Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

3.2 vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks; 3.3 vastavalt TsMS § 474 lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist; 3.4 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada; 3.5 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 lg 1 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.6 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.7 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Asjaolud 1.Hagiavalduse kohaselt Monefit Estonia OÜ ja S.S. sõlmisid interneti vahendusel 16.09.2020.a kliendilepingu nr 5053066188. Perioodil 16.09.2020 – 30.12.2021 võlgnik on taotlenud laenu ja 13 korda laenu ja täiendava laenuosa saamiseks. Hageja palub välja mõista S.S.lt Nord Collect OÜ kasuks võlgnevus summas 5808,97 eurot, millest laenu põhiosa summas 4669,06 eurot, intress summas 492,78 eurot, viivis summas 647,13 eurot. Samuti palub Nord Collect OÜ S.S.lt välja mõista alates 23.06.2023.a, kuni põhinõude summa 4669,06 eurot täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Välja mõista S.S.lt Nord Collect OÜ kasuks viimase poolt tasutud riigilõiv summas 630 eurot. Välja mõista S.S.lt Nord Collect OÜ kasuks alates kohtuotsuse jõustumisest, kuni menetluskulude summa 630 eurot täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; 2.Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu 16.08.2023, kostja tähtaegselt vastanud ei ole. 3.Hageja täiendavalt lisab, et Monefit Estonia OÜ on kostja puhul järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Monefit Estonia OÜ on esitanud kostja kohta Credit Info Eesti AS-i krediidiinfole päringud kostja kohta ja saanud nendele vastuseks, et kostjal puuduvad kehtivad maksehäired. onefit Estonia OÜ laenuandmise süsteemist, et krediidiinfo staatuse vastuseks on Credit Info Eesti AS-i poolt märgitud, et kostja puhul ei ole tegemist

võlglasega. Lisaks on Monefit Estonia OÜ poolt tehtud kostja kohta päringuid Ametlikud Teadaanded portaali ja saadud vastuseks, et Ametlikes teadaannetes ei olnud kostja kohta ühtegi kirjet. Kostja on täitnud Monefit Estonia OÜ kodulehel küsimustiku. Kostja on küsimustikus märkinud, et tal on kehtiv töökoht xxxxx xxxx xx-is, ta on antud ettevõttes läbinud katseaja, tema igakuine netosissetulek on töötasu näol 825 eurot, tema igakuised püsivad väljaminekud kokku on 140 eurot. Samuti on kostja täidetud küsimustikus kinnitanud, et tal puuduvad tähtaegselt tasumata laenu või muud maksed. Lisaks on Monefit Estonia OÜ kostjalt küsinud kostja kuue kuu kontoväljavõtte, et kontrollida üle kostja poolt esitatud andmed. Kohtu põhjendused 4.Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 2 TsMS § 407 lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 lg 1 kohaselt teha asjas tagaseljaotsus. Tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud, mis tulenevad TsMS § 407 lg-st 5 ja 51, puuduvad. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. 5.Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja Monefit Estonia OÜ vahel sõlmitud 16.09.2020.a kliendilepingu nr 5053066188 (dtl 10-17). Kostjale on väljamakseid tehtud kokku 6350 eurot (dtl 58-75). Krediidiandja ütles lepingu üles 3.11.2022 (dtl 85). Nõue on loovutatud hagejale 25.08.2020 (dtl 86). 6.Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et krediidiandja ütles lepingu üles 3.11.2022. Vaidlust ei ole, et kostja on saanud laenu kokku 6350 eurot. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. 9.KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. 10.VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. 11.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.

krediidivõimelisuse hindamisel arvestamata kostja pangakontolt nähtuva teabe kostja arvukate kohustuste kohta erinevate võlausaldajate ees - Inbank laenuleping nr L8900451583 väljamakse 30.11.2020 1200 eurot (dtl 305), IPF Digital AS Credit24 krediidikonto 4973579 väljamakse 15.01.2021 1250 eurot (dtl 289) lisaks Coop Panga lepingule . Arvestades, et laenutaotlustes märgitu kohaselt oli kostja sissetulek 780 eurot (dtl 189) tööandjaks xxxxx xxxx xx, pidi laenuandjale olema kostja pangakonto väljavõtte põhjal selge, et kostja väljaminekud ületavad tema sissetulekuid. Samuti kostja avaldatud töötasu ei kajastu kontoväljavõttelt. Lisaks nähtub kostja pangakonto väljavõttest, et väljamakseid on tehtud paljudele erinevatele krediidiandjatele. See viitab sellele, et kostjal oli arvukalt laenukohustusi, mis oleks pidanud tekitama mõistlikus laenuandjas kahtluse, et kostja püsivalt ei suuda oma sissetulekute arvel katta oma väljaminekuid, vaid peab võtma selleks laene. Laenuandja ei omandanud piisavalt teavet laenutaotleja sissetulekute ja muude kohustuste kohta. Hoolas laenuandja oleks pidanud kostjalt tema pangakonto väljavõttelt nähtuvate muude finantskohustuste kohta vähemalt selgitusi küsima, eriti kuna see info ei olnud kooskõlas kostja poolt laenutaotluses märgituga. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et laenuandja oleks kostjalt tema pangakonto väljavõttelt nähtuvate muude finantskohustuste kohta küsinud või palunud kostjal selgitada vastuolusid pangakonto väljavõttelt nähtuva teabe ja laenutaotlustes märgitu vahel. Samuti nähtub, et kostja on võtnud laenu lisaks Coop Pank AS-le, IPF Digital AS-ilt Credit24 ja Inbankist. 15.Hagejal on kohustus tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada. Hageja seda teinud ei ole. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu jne). 16.Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist. Hagiavalduse kohaselt väljastati kostjale laenu kokku 6350 eurot. Kostja on teostanud makseid kokku 3461,11 eurot. Seega tuleb kostjal tasuda põhivõlgnevus 2888,89 eurot. 17.Laenulepingus nr. L89003133678 on kokku lepitud viivise määraks lepingujärgne intressimäär 43,20% aastas (dtl 20). Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks olla VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22145432, p 24). Seega ei olnud laenuandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja hagejale muid kulusid ega tasusid. 18.Arvestades ülalmärgitut ning tsiviilasja materjalidest nähtuvat, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 2888,89 eurot. Ülejäänud hageja nõuded tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, jätab kohus menetluskulud 50% ulatuses kostja kanda ja 50% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. 20.Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt olid hageja menetluskulud riigilõiv 630 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.

(allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.