühistu vastu dokumentidega tutvumise võimaldamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.02.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X 17.03.2025 (täiendatud 28.04.2025) määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Puudutatud isik Tallinn, Õismäe tee 124 korteriühistu (registrikood 80154639), lepinguline esindaja Margus Saulep
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 28.02.2025 määrus muutmata. Jätta määruskaebus rahuldamata. Jätta määruskaebemenetlusest tingitud menetluskulud X kanda. Mõista Xlt Tallinn, Õismäe tee 124 korteriühistu kasuks välja menetluskulude hüvitis 460 eurot (käibemaksuta).
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Xl tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.X (avaldaja) esitas 02.07.2024 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Õismäe tee 124 korteriühistu (puudutatud isik) vastu dokumentidega tutvumise võimaldamiseks.
2.Avalduse kohaselt palus avaldaja kohustada puudutatud isikut võimaldama avaldajal tutvuda puudutatud isiku 19.03.2024, 23.03.2023, 28.11.2023 ja 11.05.2022 üldkoosoleku protokollide ärakirjadega koos kõikide lahutamatute lisadega selliselt nagu on sätestatud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 20 lg-s 1 ja mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 21 lg-s 31, 6 ja 7. Avaldaja avaldas soovi saada protokollide ärakirjad 26.03.2024 ja pole neid saanud. Avaldajat huvitavad üldkoosoleku protokollid ja osalejate nimekirjad. Äriregistris on kättesaadavad üldkoosolekute protokollid, osalejate nimekirjad ja volikirjad. Avaldaja ei leia ühtegi põhjust, miks puudutatud isik ei saa edastada üldkoosolekute protokolle koos lisadega. Avaldaja soovib saada dokumentide koopiat paberkandjal või elektroonilisel kujul. Puudutatud isikute seisukohad
3.Puudutatud isik leidis, et kuivõrd avaldajale on pakutud võimalust dokumentidega tutvuda ja dokumendid on edastatud avaldajale elektrooniliselt, siis tuleb jätta avaldus rahuldamata.
4.Avaldaja ei väljendanud algses teabepäringus selgelt oma soovi saada osalejate registreerimislehte, väites pikka aega, et puudutatud isik ei ole teinud kättesaadavaks üldkoosoleku otsuste protokolli, mis ei vasta tõele. Puudutatud isiku juhatus saatis üldkoosoleku otsuste protokolli ja 2024. a majanduskava e-kirjaga 22.03.2024 kell 15.45. Kui selgus, et avaldaja soovib üldkoosolekul osalejate registreerimislehte, pakkus juhatus välja võimaluse tutvuda dokumendiga eelnevalt kokku lepitud ajal juhatuse nõupidamise ruumis. Avaldaja soovis saada osalejate registreerimislehte elektroonselt. Elektroonselt ei ole seda võimalik saata, kuna dokument eksisteerib füüsiliselt paberkandjal. Juhatus palus avaldajal tulla 26.07.2024 juhatuse nõupidamisele, et anda üle soovitud dokumendid ja arutada kohtu poolt pakutud kompromissettepanekut. Puudutatud isiku juhatus saatis nõutud dokumendid 31.07.2024 kell 13.08 avaldaja e-posti aadressile XXX. Puudutatud isik ei ole huvitatud osalejate volituste edastamisest, sest need sisaldavad tundlikke isikuandmeid – isikukoode. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohus jättis 28.02.2025 määrusega avalduse rahuldamata ning menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
6.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt vaatas maakohus KrtS § 45 lg 3 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 alusel avalduse läbi hagita menetluses. Avaldaja nõude aluseks on KrtS § 45 lg 1.
7.Maakohus tuvastas, et menetlusosalised ei vaidle, et avaldaja on puudutatud isiku liige, kes on pöördunud ühistu poole dokumentide tutvumise nõudega. Avaldaja esitas 26.03.2024 puudutatud isikule nõude „palun saatke minu e-mail’le kõik üldkoosolekute protokollid, mis toimusid aastal 2022 kuni 2024 k.a 19.03.2024, 23.03.2023, 28.11.2023, 11.05.2022 sellisel kujul, nagu see on sätestatud korteriomandi- ja korteriühistuseaduses § 20 lõikes 1, mittetulundusühingute seaduses § 21 lõikes 31, 6 ja 7 kõikide protokolli lahutamutu lisadega“ (kirjapilt muutmata, dtl 15). Kohtule esitatud pooltevahelisest e-kirjavahetusest nähtus, et 2
2-24-10113 puudutatud isik on edastanud oma liikmetele 22.03.2024 KÜ Õismäe tee 124 üldkoosoleku otsuste protokolli ja 2024. a majanduskava (dtl 14), tegemist on 19.03.2024 toimunud koosolekuga. Samuti on puudutatud isik 10.04.2024 e-kirjas avaldajale selgitanud, et protokoll ja 2024. a majanduskava saadeti välja kõikidele juhatusele teadaolevate omanike eaadressidele 22.03 kell 15.45, sh avaldaja aadressile XXX. Kõik teised omanikud, kelle eaadressi ei ole, said protokolli ja majanduskava oma postkasti. Niisamuti on saanud omanikud kõikide üldkoosolekute materjalid kätte alates 2008. a (dtl 18). Pärast seda on toimunud kirjavahetus poolte vahel selle üle, kas korteriühistu üldkoosoleku protokoll vastab seaduses sätestatule (dtl 21, 28, 33, 43). Avaldaja pöördus korteriühistu poole veelkordselt 22.04.2024, et pole saanud kätte üldkoosolekute protokolle, mis toimusid 19.03.2024, 23.03.2023, 28.11.2023, 11.05.2022 (dtl 24). Avaldaja selgitas, et soovib protokolle kõikide lahutamatute lisadega – protokollidega kaasas peab olema nimekiri kõikidest osalejatest. Samuti soovis avaldaja saada protokollid koos lisadega elektrooniliselt. Korteriühistu on 24.04.2024 teatanud avaldajale, et tundlikke isikuandmeid sisaldavate dokumentidega saab tutvuda juhatuse nõupidamiste ruumis, eelnevalt kokkulepitud ajal (dtl 28). 19.05.2024 edastas avaldaja korteriühistule e-kirja, milles teatas, et tegutseb edaspidi vastavalt KrtS § 45 lg-le 3 (dtl 38). 20.05.2024 on korteriühistu veelkordselt teatanud, et ei ole keeldunud dokumentide esitamisest (dtl 44).
8.Maakohtu hinnangul ei olnud avalduse rahuldamiseks alust. Kohtule esitatud seisukohtadest ega tõenditest ei nähtu, et korteriühistu on keeldunud või takistanud avaldajale viimase poolt nõutavate dokumentidega tutvumist. Samas ei nähtu asja materjalidest, et puudutatud isik oleks enne kohtumenetlust võimalusele selgelt osundanud. Kohtule esitatust nähtub, et hiljemalt kohtumenetluses on puudutatud isik esitanud elektrooniliselt avaldajale viimase poolt nõutavad korteriühistu üldkoosolekute protokollid, majandamiskavad ning osalejate nimekirjade väljavõtted (dtl 74–112). Avaldaja ei ole rahul osalejate nimekirja väljavõtetega, sest need ei ole esitatud skaneerituna, koopiana või fotona. Avaldaja tõlgenduse kohaselt ei ole üldkoosoleku protokoll ilma selle lahutamatute lisadega õiguslikult pädev.
8.1.Iseenesest on avaldajal õigus, et vastavalt MTÜS § 21 lg-le 7 on üldkoosoleku protokolli lahutamatuks lisaks ärakirjad üldkoosolekust osavõtnute nimekirjast, eriarvamustest ning üldkoosolekule esitatud kirjalikest ettepanekutest ja avaldustest. MTÜS § 21 lg 5 järgi lisatakse esindajate volikirjad või nende ärakirjad üldkoosoleku protokollile. MTÜS § 21 lg 7 sätestab, et pärast 14 päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest peab protokoll olema liikmetele kättesaadav. Liikmel on õigus saada üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakirja. Kõik viidatud normid kohalduvad vastavalt KrtS § 20 lg-le 1 ka korteriühistule. Seega on avaldajal korteriühistu liikmena õigus tutvuda üldkoosoleku protokolli ja osalejate nimekirjaga selliselt, nagu need üldkoosolekul koostati ja nagu volikirjad üldkoosolekul osalemiseks esitati. Põhjendatud ei ole korteriühistu poolt seejuures viitamine „tundlikele“ andmetele, mille all peetakse ilmselt silmas isikuandmeid.
8.2.Samas ei sätesta seadus otsesõnu, et üldkoosoleku protokollid peavad liikmetele olema kättesaadavad elektrooniliselt (skaneeritult, fotona vms). Avaldaja ei saa KrtS § 45 lg 1 raames nõuda, millisel viisil või vormis peaksid olema dokumendid koostatud või vormistatud. KrtS § 45 lg 1 järgi tutvustatakse dokumente sellisena, nagu need olemas on. KrtS § 45 lg 11 ei kohusta dokumente liikme nõudel digiteerima, samuti ei saa selleks kohus kohustada. KrtS eelnõus on KrtS § 45 lg 1 1 kohta selgitatud, et korteriomanikel on võimalus nõuda dokumentidest elektroonilist ärakirja, kui korteriühistu kasutab elektroonilist keskkonda/siseveebi ning dokumendid on olemas elektroonilisel kujul. Viidatud säte ei kohusta korteriühistuid esitama korteriomanikele kõiki korteriühistu tegevust puudutavaid dokumente elektrooniliselt, vaid suunab eelkõige korteriühistuid kasutama elektroonilisi 3
2-24-10113 keskkondi, mille kaudu on võimalik korteriühistut puudutavad dokumendid üles laadida ning anda juurdepääs korteriomanikele, mis võib aidata ennetada vaidlusi korteriomanike ja korteriühistu vahel.
8.3.Puudutatud isik on väitnud, et osalejate nimekirjad on tal olemas ainult paberkandjal. Vastavat väidet ei ole menetluses ümber lükatud. Esitatud kirjavahetustest ja seisukohtadest ei nähtu kohtule, et puudutatud isik oleks keeldunud neid paberkandjal avaldajale tutvustamast. Kohtule nähtub, et korteriühistu on teinud (proovinud teha) kohtueelselt ja ka kohtumenetluse ajal avaldajaga koostööd ja võimaldada tal tulla dokumentidega tutvuma, kuid avaldaja ise ei ole seda soovinud või on sellest keeldunud. Ka avaldajal endal on võimalik korteriühistu juhatuse poolt tutvustatavat paberkandjal dokumenti nt mobiiliga pildistada, saades sel viisil endale digitaalse koopia osalejate nimekirjast.
8.4.Avaldaja menetlusdokumendid sisaldavad põhjendusi ka selle kohta, et esitatud dokumendid ei rahulda avaldajat vormistuslike või muude põhjuste tõttu. KrtS § 45 lg 3 alusel algatatud menetluse raames ei ole kohtul võimalik avaldaja nõudeid käsitleda. Kohus saab kohustada puudutatud isikut tutvustama neid dokumente, mis tal on tõendatult olemas, ja selliselt, nagu need on olemas. Kohus selgitas, et käesoleva menetluse esemeks ei ole kontrollida korteriühistu juhatuse tegevusega seotud küsimusi, sh kas vormistatud üldkoosoleku protokollid vastavad seaduses sätestatule.
9.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Kuigi kohus jättis avaldaja nõude rahuldamata, siis kõik avaldaja nõutud dokumendid esitati alles kohtumenetluses. Samas ei ole puudutatud isik keeldunud dokumentidega tutvumist võimaldamast ning avaldaja oleks kohtu hinnangul saanud dokumentidega korteriühistu juhatuses enne kohtusse pöördumist tutvuda. Asjas esitatud materjalidest nähtus, et avaldaja on jäigalt nõudnud dokumentidega tutvumist ainult e-posti aadressile saatmisega ega ole paberkandjal oleva dokumendiga tutvumist aktsepteerinud, kuigi võimalus selleks oli. Samas ei ole õiglane jätta puudutatud isiku menetluskulusid avaldaja kanda, kuna ka puudutatud isik ei ole täies ulatuses arvestanud korteriomaniku õigustatud huvidega. Hagita menetluses tuleb kohtu hinnangul hüvitada osalevate isikute menetluskulusid, sh õigusabikulutusi piiratumalt kui hagimenetluses. Määruskaebus
10.Avaldaja esitas 17.03.2025 (täiendatud 28.04.2025) määruskaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega kohustatakse puudutatud isikut võimaldama avaldajal saada ärakirjad 19.03.2024, 23.03.2023, 28.11.2023 ja 11.05.2022 toimunud üldkoosolekute protokollidest koos nende lahutamatute lisadega, sõltumata dokumentide vormist (elektrooniline, paberkandjal või hübriidvorm). Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda ning mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja.
11.Määruskaebuse kohaselt kinnitas maakohus määruse p-des 10.1 ja 10.2, et osalejate nimekirjade ärakirjad (ja ka teised dokumendid) on lahutamatud lisad protokollidele ning ilma nendeta ei ole protokoll õiguslikult pädev. Siiski leidis maakohus järgmisena, et korteriühistu liikmetel on vaid õigus dokumentidega tutvuda, mitte saada nende ärakirju. See on vastuolus MTÜS § 21 lg-ga 7. Seega on kohtulahendi seisukohad ebajärjekindlad ja piiravad liikme õigusi rohkem, kui seadus ette näeb. Määruse p-s 10.3 põhjendab maakohus, et seadus ei sätesta otsesõnu, et protokollid peavad olema kättesaadavad elektrooniliselt, kuid samas ei lükka see ümber liikme õigust saada ärakirja ükskõik millisel kujul. Määruse p-s 10.5 ei 4
2-24-10113 käsitle kohus MTÜS § 21 lg-te 6 ja 7 kohaldatavust, vaid keskendub ainult KrtS § 45 lg-tele 1 ja 11. MTÜS § 21 lg-d 6 ja 7 sätestavad, et üldkoosoleku protokoll peab olema liikmetele kättesaadav koos kõikide lahutamatute lisadega, mitte ainult tutvumiseks, vaid ka ärakirjana. Kohus aga väidab, et tal ei ole võimalik avaldaja nõudeid käsitleda, sest menetlus toimub KrtS § 45 lg 3 alusel, jättes täielikult tähelepanuta, et protokollide kättesaadavus ja ärakirjade saamise õigus on eraldi reguleeritud KrtS § 20 lg-s 1 ja MTÜS § 21 lg-s 7.
12.Menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku kanda. Kui puudutatud isik oleks täitnud oma kohustused korrektselt ja õigeaegselt, ei oleks vaidlust ega sellega kaasnevaid kulusid tekkinud. Kuna just puudutatud isiku tegevusetus, ekslikud seisukohad või põhjendamatu keeldumine tõid kaasa vajaduse kohtusse pöördumiseks, on õiglane, et puudutatud isik katab ka sellega seotud kulud. Kui puudutatud isik oleks viivitamatult täitnud oma kohustused ja esitanud vajalikud dokumendid vastavalt KrtS § 20 lg-st 1 ja MTÜS § 21 lg-test 6 ja 7 tulenevatele nõuetele, ei oleks olnud vajadust õigusabi või kohtumenetluse järele. Menetlusosaliste seisukohad
13.Puudutatud isik palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud avaldaja kanda.
14.Puudutatud isik on andnud avaldajale võimaluse tutvuda dokumentidega ja saada teavet, mis ühistul olemas on. Kohus tuvastas õigesti, et ühistu on dokumendid esitanud ja püüdnud kohtueelselt ja ka kohtumenetluse ajal teabeküsimustes avaldajaga koostööd teha. Ühistu juhatus saatis 31.07.2024 kell 13.08 avaldaja e-posti aadressile XXX järgmised dokumendid: ühistu 11.05.2022 koosoleku materjalid (koosoleku otsuste protokoll, ühistu 2022. a majanduskava, väljavõte osalejate registreerimislehest); ühistu 23.05.2023 koosoleku materjalid (koosoleku otsuste protokoll, ühistu 2023. a majanduskava, väljavõte osalejate registreerimislehest); ühistu 28.11.2023 koosoleku materjalid (üldkoosoleku otsuste protokoll, väljavõte osalejate registreerimislehest); ühistu 19.03.2024 koosoleku materjalid (üldkoosoleku otsuste protokoll, ühistu 2024. a majanduskava, väljavõte osalejate registreerimislehest). Arvestades, et ühistu on teabe edastanud lahendas kohus asja õigesti. Riigikohus on leidnud, et kui puudutatud isik on avaldajale tema nõutud teavet mingis osas andnud, siis tuleb avaldus selle osas jätta rahuldamata (RKTKm 14.12.2016, 3-2-1-139-16, p 20). Kaebusest jääb ebaselgeks, millised teabesoovid on avaldaja arvates täitmata. Kui ühistul on mõni dokument paberkandjal, on piisav ka see, kui ühistu tagab võimaluse vastava dokumendiga tutvuda. Dokumentidega tutvumise käigus saab omanik soovi korral ise dokumendid endale sobivasse vormi salvestada (RKTKm 26.01.2022, 2-20-9006, p 12.2).
15.Puudutatud isik ei nõustu ka avaldaja etteheidetega menetluskulude jaotuse osas. Maakohus kohaldas menetluskulude jaotuse otsustamisel õigesti kaalutlusõigust ega ületanud selle piire. Praegusel juhul esines avaldaja enda tegevuses olulisi puudujääke, millest johtuvalt ei olnud asjakohane jätta avaldaja menetluskulusid puudutatud isiku kanda. Kohus osundas asjakohaselt, et avaldaja on olnud liialt jäigal positsioonil, jättes kasutamata võimaluse dokumentidega tutvuda. Seetõttu saab nentida, et kui avaldaja oleks võtnud sihiks paberkandjal dokumentidega ühistu asukohas tutvuda, oleks avaldaja enda eesmärgid saavutanud ning kohtusse pöördumise vajadust ei oleks üldse tekkinud. Teabe saamine eeldab korteriomaniku aktiivsust (TlnRnKm 21.08.2019, 2-18-13106, p 65). Arvestamata ei saa jätta ka asjaolu, et puudutatud isik on korduvalt üritanud vaidluse lõpetamisele suunatud arutelusid algatada. Menetluse edasine käik 5
2-24-10113
16.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
18.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 659 ja § 651 lg 1). Avaldaja vaidlustab maakohtu määrust tervikuna.
19.Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse muutmiseks. Maakohus on õigesti märkinud, et avaldaja ei saa KrtS § 45 lg 1 raames nõuda, millisel viisil või vormis peaksid olema dokumendid koostatud või vormistatud ning selle sätte järgi tutvustatakse dokumente sellisena, nagu need olemas on. Maakohus on ka tuvastanud, et osalejate nimekirjad on puudutatud isikul olemas ainult paberkandjal ning puudutatud isik ei ole keeldunud neid paberkandjal avaldajale tutvustamast. Maakohus on õigesti selgitanud, et ka avaldajal endal on võimalik korteriühistu juhatuse poolt tutvustatavat dokumenti nt mobiiliga pildistada, saades sel viisil endale digitaalse koopia osalejate nimekirjast. Seda on kinnitanud ka Riigikohus osaniku teabeõiguse puhul, mis on ringkonnakohtu hinnangul kohaldatav analoogia korras ka praegusel juhul (RKTKm 26.01.2022, 2-20-9006, p 12.6). Lisaks nähtub asja materjalidest, et puudutatud isik on siiski avaldaja nõutud korteriühistu üldkoosolekute osas väljavõtted osalejate registreerimislehest edastanud avaldajale ka elektrooniliselt (dtl 74–112), mistõttu on avaldaja soovitud dokumendid kohtumenetluse kestel saanud. Seega on maakohus jätnud avalduse õigesti rahuldamata, kuivõrd puudutatud isik on avaldajale tema nõutud teabe juba andnud (RKTKm 14.12.2016, 3-2-1-139-16, p 20). Avaldaja ei ole määruskaebuses esile toonud, millised dokumendid on tal jäänud lisaks esitatule saamata.
20.TsMS § 172 lg 1 teine lause annab mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise kanda jätmise, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Viidatud sätte kohaldamine on diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (RKTKm 07.10.2020, 2-18-11359, p 14 ja seal viidatud varasem praktika). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kaalutlusõigust teostades diskretsiooni piire ületanud. Vaidlustatud määruses on piisavalt põhjendatud, miks on õiglane jätta praeguses asjas menetluskulud maakohtus menetlusosaliste endi kanda. Maakohus on võtnud arvesse nii seda, et puudutatud isik ei ole keeldunud dokumentidega tutvumist võimaldamast kui ka seda, et avaldaja on jäigalt nõudnud dokumentidega tutvumist ainult e-posti aadressile saatmisega ega ole paberkandjal oleva dokumendiga tutvumist aktsepteerinud. Samuti on maakohus õigesti märkinud, et õiglane ei oleks jätta puudutatud isiku menetluskulusid ka avaldaja kanda, kuna ka puudutatud isik ei ole täies ulatuses arvestanud korteriomaniku õigustatud huvidega. Seega on kõik maakohtu põhjendused asjakohased. Avaldusega taotletava tulemuse saavutamine ei tähenda käesoleval juhul, et kulud oleks tulnud jätta puudutatud isiku kanda.
21.Eeltoodust tulenevalt ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse muutmiseks. Määruskaebust ei rahuldata. 6
2-24-10113
22.Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Ringkonnakohus määrab puudutatud isiku menetluskulude suuruse alljärgnevalt kindlaks.
23.Puudutatud isik esitas 24.11.2025 menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja kohaselt on puudutatud isikule osutatud õigusabi 4 tunni ulatuses tunnihinnaga 115 eurot (käibemaksuta). Puudutatud isiku lepinguline esindaja tegi käesolevas menetluses järgmiseid menetlustoiminguid:
Harju Maakohtu 28.02.2025 määrusega tutvumine 0,25 t;
määruskaebusega tutvumine ja analüüs (KÜ vastuse pidepunktide määratlemine) 0,75 t;
konsultatsioon kliendiga 0,5 t;
määruskaebusele seisukoha koostamine 2,25 t;
menetluskulude nimekirja koostamine 0,25 t.
24.Avaldaja puudutatud isiku menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.
25.TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Puudutatud isikut on esindanud jurist. Puudutatud isiku esindaja tasumäär on kohane ega ületa juristi keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
26.Menetlustoimingutele kulunud aega peab ringkonnakohus põhjendatuks ja vajalikuks. Arvestades määruskaebuse sisu ja mahtu, vastuse määruskaebusele sisu ja mahtu ning tsiviilasja keerukust, siis on menetlustoimingutele kulunud aeg kooskõlas asja menetlusega ning nendele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik tervikuna.
27.Tulenevalt eespool märgitust on puudutatud isiku põhjendatud ja vajalik ajakulu määruskaebemenetluses 4 tundi. Puudutatud isik on palunud menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta. Seega on puudutatud isiku põhjendatud ja vajalik menetluskulu ringkonnakohtus 460 eurot (käibemaksuta) (4 x 115).
28.Puudutatud isik on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada avaldajat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ringkonnakohus rahuldab taotluse.
(allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.