Tapa vald, Tamsalu linn, Sääse tn 12 korteriühistu avaldus A J vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: Tapa vald, Tamsalu linn, Sääse tn 12 korteriühistu, rk 8047587, lepinguline esindaja Ülli Kastepõld Puudutatud isik: A J, ik xxxx, elukoht RR-s: xxxx Suuline menetlus - istung 28.08.2023
RESOLUTSIOON
1.Avaldus rahuldada.
2.Välja mõista puudutatud isikult A Jelt avaldaja Tapa vald, Tamsalu linn, Sääse tn 12 korteriühistu kasuks perioodi 01.05.2022 – 17.01.2023 eest tasumata majandamiskulude võlgnevus summas 536,82 eurot ja 09.10.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 50,19 eurot.
3.Välja mõista puudutatud isikult A Jelt avaldaja Tapa vald, Tamsalu linn, Sääse tn 12 korteriühistu kasuks edaspidine viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõude (536,82 euro) jäägilt alates 10.10.2023 kuni põhivõlgnevuse 536,82 euro täieliku tasumiseni.
4.Jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda ning välja mõista A Jelt avaldaja Tapa vald, Tamsalu linn, Sääse tn 12 korteriühistu kasuks menetluskulud kokku summas 712,10 eurot, sh. 65 eurot riigilõiv ja 647,10 eurot esindaja kulu.
5.Välja mõista A Jelt Tapa vald, Tamsalu linn, Sääse tn 12 korteriühistu kasuks menetluskuludelt (712,10 eurolt) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
6.Toimetada kohtulahendi resolutsioon puudutatud isikule väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Määrusele on õigus edasi kaevata 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.
ASJAOLUD JA AVALDUS
1.Tapa vald, Tamsalu linn, Sääse tn 12 korteriühistu (edaspidi ka KÜ või avaldaja) esitas Pärnu Maakohtule 12.04.2023 maksekäsu kiirmenetluse avalduse A Je vastu ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõppemisega esitas 17.05.2023 avalduse Viru Maakohtule.
2.Esitatud avalduse kohaselt on avaldaja korteriühistu, kelle kohta on registriosakonnas avatud korteriühistu registrikaart. Puudutatud isik, kellel on võlgnevus avaldaja ees, oli kuni tema korteriomandi sundvõõrandamiseni täitemenetluses avaldajast korteriühistu liige, mis on tõendatud kinnistusraamatu väljavõttega. Puudutatud isikule kuulus xxxx mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr xxxx, mille üldpind on 43,7 m2.
3.Puudutatud isikul on võlg avaldaja ees, kuna korteriomandi müügi enampakkumise jaotuskava (dtl 39 - 43) alusel ei laekunud täitemenetluse tulemist avaldajale kogu võlgnevust. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 kohustab korteriühistu liiget tasuma perioodiliselt majandamiskulude arveid. Seega puudutatud isik kui elamu korteriomanik ning korteriühistu liige pidi osalema elamu majandamise ühiste kulude kandmisel, muuhulgas on nõue fikseeritud ka üldiselt kaasomandi kohta asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lõikes 1. KrtS § 42 lõikest 1 tulenevalt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1).
4.Avaldaja on puudutatud isikule esitanud igakuiselt arved majandamiskulude eest. Arved perioodil 01.05.2022 – 17.01.2023 on puudutatud isikul tasumata. Raamatupidamisväljavõttena lisatud kliendivõlgnevuse aruandest nähtub, et arve number xxxx katteks on laekunud osaliselt raha ka täitemenetlusest ning arve jääk on 27,08 eurot.
5.Viivist nõuab avaldaja puudutatud isikult KrtS § 42 lõikes 1 sätestatud määras. VÕS § 113 lõike 1 esimene ja teine lause sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär, mis oli kuni 31.12.2022 0% ja on alates 01.01.2023 on 2,5%. Avaldajal on õigus saada võlas olevatelt summadelt viivist seaduslikus määras, see on 8% aastas kuni 31.12.2022 ja 10,5% aastas alates 01.01.2023. Arve nr
Kuupäev
Maksetähtaeg
Arve summa
Päevi võlas seisuga 31.12.2022
xxxx xxxx xxxx xxxx
31.05.2022 30.06.2022 31.07.2022 31.08.2022
20.06.2022 20.07.2022 20.08.2022 20.09.2022
27,08 € 35,66 € 34,70 € 35,73 €
Päevi 01.01.2023 või sissenõutavaks muutumisest kuni 17.05.2023
Viivis kuni 31.12.2022 määras 8% aastas 1,15 € 1,28 € 1,01 € 0,80 €
Viivis 01.01 kuni 17.05.2023 määras 10,5% aastas 1,06 € 1,40 € 1,36 € 1,40 €
Kokku on viivisenõue 25,57 eurot (kuni 31.12.2022 summas 6,15 eurot ja alates 01.01.2023 summas 19,42 eurot). Edasiulatuvalt nõuab avaldaja viiviseid VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 18.05.2023 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
6.Puudutatud isiku põhivõlg avaldaja ees on 536,82 eurot ja viivisevõlg avalduse esitamise seisuga 25,57 eurot, kokku 562,39 eurot.
7.Kuluartiklite lõikes jagunevad arvesummad järgmiselt: Arve nr xxxx xxxx xxxx xxxx xxxx xxxx xxxx xxxx xxxx
Tulenevalt korteriomanike üldkoosoleku 28.01.2019 protokollilisele otsusele kogutakse kortermajas haldustasu 0,36 eurot ühe põrandapinna ruutmeetri kohta. Võlgnikule kuulunud korteriomandi üldpind on 43,7 m2 ja igakuine haldustasu 0,36 eurot x 43,7 m2 = 15,73 eurot Remondifondi kogutakse 0,36 eurot ühe ruutmeetri kohta. Võlgnikule kuulunud korteriomandi üldpind on 43,7 m2 ja igakuine remondifondimakse 0,36 eurot x 43,7m2 = 15,73 eurot. Korteriühistu ostab soojusenergiateenust ning korteriomanikud tasuvad teenuse eest vastavalt enda korteriomandi kaasomandi osa suurusele. Puudutatud isiku kohustus korteriühistu arvete tasumisel on proportsioonis xxxx vastavalt mõttelise osa kinnistust omandiosa suurusele. Prügiveoteenust on nõudeperioodil osutanud piirkonnas Ragn-Sells AS. Puudutatud isiku kohustus korteriühistule esitatud arvete tasumisel on proportsioonis xxxx vastavalt mõttelise osa kinnistust omandiosa suurusele. Elektrienergialeping on sõlmitud avaldajal Eesti Energia AS-ga. Puudutatud isiku kohustus korteriühistule esitatud arvete tasumisel on proportsioonis xxxx vastavalt mõttelise osa kinnistust omandiosa suurusele. Arverida üldvesi (veevahe) arvetel xxxx, xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx on korrigeerivad kanded – kui korteriomanike esitatud veenäitude summa on väiksem kui vee-ettevõtja poolt esitatud arve, jagatakse jääk kõigi korteriomanike vahel vastavalt kaasomandi osa suurusele ning kui korteriomanike esitatud veenäitude summa on suurem kui vee-ettevõtja poolt esitatud arve, kajastub see veevahereal miinusmärgiga.
8.Avaldaja palub mõista puudutatud isikult välja KÜ kantud menetluskulud ning välja mõista menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9.28.08.2023 kohtuistungil jääb avaldaja esitatud avalduse juurde. Avaldaja märgib, et puudutatud isik on peale avalduse esitamist kirjutanud e-kirja KÜ juhtkonnale ja sisu oli selline, et ärge teda rohkem tüüdake selle vana võlaga.
PUUDUTATUD ISIK
10.Puudutatud isikule on tsiviilasja materjalid saadetud 20.06.2023 tema e-postile xxxx, millelt puudutatud isik esitas vastuväite käesoleva asja maksekäsu kiirmenetluses. Kohus luges TsMS § 3141 lg 3 p 2 alusel materjalid puudutatud isikule kätte toimetatuks 3 tööpäeva möödumisel alates ärasaatmisest, s.o 27.06.2023. Puudutatud isik ei ole tähtaegselt, ehk hiljemalt 11.07.2023, kirjalikku vastust avaldusele esitanud. Kohtukutse on puudutatud isikule kätte toimetatud isiklikult 20.06.2023 avaliku e-toimiku (AET) vahendusel. Kohtu 28.08.2023 määratud istungile puudutatud isik ei ilmunud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh avaldusega, esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 477 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 näeb ette, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhindudes TsMS § 477 lg st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. TsMS § 230 lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
13.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine mittekohane täitmine, täitmata jätmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
14.Kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lõike 1 järgi on korteriomand eriomand hoone reaalosa üle, mis on ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, mille juurde eriomand kuulub. KrtS § 34 lõike 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt valitsevad korteriomandite kaasomandi osa eset korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 12 lg 1 ja 2 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). Avaldaja ja puudutatud isiku vahel oli kuni 22.01.2023 liikmelisusel põhinev õigussuhe. Liikmelisust korteriühistus reguleerib KrtS § 1 lg 4, mille järgi korteriühistu liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud (korteriomanikud).
15.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et puudutatud isik oli korteriomandi, asukohaga xxxx (registriosa nr. xxxx), omanikuks kuni 22.01.2023, mil korter müüdi kohtutäituri poolt enampakkumisel. Nimetatut tõendab kinnistusraamatu väljavõte (dtl 36-37). Antud faktist lähtuvalt puudub vaidlus ka selle üle, et puudutatud isik oli xxxx korteriühistu liige ning pidi täitma seadusest ja korteriühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi. Puudutatud isik ei ole nõuetekohaselt oma kohustusi korterelamu majandamiskuludest oma osa kandmisel täitnud.
16.Korteriomandi müügi enampakkumise jaotuskava (dtl 39 – 43) alusel ei laekunud täitemenetluse tulemist avaldajale kogu puudutatud isiku võlgnevust, mistõttu esitas avaldaja kohtule puudutatud isiku vastu jätkuvalt tasumata põhivõlgnevuse nõude summas 536,82 eurot, mis on tekkinud perioodil 01.05.2022 – 17.01.2023. Oma nõude suuruse tõendamiseks on avaldaja esitanud puudutatud isikule väljastatud arved (dtl 44-52). Puudutatud isik ei ole sisulisi vastuväiteid avaldaja nõudele esitanud. Puudutatud isik on ekslikult seisukohal, et täitemenetluse tulemist pidi eelisjärjekorras makstama kommunaali kulud. Jaotuskava tulemi alusel on saanud täielikult rahuldatud üksnes elatise võlgnevuse nõue. Esitatud andmetest nähtuvalt ei tulene puudutatud isikule majandamiskulude tasumiseks erandeid korteriomanike vahelisest kokkuleppest. Seega puudub avaldajal õiguslik alus puudutatud isikule erandite tegemiseks ning vastavalt ei ole ka puudutatud isikul õigust ühe või teise kululiigi eest makseid mitte maksta. Puudutatud isik on rikkunud majandamiskulude tasumise kohustust KrtS § 40 tähenduses.
17.Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et avaldaja nõue on põhjendatud, tõendatud ning puudutatud isikult, kes ei täitnud nõuetekohaselt kohustust korterelamu majandamiskuludest oma osa kandmisel, kuulub avaldaja kasuks väljamõistmisele perioodi 01.05.2022 kuni 17.01.2023 majandamiskulude võlgnevus summas 536,82 eurot.
18.KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
19.Seega on nõuetekohane ja seaduslik ka puudutatud isikult sissenõutavaks muutunud viivise nõudmine. Avaldaja on arvestanud sissenõutavaks muutunud seadusjärgset viivist alates iga arve maksetähtajast kuni 17.05.2023 kokku summas 25,57 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub avaldaja viivise arvestusega. Tulenevalt TsMS § 367 arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud viivise kuni määruse tegemiseni. Kuivõrd avaldaja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid kuni 17.05.2023, kuulub edaspidine viivis väljamõistmisele alates 18.05.2023. Seadusjärgne viivis (01.01.2023 – 30.06.2023 10,5% aastas ja alates 01.07.2023 12% aastas) põhinõudelt 536,82 eurolt perioodil 18.05.2023 kuni 09.10.2023 (k.a) 145 päeva eest moodustab 24,62 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 09.10.2023 seisuga kokku 50,19 eurot (25,57 eurot + 24,62 eurot).
20.Avaldaja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes TsMS §-st 367 kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele alates 10.10.2023 edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras kuni põhivõla 536,82 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada
põhivõlgnevuse 536,82 euro suurust ehk edaspidiselt arvestatav viivis mitte rohkem kui 486,63 eurot (536,82 – 50,19).
MENETLUSKULUD
21.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
22.Avaldaja palub jätta mõlema vaidluspoole menetluskulud puudutatud isiku kanda, kuna puudutatud isik korteriomanikuna ei ole täitnud enda rahalisi kohustusi avaldajast korteriühistu ees nõuetekohaselt.
23.Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et käesoleval juhul on avaldaja pöördunud kohtusse üksnes puudutatud isikust oleneval põhjusel – seoses majandamiskulude mittemaksmisega puudutatud isiku poolt - on õiglane jätta menetluskulud täielikult puudutatud isiku kanda. Puudutatud isiku enda võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
24.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja märgib 28.08.2023 menetluskulude nimekirjas, et avaldaja on kandnud menetluskulusid kokku summas 712,10 eurot. Menetluskulud on kujunenud järgnevalt: 1) Asjaolude selgitamine, tõendite valimine ja hindamine, infovahetus kliendiga, avalduse koostamine ja esitamine - MTÜ Korteriühistute Õiguskeskus poolt 17.05.2023 esitatud arve 2394 alusel 495 eurot (5,5 töötundi korda 90 eurot). 2) Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel kantud kulud: riigilõiv 65 eurot ja menetluskulu 20 eurot, kokku 85 eurot. 3) 28.08 kohtuistungil osalemine 20 minutit (0,33 töötundi korda 90 eurot) 29,70 eurot. 4) Transpordikulu Tartu-Rakvere-Tartu1 25 eurot (määruse § 151 lg 1 p 3) + 129 km x 2 x 0,30 eurot = 77,40 eurot (määruse § 17 lg 2), kokku 132,10 eurot. Samuti palub avaldaja välja mõista menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. Avaldaja esindaja ei ole käibemaksukohustuslane ja seega ei ole arvetele lisatud käibemaksu. Avaldaja viitab, et alates 01.08.2016 hüvitatakse menetlusosalisele tema lepingulise esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu analoogia korras advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korraga, arvestades advokaadibüroo asukoha kaugust õigusteenuse osutamise kohast. (Riigikohtu 29.09.2021 määrus tsiviilasjas 2-14-63261, p 12).
25.Kohus leiab, et riigilõiv on vältimatult vajalik ja põhjendatud kulu, mis kuulub summas 65 eurot puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele.
26.TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks kostjalt summas 20 eurot (TsMS § 4842).
27.Kohus leiab, et hageja õigusabikulude (lepingulise esindaja tasu) nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt on menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele.
28.Kohus, kontrollinud hageja esindaja märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et õigusabikulu nõue on avalduse asjaolusid ja menetlusdokumentide mahtu ja sisu arvestades kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus on seisukohal, et avaldaja lepingulise esindaja õigusabiteenuse tunnihind 90 eurot on väljakujunenud kohtupraktika seisukohalt äärmiselt mõistlik. Seega kuulub puudutatud isikult välja mõistmisele esindajatasu 495 eurot (5,5 h x 90 eurot) ning kohtuistungil osalemise tasu 29,70 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks esindaja sõidukulusid kokku summas 102,40 eurot.
29.Kokkuvõttes kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele menetluskuluna 712,10 eurot.
30.Rahuldamisele kuulub avaldaja taotlus mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja viivis alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
31.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.