Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-23-116393

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on Aktiva Finance Group OÜ (endine OÜ Aktiva Finants) (edaspidi hageja) hagi V R (edaspidi kostja) vastu. Kuna hageja nõue kosja vastu tuleneb tarbijakrediidilepingust, kohustas kohus hagejat 10.08.2023. a. määrusega esitama kohtule selle kohta detailsed andmed ning neid kinnitavad tõendid: 1) kas tarbija sai laenu kätte; 2) andmed krediidi kulukuse määra arvutamise kohta; 3) andmed lepingu ülesütlemise avalduse kostjal kättesaamise kohta ning 4) selgitada, kuidas on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitas kohtule koos hagiavaldusega kohtu nõutud selgitused ja tõendid. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja S AS (esialgne võlausaldaja) 5.09.2021 vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr XX (edaspidi märgitud kui leping), mis pärast lepingu ülesütlemist kannab numbrit XX. Lepingus lepiti kokku intressi määr 21% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 23,49%. S AS saatis 25.04.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 12.05.2022. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja võlgnevust ei tasunud, ütles S AS 13.04.2022 lepingu üles. S AS loovutas 15.08.2022 kostja vastu esitatud nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. S AS hindas enne vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu sõlmimist hinnanud laenusaaja V R krediidivõimelisust vaba tagasimaksega krediitkaardi (MasterCard) taotluse ja laenusaaja V R S konto väljavõtte põhjal. Maksevõime hindamisel on aluseks kliendi keskmine töötasu 1420 eurot, töökoht XX OÜ. Kliendil väljaspool panka kohustusi ei olnud. Creditinfos kehtivaid

2-23-116393 maksehäireid ei olnud. Hinnates eeltoodud info alusel laenusaaja maksevõimelisust sõlmisid 15.07.2021 laenusaaja ja S AS Eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille maksimaalne intressi makse maksimaalselt kasutatud limiidisummalt sai olla ca 17 eurot. Krediitkaardi lepingu sõlmimisel olid kliendi kohustused tema sissetulekust 1,2 %. S kinnitab, et kontrollis VÕS §-s 4034 sätestatud laenusaaja krediidivõimelisust ning V R oli lepingu sõlmimisel maksevõimeline. Kostjal oli lepingu lõppemise seisuga tagastama krediidijääk 900,00 eurot. Kostja on teinud hagejale põhiosa katteks makseid 350,00 eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg 550 eurot (900-350). Pooled leppisid lepingus intressimääraks 21% aastas. Lepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi iga kuu 15. kuupäeval. Kostjal on lepingu lõppemise seisuga intressivõlg 63,07 eurot (16,43+14,84+16,43+14,84-0,53). Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on intressi võlgnevus 63,07 eurot. Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses saatnud kostjale korduvalt kostjale maksemeeldetuletusi. Vaatamata meeldetuletusele kostja võlgnevust ei tasunud. Hageja 40 euro sissenõudekulude kujunemine. 14.09.2022 tasulise kirja saatmine 20 eurot; 6.03.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 21.03.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot. Tulenevalt eeltoodust on sissenõudmisega seotud kulud kokku 40 eurot. Hageja nõuab viivist põhivõlalt 550 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 14.05.2022 kuni hagi esitamiseni 30.08.2023 VÕS § 113 lõike 1 teises lausesettenähtud ulatuses. Hageja nõuab viivist 67,63 eurot. Hagiavalduse esitamise päeval oli hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue 67,63 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni tasumiseni alates 31.08.2023 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Arvestatuna ühe aasta kohta moodustub viivise summa järgmiselt: põhivõlg 550 eurot x 12% = 66,00 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevusd 550 eurot, intressi 63,07 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 67,63 eurot ning viivis alates 31.08.2023 kuni põhinõude 550 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduses esitas hageja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja sai kohtudokumendid isiklikult kätte 16.09.2023. Kohtu määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 2.10.2023, kostja kirjalikku vastust kohtule ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS § 407) lg-tele 1 ja 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

2-23-116393 tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtule esitatud hagiavaldusest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kosja vastu tarbijakrediidilepingust. Tarbijakrediidilepingu puhul on kohtul kohustus kontrollida omal algatusel tehingu tühisuse aluseid (vt nt Riigikohtu 17. detsembri 2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 12). Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt on kohtul omal algatusel kohustus kontrollida, kas tarbijaga sõlmitud lepingu teatavad tingimused on ebaõiglased (nt 21.12.2016 otsus kohtuasjas nr C 154/15, 17.05.2018 otsus kohtuasi nr C-147/16). Samuti tuleb kohtul omal algatusel kontrollida kohustusliku teabe esitamise kohustuse täitmist ning teha järeldused, mis tulenevad siseriikliku õiguse alusel selle kohustuse rikkumisest (nt 21.04.2016 otsus kohtuasjas nr C 377/14). Kohtul on ka kohustus omal algatusel kontrollida, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja toimida vastavalt riigisiseses õiguses selle kohustuse rikkumise puhuks ettenähtule (nt 05.03.2020 otsus kohtuasjas nr C 679/18). Kohtu hinnangul täitis laenuandja kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis VÕS § 4034 sätestatud nõudeid. Puuduvad ka muud tehingu tühisuse alused. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab kohus, et kostjal ei ole hagi üle vaidlust ning hagi tuleb rahuldada kogu haginõude ulatuses. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p-dega 1 ja 6, VÕS §-ga 94, VÕS § 108 lg-ga 1, VÕS § 113 lg-ga 1 ja VÕS § 113-2 lg 2 p-dega 2 ja 3 ning TsMS §-ga 367. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg-test 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud kannab kostja. TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud 318 eurot (1,88 t*169 eurot). Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 245 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Hageja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot on TsMS § 172 lg 9 alusel põhjendatud ja vajalik täies ulatuses. Kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud täies ulatuse, s.o 318 euro ulatuses (1,88 tun4

2-23-116393 di*169 eurot). Kohus leiab, et põhjendatud on tunnitasu suurus ja põhjendatud ka ajakulu 1,88 tundi hagiavalduse koostamise eest. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 583 eurot menetluskulu, s.h 245 eurot riigilõivu, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu ja 318 eurot õigusabikulu. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg-le 4. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja palub, et menetluskulud kantaks hageja poolt määratud arvelduskontole. Kooskõlas TsMS § 445 lg 1 määrab kohus hageja taotlusel kindlaks kohtuotsuse täitmise viisi ja korra menetluskulude väljamõistmise osas ning kohustab kostjat maksma menetluskulud hageja poolt määratud arveldusarvele.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.