2-23-101339/8 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus - lahend.ee

Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel 10.09.2023. a. Seega tuleb lugeda menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja taotlusel TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse (02.03.2023. a) ja selle täienduse (27.07.2023. a) kohaselt esitas kostja 06.03.2020. a Multitude Bank p.l.c iseteeninduskeskkonnas laenutaotluse. Samal päeval edastas laenuandja kostjale lepingu üldtingimused hinnakirja ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega. Pärast kostja poolt esitatud andmete töötlemist ning krediidivõimelisuse kontrollimist avas krediidiandja kostjale konto. 06.03.2020. a esitatud laenutaotluse kohaselt on kostja netosissetulek 2700 eurot ning kohustuseks 500 eurot. Kehtivad maksehäired puudusid. Laenuandja arvestas, et igakuise tagasimakse suurus krediidiandjale oli 50-160,29 eurot kuus. Hageja toob välja, et kostja tegi regulaarseid tagasimakseid peaaegu 2 aasta jooksul, mis kinnitab, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust õigesti. Leping loetakse sõlmituks 02.03.2020. a. Kostjal oli võimalik iseteeninduskeskkonnas jälgida oma laenukonto seisu, sh maksetega seonduvat infot, arveid, laenulimiidi jääki, esitada laenulimiidi väljamaksetaotlusi. Mxxxxx Rxxx on kasutanud laenuandja Multitude Bank p.l.c poolt võimaldatud laenulimiiti kuni 2000 eurot. Krediidilimiidi suhtes kehtib intressimäär 49,09% aastas ja krediidi kulukuse määraks on 61,79% aastas. Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et krediit võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus ning makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena. Viivisemäär on võrdne intressimääraga. Pooled leppisid 24.04.2021. a kokku krediidilimiidi suurendamises kuni 3200 eurot. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata kokkuleppelised osamaksed (mai, juuni ja juuli osamaksed) ning krediidiandja nõue on muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes. Krediidiandja edastas 05.08.2022. a kostjale lepingu ülesütlemise teatise. Krediidiandja teavitas kostjat, et leping lõpeb automaatselt 15ndal päeval teate saatmisest. Krediidilepingu jätkamiseks tuli kostjal tasuda vähemalt 331,43 eurot 14 päeva jooksul alates kirja saatmisest. Kostja olemasolevat võlgnevust ei likvideerinud, mistõttu loetakse leping üles öelduks 2 (3)

20.08.2022. a. Krediidiandja loovutas nõude inkassofirmale. Lepingu kehtivuse ajal tegi laenuandja kostjale väljamakseid kogusummas 3703 eurot. Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja krediidisumma katteks 503,40 eurot, seejuures viimane tagasimakse oli 22.05.2022. a summas 33,90 eurot. Pärast lepingu lõppemist kostja tagasimakseid teinud ei ole. Seega on kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 3199,60 eurot (3703-503,40). Hageja arvestab intresse alates 23.05.2022. a ning kuni lepingu üles ütlemiseni 20.08.2022. a summas 387,92 eurot. Viivist arvestab hageja alates 21.08.2022.a ning seisuga 01.03.2023. a on viivis sissenõutavaks muutunud summas 830,53 eurot. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 8 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 3199,60 eurot, intressid 387,29 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 830,53 eurot. Menetluskulude jaotus Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulu riigilõiv 490 eurot. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja maksekäsu kiirmenetluses ja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu kokku summas 490 eurot (141,71+348,29). See on TsMS § 138 lg-te 1, 2 järgi põhjendatud menetluskulu. Hageja menetluskulu on seega 490 eurot. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu summas 490 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Arvestades hageja taotlust, tuleb TsMS § 177 lg 4 järgi lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud.