4.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade Txxxx Lxxxxxx kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kätte toimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 22.12.2020 kohtumäärusega kuulutati välja Txxxx Lxxxxxxxpankrot ja kohus määras pankrotihalduriks Sirje Taela.
2.Tartu Maakohtu 06.04.2022 kohtumäärusega (jõust. 23.04.2022) lõpetati Txxxx Lxxxxxx pankrotimenetlus raugemise tõttu ning algatati võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Kohus jättis usaldusisiku määramata ja kohustas Txxxx Lxxxxxxxxtäitma usaldusisiku ülesandeid. Usaldusisik pidi teostama väljamakseid võlausaldajatele iga aasta 10. märtsil ja esitama aruandeid iga poole aasta tagant, 1. oktoobril ja 1. aprillil.
3.Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 01.10.2022. Aruannet tähtajaks ei esitatud. Kohus saatis võlgnikule kahel korral (10.11.2022, 12.12.2022) kirjalikud meeldetuletused e-posti aadressile [email protected]). 29.12.2022 helistas kohus võlgnikule numbril xxxxxxxx, millelt võlgnik kõnele vastas. Võlgnik kinnitas, et on kohtu poolt saadetud e-kirjad kätte saanud. Kohus andis telefonikõnes aruande esitamiseks täiendava tähtaja 09.01.2023, antud tähtajaks võlgnik aruannet kohtule ei esitanud.
4.Teise aruande esitamise tähtaeg oli 01.04.2023. Aruannet tähtajaks ei esitatud. Kohus saatis võlgnikule meeldetuletused aruande esitamiseks 11.04.2023 ja 03.05.2023 e-posti aadressile [email protected], mille õigsust võlgnik 29.12.2022 telefonikõnes kinnitas. Võlgnik kohtu kirjadele ei reageerinud. Kohus võttis 17.05.2023 võlgnikuga ühendust telefoni teel ning selgitas veelkord võlgniku kohustusi antud menetluses ja andis aruande esitamiseks täiendava tähtaja, 31.05.2023. Võlgnik aruannet tähtajaks ei esitanud.
5.Kuna võlgnik senises menetluses kohtu korraldusi ei olnud täitnud, siis kohus määras võlgniku ärakuulamiseks istungi 18.07.2023. TxxxxxLxxxxxxteatas telefoni teel, et tal ei ole võimalik virtuaalruumi kaudu ühineda tehnilistel põhjustel. Kohus pidas menetlustoimingu telefoni teel, et selgitada võlgnikule kohustusi menetluses. Võlgnik selgitas, et ei ole aruannet esitanud, sest ei oska andmeid sinna panna. Saab sularahas juhutöödest tasu. Võlgnikul ei ole praktiliselt sissetulekut, mida regulaarseks pidada ja millest kohustusi täita. 06.04.2022a määruses on võlgniku kohustused menetluses. Kohus selgitas, et otsustab kohustustest vabastamise, hinnates võlgniku käitumist menetluse ajal. Kohus selgitas võlgniku kohustusi ja aruandes kajastatavaid andmeid ning oli seisukoha, et on rikutud aruannete esitamise nõuet ja eraldiste tegemise kohustust. Kohus määras aruande esitamise tähtajaks 24.07.2023. Võlgnik määratud tähtajaks aruannet ei esitanud.
6.Kolmanda aruande esitamise tähtaeg oli 01.10.2023. Aruannet tähtajaks esitatud ei ole.
7.Käesoleva määruse tegemise ajaks ei ole võlgnik kohtuga ühendust võtnud ei telefoni, eposti ega lihtkirja teel ning ühtegi aruannet kohtule esitatud ei ole.
KOHTU SEISUKOHT
8.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.
9.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
10.PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
11.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
12.Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas 3-1-19-16, p 14).
13.PankrS § 175 lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. Txxxx Lxxxxx ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos.
14.PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
15.PankrS § 173 lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Tartu Maakohtu 06.04.2022 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi võlgnikule (võlgnik usaldusisiku ülesannetes) kohustus esitada kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Käesolevaks ajaks peaks olema menetluses esitatud kolm aruannet. Võlgnik ei ole kohtule esitanud mitte ühtegi aruannet. Kohus on kõigi aruande tähtaegade möödudes saatnud korduvaid meeldetuletusi aruande esitamiseks. Kohus on võtnud võlgnikuga ühendust telefoni teel ning võlgnik on kinnitanud kohtukirjade kättesaamist. Võlgnik ei ole täitnud aruande esitamise kohustust ka pärast kohtu pool teostatud menetlustoimingut, kus kohus kuulas ära võlgniku.
Võlgnik ei ole täitnud oma aruande esitamise kohustust. Võlgnik on oma käitumisega näidanud selgelt üles huvi puudumist antud menetluse suhtes. Kohustustest vabastamise menetluse näol on tegemist vabatahtliku menetlusega, kus initsiatiiv ja huvi peab tulema võlgniku poolt. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul.
16.PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Menetlustoimingul avaldas võlgnik, et ei ole eraldanud raha võlausaldajate nõuete katteks. Kuna võlgnik ei ole kohtule esitanud ühtegi aruannet, siis puudub kohtul võimalus hinnata võlgniku reaalset raha eraldamise kohustust ja lähtudes võlgniku poolt väljendatust leiab kohus, et et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg 3-5 toodud eraldamiskohustust.
17.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohus leiab, et võlgnik on olnud vähemalt raskelt hooletu ning rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnik ei ole esitanud kohtule mitte ühtegi aruannet hoolimata asjaolust, et on saanud kätte kõik kohtu meeldetuletuskirjad, selgitused aruande esitamise vormi- ja sisunõuete kohta ning ka ise telefonivestlustes lubanud aruandeid esitada määratud kuupäevadeks. Kohtul ei ole olnud võimalik teostada kontrolli võlgniku kohustuste täitmise üle, kuna selle kohta puudub kohtul info. Võlgnik on seda kõike teinud olles teadlik oma kohustustest käesolevas menetluses. Võlgnikule on kohtu poolt korduvalt selgitatud tema kohustusi. Tegemist on vabatahtliku menetlusega, mis viiakse läbi võlgniku tahte ning avalduse alusel ning antud juhul nähtub kohtule võlgniku käitumisest, et puudub huvi menetlust läbida. Kõik eelnevad rikkumised on kahjustanud võlausaldajate huve. Asjaolu tõttu, et võlgnik ei esita aruandeid, ei ole olnud võimalik võlgniku kohustuste täitmise kontroll. Võlgniku kohustuste täitmisest sõltub aga võlausaldajate nõuete rahuldamine.
18.Kohus on nimetanud PankrS § 172 lg 6 alusel usaldusisikuks võlgniku enda. Võlgnik on kinnitanud, et ta on suuteline ja nõus usaldusisiku kohustusi täitma. Võlgnik usaldusisikuna ei ole oma kohustusi täitnud. Muuhulgas on usaldusisikul PankrS § 172 lg 2, lg 3 nimetatud kohustused – tegema võlausaldajatele väljamaksed üks kord aastas vastavalt jaotistele, usaldusisikul on õigus kontrollida, kas võlgnik täitab oma kohustusi. TsMS § 4772 lg 1 sätestab: kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, ...likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Lg 2 järgi kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada. Käesoleval juhul ei ole Txxxx Lxxxxx täitnud oma ülesandeid ka usaldusisikuna.
19.PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Kohus leiab, et eespool välja toodud rikkumised annavad aluse menetluse lõpetamiseks ennetähtaegselt jättes võlgniku kohustustest vabastamata. Kohus ei pea vajalikuks küsida võlausaldajate seisukohti. Nende õigusi ei rikuta võlgniku suhtes algatatud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ning võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega.
20.Eelnevalt kohtu poolt välja toodud rikkumistele tuginedes leiab kohus, et vastavalt PankrS § 175 lõikele 5 tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus enne viie aasta möödumist lõpetada ning võlgnik jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2-5 toodud kohustusi olles vähemalt raskelt hooletu ning rikkunud sellega võlausaldajate huve. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
21.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda Txxxx Lxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka Txxxx Lxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
22.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab Txxxx Lxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Txxxx Lxxxxx vabastada ka usaldusisiku kohustustest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.