2-22-12528/7 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

9.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja menetluse käik Renovum OÜ esitas Viru Maakohtule 25.08.2022 hagiavalduse A. K.i vastu võlgnevuse nõudes ning 05.12.2022 parandatud hagiavalduse. Hagiavalduse kohaselt on kostja A. K. sõlminud 27.11.2020 Xxxxiga refinantseerimislaenulepingu xxxx summas 8000 eurot. Leping koosneb hagiavaldusele lisatud laenulepingu põhitingimustest ja laenulepingu üldtingimustest. Refinantseerimislaenulepingu alusel refinantseeris laenuandja kostja olemasolevate laenukohustusi: B OÜ summas 427,54 eurot, M OÜ summas 2040,82 eurot, P OÜ summas 1998,83 eurot, I AS summas 1128,20 eurot, I AS summas 2404,61 eurot. Kokku 8000 eurot. Lepingu alusel võttis kostja laenu summas 8000 eurot, intressiga 19,90% aastas ja 0,055% päevas, tagasimakseperioodiga 84 kuud, kohustusega tasuda iga kuu 10. kuupäevaks laenu põhiosast, intressidest ja hooldustatust koosnevaid makseid summas 1 x 237,56 eurot, 82 x 180,07 eurot + 1 x 179,79 eurot. Kokku kohustus kostja tasuma 15183,09 eurot. Peale lepingu sõlmimist on laenuandjale laekunud kostjalt kokku 2525,63 eurot. Viimane kostja tasumine toimus 15.02.2022. Makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale korduvalt nii tasuta kui ka tasulisi meeldetuletusi. Kostja ei reageerinud sellele ning oma kohustust laenuandja ees ei täitnud.

+ ülesütlemise teatis ja nõude loovutamise teatis (sisuliselt samuti meeldetuletus tasumiseks 26.05.2022) 1 x 4,15 eurot = 20,75 eurot. Hageja selgitab kohtule, et tasuta meeldetuletused on automaatsed ja edastatakse sms + e-kirja teel 2-3 päeva peale osamakse sissenõutavaks muutumist. Hageja esitab kohtule kostjale saadetud sms-teatised. Tegemist on massteavitusega. Tasuta meeldetuletused oli edastatud: 16.06.2021, 16.08.2021, 25.08.2021, 15.10.2021, 15.11.2021, 03.12.2021, 15.12.2021, 03.01.2022, 02.02.2022, 03.03.2022, 11.05.2022, 23.05.2022 ning e-mail 15.04.2021. Hageja rõhutab, et võla sissenõudmisega seotud kulude tekkimine ei ole seotud laenulepingu eesmärgiga, vaid vajadusega laenusumma mittetasumisega seotud lepingu rikkumisest tingitud täiendavaid kulutusi hüvitada. Laenuandja ja hageja olid sunnitud nimetatud kulusid tegema ning kulud on olnud vajalikud, mõistlikud ja põhjendatud. Hageja palub kohustada kostjat tasuma välja mõistetud summad Renovum OÜ arvelduskontole nr. xxxx AS Xxxx. Makse selgitus on „võlgniku nimi, isikukood ja tsiviilasja number“. Hageja palub kõik menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista menetluskuludelt ka viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates kohtumääruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale kostjale isiklikult kätte toimetada. Kohus jättis 28.06.2023 kohtudokumendid kostja eluruumi postkasti. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. TsMS § 326 kohaselt võib menetlusdokumendi lugeda kättetoimetatuks dokumendi panemisega eluruumi juurde kuuluvasse postkasti, mida saaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Sellisel viisil on kättetoimetamine lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt ühel korral ja seda ei ole võimalik kätte anda elu- või äriruumis viibivale muule isikule käesoleva seadustiku § 322 lõike 1 või § 323 kohaselt. Kohtul ei õnnestunud kohtudokumente kostjale kätte toimetada 17.03.2023 ja 20.03.2023 kohtukordniku vahendusel ega 29.03.2023 Omniva vahendusel. Politsei- ja Piirivalveamet tagastas materjalid kohtule 13.06.2023, sest isikut ei olnud võimalik tabada. Kohus jättis kohtudokumendid kostja eluruumi postkasti 28.06.2023. Vastuse esitamise tähtajaks oli 12.07.2023. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud dokumentidele.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on esitanud kohtule lepingu erakorralise ülesütlemise teatise, mis sisaldab ka teadet nõude loovutamise kohta Renovum OÜ-le 26.05.2022. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Xxxx ja A. K. 27.11.2020 refinantseerimislaenulepingu nr. xxxx summas 8000 eurot. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele tasumata põhivõlgnevus summas 7305,15 eurot ja lepingu hooldustasude võlgnevus summas 13,15 eurot perioodil veebruar 2022 – 26.05.2022. VÕS § 94 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi. Refinantseerimislaenulepingu kohaselt on pooled kokku leppinud intressimääras 19,9% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista graafikujärgsed tasumata intressimaksed perioodil 10.02.2022 kuni 26.05.2022 summas 498,56 eurot. Kohus leiab, et hageja intressinõue kuulub samuti rahuldamisele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingujärgne viivis määraga 19,9% aastas iga tasumata põhinõude osamakse maksetähtajast kuni hagi esitamiseni 25.08.2022 summas 366,73 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja esitatud viivise arvestusega. Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus vastavalt hageja nõudele edaspidise sissenõutavaks muutunud lepingujärgse viivise 19,9% aastas tasumata põhinõudelt 7305,15 eurolt alates 26.08.2022 kuni otsuse tegemiseni 09.10.2023 (k.a) 410 päeva eest, mis moodustab 1632,95 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivised 09.10.2022 seisuga kokku summas 1999,68 eurot (366,73 + 1632,95). Arvestades hageja taotlust ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele ka edasiulatuv seadusjärgne viivis VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt alates 10.10.2023 kuni põhinõude 7305,15 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast

ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 5305,47 eurot (7305,15 – 1999,68). VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hageja on saatnud kostjale tasulised meeldetuletused 20.02.2022, 20.03.2022, 22.04.2022, 11.05.2022 ning 26.05.2022, iga meeldetuletuskirja eest arvestab hageja 4,15 eurot. Kõigile meeldetuletustele on eelnenud tasuta meeldetuletused. Seega peab kohus hageja nõuet põhjendatuks ja mõistab kostjalt välja 20,75 eurot sissenõudmiskulude hüvitisena. TsMS § 445 lg 1 alusel ja vastavalt hageja hagis esitatud taotlusele määrab kohus kindlaks otsuse täitmise viisi hageja kasuks väljamõistetud summade osas. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kohtule 05.12.2022 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 770 eurot, mis on riigilõivu seaduses ette nähtud määr tulenevalt hagi hinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatult vajaliku kulutusega avalduse esitamisel, mistõttu tuleb see kostja poolt hagejale hüvitada. Hageja palub kostjalt välja mõista ka õigusabikulud summas 360 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Hagejale on osutatud õigusabi 3 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta), mis sisaldab dokumentidega tutvumist ja hagiavalduse koostamist; materjalide komplekteerimist. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 120 eurot tunnis (käibemaksuta). Kohus peab käesoleva tsiviilasja puhul nii märgitud tunnitasu kui ka ajakulu (3 tundi) õigusabi osutamisel mõistlikuks. Seega leiab kohus, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele summas 360 eurot (käibemaksuta) (3 x 120 eurot).