Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooled on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. Kohtumäärusele ei ole võimalik esitada määruskaebus. Kohtumäärus jõustub kohtumääruse kättetoimetamisega menetlusosalistele.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on Aktsiaseltsi MEKE SILLAMÄE avaldus Sillamäe linn, Kesk tn 1 korteriühistu 16.08.2021 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks. 1(3)

2-21-16243 Avaldaja ja puudutatud isik esitasid kohtule 10.10.2023 kompromisslepingu. Pooled leppisid kokku, et puudutatud isik tasub avaldajale 300 eurot menetluskulude katteks kahe nädala jooksul peale kompromissi kinnitamist kohtu poolt. Pooled paluvad lõpetada asja menetluse. Pooled on leppinud kokku, et ei kaeba kohtu poolt kinnitatud kompromissi edasi.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud menetlusosaliste avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 alusel kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi ning TsMS § 477 lg 6 teise lause kohaselt võivad menetlusosalised sõlmida hagita menetluses kompromissi juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. Menetlusosalised sõlmisid kirjaliku kompromissi ja esitasid selle kohtule taotlusega kinnitada kompromissi ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Kompromissi poolteks on endine korteriühistu valitseja ja korteriühistu. Kompromissi sõlminud menetlusosalised saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. Seega on kompromissi sõlmimine lubatud. Lähtuvalt TsMS § 430 lg 1, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus tuvastas, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ning ei riku avalikku- ega menetlusosaliste huvi, komproimissi on võimalik täita. Kohus kinnitab kompromissi. Lähtuvalt TsMS § 428 lg 1 p 4, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis leppisid pooled kokku menetluskulude kandmisest. Seega jätta tuleb kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohus ei tee.

2(3)

2-21-16243 Edasikaebamine Vastavalt TsMS § 661 lg 4, poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid kompromisslepingus kokku, et loobuvad edasikaebamise õigusest ja seega ei saa kohtumääruse peale esitada määruskaebust. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.