A.K. maksejõuetusavaldus võlgade ümberkujundamiseks v. pankroti välja kuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Võlgnik: A.K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxx) Usaldusisik: pankrotihaldur Raivo Piirla (Õigusbüroo Edikte OÜ, tel 5014261, e-post [email protected] )
Menetlustoiming
Pankroti välja kuulutamine ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamine
Istungi toimumise aeg ja koht
22.09.2023 Pärnus, istungil osalesid võlgnik A.K.ja usaldusisik R. Piirla.
RESOLUTSIOON
1.Jätta kinnitamata A.K. 07.02.2023 avalduse alusel koostatud 14.07.2023 võlgade ümberkujundamiskava FiMS § 27 lg 1 p 2 alusel ja lõpetada võlgade ümberkujundamise menetlus FiMS § 27 lg 3 alusel.
2.Rahuldada A.K. 22.09.2023 avaldus pankroti väljakuulutamiseks.
3.Kuulutada välja A.K. (isikukood xxxxxxxxxxx) pankrot 05.10.2023 kell 16.00 ja algatada A.K. kohustustest vabastamise menetlus.
Nimetada A.K. pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Raivo Piirla (Õigusbüroo Edikte OÜ, tel 5014261, tel/fax 6015860, e-post [email protected] , pankrotihalduritunnistus nr 83). Pankrotihalduril koostada ja esitada kohtule hiljemalt 23.10.2023 võlgniku vara- ja võlanimekiri.
5.Määrata A.K. (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 25.oktoober 2023.a kell 11.00 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas (Rüütli 19, II korrus, saal nr 2).
6.Kohustada võlgnik A.K.t (pankrotis) ilmuma vande andmiseks vara, võlgade ja majandusvõi kutsetegevuse kohta 25. oktoober 2023 kell 11.00 Pärnu Maakohtusse (aadressil Rüütli tn 19, Pärnu linn, II korrus, saal 2). Võlgniku ilmumata jäämisel võib kohus teda trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.
7.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab A.K. kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest
2-23-2148 vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 05.10.2024.a.
8.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
9.Avaldada viivitamatult pankrotimääruse ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta teadaanded väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
10.A.K. võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe (2) kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
11.Pankrotiavalduse tagamiseks keelata avaldajal vara käsutamine ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
12.Rahuldada Pärnu kohtutäitur Rocki Albert ́i 02.05.2023 ja OÜ Arvila 04.05.2023 taotlus Täitemenetluse seadustiku § 511 alusel ja lubada kohtutäituril lõpule viia täiteasja nr xxxxxxxxxxx enampakkumise tulemuste (A.K. 1⁄2 kaasomandist Pärnu maakond, Tori vald, Sindi, Jaama tn.5, eriomand 4, registriosa nr. xxxxxxxxxxx) vormistamine, so koostada müüdud varale enampakkumise akt ning esitada selle ärakiri kinnistusosakonnale koos avaldusega ostja kinnistusraamatusse omanikuna sisse kandmiseks ja keelumärke ning lõppevate õiguste kustutamiseks. Enampakkumise müügitulemist saadud raha tuleb kohtutäituril kanda pankrotivara hulka.
13.Lõpetada võlgniku toimingud.
suhtes toimuvad sundtäitmised v.a. määruse p.12 nimetatud
14.Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
15.Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.
16.Jätta menetluskulud võlgniku A.K. kanda.
17.Määrata alates usaldusisiku nimetamisest 16.05.2023 kuni pankroti väljakuulutamiseni tehtud toimingute eest usaldusisiku Raivo Piirla tasu suuruseks 583,33 eurot , millele lisandub käibemaks 116,67 eurot, so kokku 700,00 (seitsesada )eurot ja maksta nimetatud summa 2 (12)
2-23-2148 välja usaldusisiku kasuks võlgniku poolt 27.04.2023 kohtudeposiiti makstud vahenditest büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, Õigusbüroo Edikte OÜ-le (registrikood 10523526, arveldusarve nr EE271010002051978001 AS SEB Pank).
18.Võlgnik A.K. on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: 1) tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; 2) viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevus- v. töökoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara; 3) samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg 1-2).
19.Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).
20.Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule , pankrotihaldurile ja kohtutäitur Rocki Albert`ile. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Avalduse asjaolud ja menetluse käik
1.06.02.2023 saabus Pärnu Maakohtule võlgnik A.K. maksejõuetusavaldus võlgade ümberkujundamiseks. Kohus jättis avalduse puuduste tõttu käiguta. 27.04.2023 seisuga avaldaja kõrvaldas avalduses esinenud puudused.
1.1.Avalduse põhjenduste kohaselt tekkisid makseraskused, kui avaldaja ei suutnud varem võetud laene tasuda ja võttis selleks uusi laene. Võlgnevused sattusid inkassosse, kes lisas võlgnevustele viivised ja erinevad tasud, lõpuks jõudsid võlad kohtusse, kus lisandus veel viivised ja tasud ja lõpuks kohtutäituri kätte, kes ka lisas omad tasud ja viivised. Nii kasvasid need summad mitmekordseks võrreldes võetud summadega. Võlgnik soovib võlgade ümberkujundamist, elab üksinda 2 alaealise lapsega, ei tööta ning 3-liikmelise pere ainsaks sissetulekuks on erinevad toetused summas ca 1050 eurot. Laste isa toetab eluasemelaenu maksmisega. Avalduse järgi on võlgnikul kohustusi enam kui 10 võlausaldaja ees vähemalt 10 000 euro ulatuses. Avaldajale kuulub 1⁄2 korterist Sindis, mida kasutab eluasemena ning soovib eluaset säilitada. Avaldaja sissetulekud on kokku ca 1050 eurot kuus, väljaminekud 750-870 eurot kuus ja arvab, et suudab võlgnevusi tasuda 100 eurot kuus.
1.2.Avaldaja on avalduse punktis 12 kinnitanud, et ta on teadlik, et kui ta on valinud võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise, võib ta anda nõusoleku enda suhtes pankroti välja kuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, kui pankroti väljakuulutamine on põhjendatud ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine on võimalik.
1.3.27.04.2023 puuduste kõrvaldamisel teatas avaldaja, et peale kohtule esitatud ümberkujundamise avaldust pani kohtutäitur 1⁄2 korterist oksjonile, kuigi võlgnik oli talle kirjutanud, et tegi avalduse kohtule. Oksjon lõppes 27.04.2023. Avaldaja soovib teada, kas seda oksjoni saab peatada või tühistada.
2.Menetluse edasine käik. 27.04.2023 määrusega kohus võttis maksejõuetusavalduse menetlusse ning määras võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks FiMS § 19 lg 2 alusel usaldusisiku tasu ja kulude katteks tasutava deposiidi suuruseks 700,00 eurot, mis tuli tasuda 10 päeva jooksul määruse saamisest. Sama määrusega kohaldas kohus FiMS § 13 lg 2 alusel avalduse tagamiseks esialgset õiguskaitset ning peatas võlgnik A.K. vara suhtes toimuvad täitemenetlused kuni 3 (12)
2-23-2148 ümberkujundamiskava kinnitamiseni või pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni. Määrus kuulus viivitamata täitmisele ja edastati järgmistele kohtutäituritele: Kristel Maalmann, Rannar Liitmaa, Kersti Kaljula, Rocki Albert.
2.1.28.04.2023 esitas A.K. kohtule maksekorralduse ettemaksu summas 700,00 eurot tasumise kohta, samuti 28.04.2023 kirjas kinnitas, et on nõus, kui usaldusisikuks määratakse pankrotihaldur Raivo Piirla.
2.2.02.05.2023 esitas kohtutäitur Rocki Albert kohtule taotluse, milles teatab, et täitemenetluses xxxxxxxxxxx kuulutas kohtutäitur välja enampakkumise võlgnikule kuuluvale 1⁄2 kaasomandist korteriomandile asukohaga Xxxxxxxxxxx, reg.osa nr.xxxxxxxxxxx ja enampakkumine lõppes 27.04.2023 kell 11.05 ja enampakkumisel müüs kohtutäitur võlgnikule kuuluva vara hinnaga 9400 eurot. Parima pakkumise tegi OÜ Arvila, ostuhind on kohtutäituri ametialasele kontole laekunud. 28.04.2023 sai kohtutäitur kätte kohtumääruse, millega peatati täitemenetlus. Vastavalt TMS § 47 lg.1 jäävad täitemenetluse peatamise korral tehtud täitetoimingud jõusse. Kohtutäitur palub luba vormistada enampakkumise tulemused lõpuni e. koostada müüdud varale enampakkumise akti ning esitada selle ärakiri kinnistusosakonnale koos avaldusega ostja kinnistusraamatusse omanikuna sissekandmiseks ja keelumärke ning lõppevate õiguste kustutamiseks. 04.05.2023 esitas sama taotluse kohtule ka vara ostja OÜ Arvila.
2.3.16.05.2023 määrusega kohus algatas võlgnik A.K. võlgade ümberkujundamise menetluse, nimetas usaldusisikuks Raivo Piirla ja tegi usaldusisikule ülesandeks FiMS §-st 20-21 ja § 24-25 tulenevate ülesannete täitmine, sh esitada FiMS § 9 lg 1 kohasel vormil A.K. võlgade ümberkujundamise kava koos lisadega kohtule 60 (kuuekümne) päeva jooksul arvates käesoleva määruse tegemisest. Samaks tähtajaks tuli usaldusisikul esitada arvamus kohtutäitur R. Alberti 02.05.2023 ja OÜ Arvila 04.05.2023 taotluse suhtes.
3.Usaldusisik Raivo Piirla esitas 14.07.2023 kohtule võlgade ja varade nimekirja, võlgade ümberkujundamise kava ning taotluse otsustada ümberkujundamiskava kinnitamine või alternatiivselt algatada võlgniku pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise menetlus.
3.1.Võlgade ja varade nimekirja järgi moodustavad võlgniku teadaolevad kohustused vähemalt 10 võlausaldaja ees kokku 17 032,79 eurot. Võlausaldajateks on võlgnikule laenu andnud krediidiettevõtted ja täitemenetlustega seoses kohtutäiturid. Võlausaldajate kohustuste katteks võlgniku varadel pandiõigused ja käendused puuduvad (nõuded liigiga C). Võlgnik on avaldanud, et elab üksinda 2 alaealise lapsega, ei tööta ning 3-liikmelise pere väljaminekud on ca 750-870 eurot kuus. Usaldusisik on esitanud kõigile teadaolevatele võlausaldajatele päringud, kõik võlausaldajad on usaldusisikule esitanud andmed nõude suuruse kohta, mis on kajastatud võlanimekirjas. Võlgnik ei ole vaidlustanud võlanimekirjas välja toodud kohustusi. Kohustusi mille eest vastutab või võib vastutada kolmas isik ei esine.
3.2.Võlgnikule ei kuulu muud registreeritavat vara peale eluasemeks olev 1⁄2 mõttelist osa kinnistust Xxxxxxxxxxx linn, Tori vald, Pärnumaa (reg.osa nr xxxxxxxxxxx) väärtusega 20 000 eurot – kinnisasi on täitemenetluses enampakkumisel võõrandamisel. Võlgniku praegune igakuine sissetulek on 1000,00 €, mis koosneb sotsiaaltoetusest ja töövõimetoetusest. Sissetulekust peab ta tasuma enda pere elamiskulud ca summas ca 870 eurot.
4.Usaldusisiku poolt 14.07.2023 koostatud ümberkujundamiskava kohaselt kujundatakse kavaga ümber kokku 9 võlausaldaja nõuded, kava kohaselt moodustab võlausaldajate kohustuste kogusumma 14529,29 eurot, millest kohustuste põhiosa kokku 11579,18 eurot. Ümberkujundamiskavaga kujundatakse ümber kohustuse kogusumma selliselt, et võlgnik tasub 84 kuu (seitsme aasta ) jooksul võlausaldajatele 8375,64.-eurot 99,71eurot kuus, so ühes aastas 1196,52.-eurot, kohustuste rahuldamise määr ca. 57,65% (lisa 1). Kõik ümberkujundatavad nõuded on C liiki nõuded, so tagamata kohustused (võlgniku kohustust ei ole tagatud võlgnikule või kolmandale isikule kuuluva varaga, samuti mitte käenduse ega garantiiga.
4.1.Ümberkujundamiskavast välja jäänud kohustused: Aktiva Finance Group OÜ nõude suurus 2503,17eurot (võlausaldaja ei nõustunud nõuete ümberkujundamisega). Kokku moodustavad 4 (12)
2-23-2148 võlgniku kohustused 17032,46eurot (14529,29+2503,17). FiMS § 24 lg.1 kohaselt pärast ümberkujundamiskava koostamist ja enne kohtule esitamist toimetab usaldusisik selle koos avalduse, võlgniku vara- ja võlanimekirja ning muude lisadega viivitamata kätte ümberkujundamiskavas nimetatud võlausaldajatele, kelle nõuete ümberkujundamist taotletakse. Usaldusisik esitas 20.juunil 2023.a. kõigile võlausaldajatele kelle nõuded ümber kujundatakse menetluses koostatud ümberkujundamiskava, vara nimekirja ja võlgade nimekirja ja andis tähtaja , et võlausaldajad esitaksid oma seisukohad hiljemalt 10.juuli 2023.a. (lisa 5). Usaldusisikule vastanud võlausaldajad kes ümberkujundamiskavaga nõustusid nõuded moodustavad 2555,16eurot s.o 20,59% nõuete kogusummast s.o 12406,91eurot, vastanud võlausaldajate nõuete kogusumma (selgituseks Creditreform Eesti OÜ kelle nõue 2122,38eurot usaldusisikule vastust ei esitanud , kokku on nõudeid 12406,91+2122,38=14528,29), vastuväiteid esitanud võlausaldajate nõuded moodustavad 9851,75eurot s.o 79,41% nõuete kogusummast s.o 12406,91eurot (vastanud võlausaldajate nõuete kogusumma). Võlausaldajate enamus on ümberkujundamiskavas toodud võlgade ümberkujundamise kava vastu.
4.2.Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada võlgnikul ületada tekkinud makseraskused ning seda saab käesoleval juhul teha vaid kavas märgitud viisil. Kava on koostatud just võlgniku majanduslikust seisundist ja maksevõimest lähtuvalt. Kava juures tuleb ära märkida võlgnikul puudub kindel töökoht, kava kohaselt on võlgnik suuteline tasuma kuus 99,71eurot oma sissetulekute arvelt. Teadaolevalt on kohtutäitur Rocki Albert 27.04.2023 Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja oksjonikeskkonnas enampakkumisel müünud võlgnikule kuulunud vara 1/2 kaasomandist kinnisasjast aadressil Jaama 5-4 Sindi linn, Tori vald, Pärnumaa, hinnaga 9 400,00 eurot. Kohtutäitur pole enampakkumise tulemusi lõpuni vormistanud ja enampakkumise akti vormistanud. TMS § 47 lg 1 järgi jäävad täitemenetluse peatamise korral tehtud täitetoimingud jõusse, kuid menetluse peatamise ajal menetlustoiminguid ei tehta. See tähendab, et jõusse jäävad ka enampakkumise tulemused. Varanimekirjas (lisa 2) on võlgnik hinnanud vara väärtuseks 20000.eurot, mis on oluliselt kõrgem enampakkumise tulemist. Võlgnik pole esitanud viimase aasta tuludeklaratsioone põhjendades seda sellega, et mingit tulu pole ta teeninud mida deklareerida.
4.3.Usaldusisiku arvamus võlgniku maksejõuetuse kohta. Võlausaldajad pole nõustunud võlgniku ümberkujundamiskavaga (vastu on 79,41% vastanud võlausaldajatest). Kuna võlgnikul puudub kindel töökoht s.o püsiv sissetulek, on prognoosimatu, kas võlgnik on võimeline täitma kavaga võetud kohustusi, s.o igakuuliselt tasuma võlausaldajate 99,71eurot kuus, lisaks tuleb võlgnikul leida lahendus ümberkujundamiskavast välja jäänud kohustuse Aktiva Finance Group OÜ nõude suurus 2503,17eurot tasumiseks. Arvestades kõiki asjaolusid kogumis, usaldusisik leiab et võlgnik on püsivates makseraskustes. Ka juhul, kui enampakkumise tulem 9 400,00 eurot (sellest tulemist tuleb maha arvestada täituri tasu) jääb jõusse ja jaotatakse nende võlausaldajate vahel, kes on kohtutäitur Rocki Albert poolt läbiviidava täitemenetlusega ühinenud, siis kogumahus jäävad kohustused ca. 7632,46 eurot ulatuses võlausaldajate nõuded rahuldamata. Võimaliku lahendusena võlausaldajate huve arvestades ja juhul kui võlausaldajad annavad võlgniku pankroti väljakuulutamise korral pankrotihaldurile usaldusisiku ülesannetes õiguse vaidlustada enampakkumine (TMS § 223) on võimalik saada suurem enampakkumise tulem. Usaldusisikuga on ühendust võtnud võlgniku elukaaslane ja laste isa V.M. on teinud pakkumise korteriomandi ostuks 12000.-eurot, sellisel juhul rahuldatakse võlausaldajate nõuded suuremas ulatuses. Antud olukorras oleks usaldusisiku arvates mõistlik läbi viia uus enampakkumine.
4.4.Usaldusisiku hinnangul puuduvad võlgnikul vara ja vahendid oma kohustuste tasumiseks ning võlgnik on majandusliku olukorra poolest püsivalt maksejõuetu, mistõttu juhul, kui kohus ei kinnita võlgade ümberkujundamiskava, teeb usaldusisik alternatiivselt ettepaneku välja kuulutada A.K. pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus ning nimetada A.K.le pankrotihaldur. Usaldusisik annab nõusoleku enda nimetamiseks nendes menetlustes pankrotihalduriks ja usaldusisikuks.
4.5.Usaldusisik taotleb oma ametiülesannete täitmiseks kulunud 11 tunni eest määrata usaldusisiku tasu suuruseks 583,33 eurot, koos käibemaksuga 116,67 eurot (20%) 700,00 eurot, mida usaldusisik 5 (12)
2-23-2148 palub tasuda võlgniku poolt makstud usaldusisiku tasu ettemaksust ning FiMS § 54 lg 9 alusel usaldusisiku büroo pangakontole.
4.6.Usaldusisik R. Piirla leiab kohtutäitur R. Alberti 02.05.2023 taotluse osas, et 27.04.2023 toimunud enampakkumisel müüdud võlgniku vara on müüdud alla omahinna, võlgniku elukaaslane ja laste isa V.M. on teinud usaldusisikule pakkumise korteriomandi ostuks 12000.-eurot, kohtutäituri poolne enampakkumise tulem on väiksem ja selle müügiga on kahjustatud terviklikult kõigi võlausaldajate huve. Võlgniku pankroti väljakuulutamine annab usaldusisikule õiguse hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks TMS§ 223 lg.1 alusel , samas hagi esitamise vajaduse peavad otsustama ka võlausaldajad kas vaidlustamine on otstarbekas. Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes kaitseb kõigi võlausaldajate , samuti võlgniku õigusi (PankrS§ 55 lg.1) , antud juhul oleks võlausaldajate seisukohalt otstarbekas välja kuulutada uus enampakkumine. Juhul kui kohtutäitur viib lõpuni enampakkumise tulemi vormistamise tekkib olukord kus võlgnikule kuuluv 1⁄2 kaasomandist korteriomandile asukohaga Jaama 5-4, Sindi linn, Tori vald, Pärnu kuulub enampakkumise võitjale ja 1⁄2 kaasomandist V.M.le (M.) s.o võlgniku laste isale , kellel on õigus lapsed ja ka laste ema (võlgnik) oma osal korterist paigutada, samas tuleb arvestada ka korteri suurusega s.o 40,80m2.
5.Kohus kuulas võlgniku ja usaldusisiku 22.09.2023 toimunud istungil ära.
5.1.Võlgnik A.K. ärakuulamisel avaldas kohtule, et on usaldusisiku aruandega tutvunud, olen esitanud kohtule võlgade ümberkujundamise avalduse. Korter on kaasomandis ja võlgniku osale oli enampakkumine. Korter on 40 ruutu ja võlgnik elab seal kahe alaealise lapsega ja hetkel laste isa ka. Kui korterit ei ole, siis kuhu ta lastega läheb, ei tea. Nüüd pigem taotleb ta pankroti väljakuulutamist. Võlgniku selgitusel täna on tema sissetulek lasteraha 2 lapse pealt, toimetulekutoetus ja osaline töövõime toetus. Ei oska öelda, mis võib korteri turuhind olla. Laste isa ütles, et tema saaks võlgniku poole eest pakkuda 12000 eur. Laste isa osales ka enampakkumisel, aga ta pakuti üle. Enne lõppu hakati teda üle pakkuma. 17 000 eur on kohustusi kokku. Võlgnik lootis viimase hetkeni, et kaasomanik saab tema osa ära osta enampakkumisel, et siis jääks elukoht alles ja suurem osa võlgadest saaks ära tasutud. Täna taotleb võlgnik pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik esitas 22.09.2023 ärakuulamisel kohtule vastava kirjaliku avalduse.
5.2.Usaldusisik R. Piirla ärakuulamisel jäi kirjalikult esitatud arvamuse juurde. Usaldusisiku selgitusel võlausaldajad olid võlgade ümberkujundamise vastu põhjusel, et võlgnik ei oma töökohta, vaid saab ainult toetusi. Usaldusisik märkis, et võlgnik on valmis maksma 7 a jooksul, aga ka sellega ei oldud nõus. Usaldusisik andis võlgnikule teada, et mõistlik oleks minna edasi pankrotimenetlusega. Võlgniku põhimure on seotud korteriga mis on 40 ruutmeetrit ja võlgniku ning tema endise abikaasa ühisomandis. Kohtutäitur on vara müünud ja dokumendid on veel vormistamata. Kui haldur saab võlgniku esindajaks, on võimalus enampakkumist 30 päeva jooksul vaidlustada, aga võlausaldajad peavad selleks loa andma. Võib arvata, et see, kes omandas pool korterit, hakkab nõudma oma õigusi. Tuleb leida õiguslik lahendus. Võlgnik peab arvestama, et võlgnikku kohustustest ei vabastata, kui pole laekunud vara, mis võlausaldajaid rahuldaks. Haldur palub deposiidist 700 eur halduri töötasuks välja maksta. Jätab kohtu otsustada, kas algatada pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamine. Usaldusisik ei näe võimalust, et saaks keelduda loa andmisest enampakkumise vormistamiseks, kuna enampakkumine on läbi viidud. Kohtumääruse põhjendused
6.Kohus leiab, et võlgniku A.K. võlgade ümberkujundamiskava tuleb jätta kinnitamata ja võlgade ümberkujundamise menetlus lõpetada, kuna võlgade ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline ning enam kui pooled võlausaldajad on kavale vastu vaielnud. Kohus rahuldab võlgniku poolt 22.09.2023 esitatud avalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, mis on põhjendatud arvestades võlgniku püsivat maksejõuetuse seisundit.
6 (12)
2-23-2148
7.Võlgade ümberkujundamisekava kinnitamata jätmine. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 19 lg 1 kohaselt kohus algatab võlgade ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu, eelkõige kui võlgniku makseraskused ei ole ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. FiMS § 17 lg 2 järgi usaldusisik esitab koos vara- ja võlanimekirjaga kohtule enda hinnangu võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse, makseraskuste või maksejõuetuse tekkimise põhjuste ja võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise väljavaadete kohta, samuti hinnangu, kas võlgniku suhtes tuleks välja kuulutada pankrot, algatada kohustustest vabastamise menetlus, võlgade ümberkujundamise menetlus või menetlus lõpetada. FiMS § 18 lg 1 teise lause kohaselt kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. FiMS § 26 lg 1-3 kohaselt: 1) kohus kinnitab ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. 2) kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. (3) Kohus võib kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul: 1) on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud; 2) ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. FiMS § 27 lg 1 p 2 kohaselt kohus võib jätta ümberkujundamiskava sõltumata käesoleva seaduse § 26 lõigetes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline. FiMS § 27 lg 3 kohaselt sama paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul ja kui usaldusisik ümberkujundamiskava ei muuda, lõpetab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse. Kohus võib võlgade ümberkujundamise menetluse lõpetamisel otsustada sama määrusega: 1) kuulutada välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule; 2) kuulutada välja võlgniku pankroti ja algatada kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-des 31 ja 45 sätestatule.
7.1.Usaldusisik Raivo Piirla on esitanud kohtule ümberkujundamisekava, mille järgi kuuluks ümberkujundamisele 9 võlausaldajate nõuded summas 14 529,29 eurot (sh põhinõuded summas 11 579,18 eurot) selliselt, et võlgnik tasuks võlausaldajatele 7 aasta jooksul igakuiselt 99,71 eurot, so aastas 1196,52 eurot ja kokku 8375,64 eurot, millega jääksid kavast välja kõik kõrvalnõuded ja olulises määras, enam kui 3200 euro ulatuses ka põhinõuded. Samas teatab usaldusisik, et võlausaldajate enamus on ümberkujundamiskavale vastu, kuivõrd kümnest võlausaldajast 1, so võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ nõudesummaga 2503,17 eurot ei nõustunud üldse võlgade ümberkujundamisega, usaldusisikule vastanud, kavaga nõustunud võlausaldajate nõuded moodustavad 2555,16eurot s.o 20,59% nõuete kogusummast ning vastuväiteid esitanud võlausaldajate nõuded moodustavad 9851,75eurot s.o 79,41% nõuete kogusummast. Samuti usaldusisik möönab, et olukorras, kus võlgnikul puudub kindel töökoht s.o püsiv sissetulek (saab üksnes erinevaid toetusi ca 1000 eurot kuus), on prognoosimatu, kas võlgnik oleks võimeline täitma kavaga võetud kohustusi ja lisaks tuleks leida lahendus kavast välja jäänud Aktiva Finance Group OÜ 2503,17euro suuruse nõude tasumiseks. Seega ei ole usaldusisiku hinnangul kava täitmine tõenäoline.
7 (12)
2-23-2148
7.2.Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud 14.07.2023 võlgade ümberkujundamiskava ei saa kinnitada, kuna selle täitmine võlgniku poolt ei ole temal vara ja piisava sissetuleku puudumise tõttu tõenäoline ja võlausaldajate enamus on kavale vastu. Lisaks rikub esitatud kujul võlgade ümberkujundamiskava oluliselt võlausaldajate õigusi, kuna nõudeid rahuldataks üksnes osaliselt, sh ka põhinõuded (kokku 11 579,18 eurot) üksnes osaliselt, summas 8375,63 eurot. Esitatud on ümberkujundamise kava, kus võlgnikule kuuluva kinnisvara, Xxxxxxxxxxxs asuva korteri mõttelise osa müügist täitemenetluses enampakkumisel saadud raha ei ole üldse arvestatud. Kava järgi maksaks võlgnik võlausaldajatele 8375,64 eurot, aga korteriomandi osa müügist on laekunud ja kohtutäituri arvel 9400 eurot. Sellisel viisil, nagu kava on esitatud, kohus kava kinnitada ei saa, kuna rikutakse võlausaldajate huve. Võlgnikul puudub muu vara peale täitemenetluses enampakkumisel müüdud korteri osa. Võlgnik ei tööta, tema ülalpidamisel on kaks alaealist last, võlgniku ja tema pere sissetulek koosneb üksnes erinevatest toetustest summas ca 1000 eurot kuus. Kuna 1⁄2 korteriomandist, kus võlgnik lastega elab on enampakkumisel müüdud võib tekkida vajadus uue elamispinna üürimiseks ja üüritasu tasumiseks. Samuti A.K. ärakuulamisel asus seisukohale, et soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
7.3.Neil asjaoludel, tuginedes FiMS § 26 lg 2 ja lg 3 ning § 27 lg 1 p 2 ja lg 3 ja arvesse võttes võlgniku 22.09.2023 avaldust, asub kohus seisukohale, et A.K. 07.02.2023 maksejõuetusavalduse alusel kohtule esitatud 14.07.2023 võlgade ümberkujundamiskava tuleb jätta kinnitamata ja 16.05.20923 määrusega asjas algatatud võlgade ümberkujundamise menetlus lõpetada ning otsustada sama määrusega võlgnku pankroti välja kuulutamine ja kohustustestvabastamise menetluse algatamine.
8.Pankroti väljakuulutamine. FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.
9.Võlgnik A.K. on 22.09.2023 avalduse esitamisel seisukohal, et ta on maksejõuetu ning samale seisukohale on jõudnud ka usaldusisik. Võlgnikul on kohustusi 10 võlausaldaja ees võlgade nimekirja järgi summas 17 032,46, igasugune väärtust omav vara puudub. Kohus leiab, et ei ole õige nimetada 20.06.2023 koostatud võlgniku vara nimekirjas võlgnikule kuuluva kinnisvarana 1⁄2 mõttelist osa korterist Xxxxxxxxxxx, reg.osa nr xxxxxxxxxxx, väärtusega 20 000 eurot, kuivõrd see vara on võlgniku suhtes algatatud täitemenetluses nr xxxxxxxxxxx (sissenõudja TF Bank AB) toimunud enampakkumise raames 27.04.2023 seisuga müüdud, ostja OÜ Arvila on kohtutäiturile kontole kandnud ka ostuhinna 9400 eurot ja enampakkumist tagasi pöörata ei saa. Kohus 27.04.2023 määrusega peatas täitemenetluse enne enampakkumise lõplikku vormistamist, kuid tehtud täitetoimingud jäävad jõusse ja kohtutäitur on taotlenud luba enampakkumise vormistamiseks. Enampakkumist saab vaidlustada TMS § 223 alusel, mille lg.1 kohaselt enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel v. rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Seega võlgnikul muud vara ei ole peale igakuise sissetuleku ca 1000 eurot, mis on mittearestitav, kuna koosneb erinevatest peretoetustest, sotsiaal- ja töövõimetoetustest. Igasugune muu vara võlgnikul puudub ning võlgnikul on usaldusisiku kogutud andmetel kohustusi 10 võlausaldaja ees kogusummas vähemalt 17 032,46 eurot. Kuigi võlgnik
8 (12)
2-23-2148 omab igakuist sissetulekut, siis ei ole võlgnikul võimalik enda võetud kohustusi täita, kuna on osaliselt puuduva töövõimega ega tööta.
10.Kohus loeb tuvastatuks, et A.K. on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Aluseid pankroti väljakuulutamata jätmiseks asjas ei esine. Tuginedes PankrS § 31 lg-tele 5 ja 6, kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
11.Usaldusisik Raivo Piirla on andnud kohtule nõusoleku enda määramiseks A.K. pankrotihalduriks ning kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Raivo Piirla on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.
12.Kohus kuulutab võlgniku A.K. pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Raivo Piirla ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.
13.Kohustustest vabastamise menetluse algatamine. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.
14.FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Kohtu hinnangul, arvesse võttes, et võlgnikul muu vara peale mittearestitava sissetuleku puudub ning pankrotimenetlus üldjuhul üle aasta ei kesta, on põhjendatud anda võlgnikule võimalus täita kohustusi võlausaldajate ees kohustustest vabastamise menetluses. Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud muud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused (pankroti- v. täitemenetlusalane kuritegu, varasem kohustustest vabastamine vms). 9 (12)
2-23-2148
15.Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Pankrotihaldur Raivo Piirla andis kohtule ühtlasi nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks. Ärakuulamisel võlgnik leidis, et tal ei ole vastuväiteid sellele, et haldur täidab ühtlasi tema usaldusisiku ülesandeid. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Raivo Piirla on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks.
15.1.Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 04.10.2024, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue.
16.Kohtu selgitused võlgnikule: 1) Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. 2) Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). 3) Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). 4) Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44). 5) Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-d 1, 2). 6) Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). 7) Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).
17.Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6 rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
18.Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. 10 (12)
2-23-2148
19.Menetluskulud. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
21.PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS §29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 130,80 eurot.
22.Usaldusisik palub tasuks määrata 583,33 eurot, arvestusega 11,0 tundi hinnaga 53,03 eurot/tunnis, lisandub käibemaks 116,67 eurot, kokku 700,00 eurot, mis on võlgniku poolt võlgade ümberkujundamise avalduse esitamisel tasutud kohtu deposiiti. Kohus leiab, et arvestades võlgnik A.K. maksejõuetusmenetluses võlausaldajate hulka, usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg 11,0 tundi põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 583,33 eurot, koos käibemaksuga 700,00 eurot, mis tuleb välja mõista võlgniku pankrotivara arvelt ja välja maksa võlgniku poolt kohtudeposiiti makstud vahendite arvelt FiMS § 59 lg 9 alusel vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so OÜ-le Edikte Õigusbüroo.
23.Kohtutäitur Rocki Albert ja OÜ Arvila taotluste lahendamine. 02.05.2023 esitas kohtutäitur Rocki Albert kohtule seoses täitemenetluses xxxxxxxxxxx võlgnikule kuuluvale 1⁄2 kaasomandist korteriomandi asukohaga Xxxxxxxxxxx, reg.osa nr.xxxxxxxxxxx ja suhtes läbiviidud enampakkumisega (lõppes 27.04.2023 kell 11.05). Parima pakkumise summas 9400 eurot tegi OÜ Arvila, ostuhind on kohtutäituri ametialasele kontole laekunud. 28.04.2023 sai kohtutäitur kätte kohtumääruse, millega peatati täitemenetlus. Kohtutäitur palub luba vormistada enampakkumise tulemused lõpuni e. koostada müüdud varale enampakkumise akti ning esitada selle ärakiri kinnistusosakonnale koos avaldusega ostja kinnistusraamatusse omanikuna sissekandmiseks ja keelumärke ning lõppevate õiguste kustutamiseks. 04.05.2023 esitas sama taotluse kohtule ka vara ostja OÜ Arvila.
24.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 47 lg.1 tulenevalt jäävad täitemenetluse peatamise korral tehtud täitetoimingud jõusse. TMS § 511 lõike 1 kohaselt kohus võib põhjendatud juhul, eelkõige kui täitemenetluses on võlgnikule kuuluva vara suhtes välja kuulutatud enampakkumine, otsustada, et kohtutäitur viib enampakkumise läbi sõltumata pankroti väljakuulutamisest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kohtutäitur arvab müügitulemist maha kohtutäituri tasu ja täitekulud vastavalt täitemenetluse seadustikus ja kohtutäituri seaduses sätestatule. Järelejäänud summa kannab kohtutäitur pankrotivara hulka. Pankrotihaldur võib kohtutäituri otsuse peale kohtutäituri tasu ja täitekulude väljamõistmise kohta esitada kohtutäiturile kaebuse vastavalt käesolevas seadustikus sätestatud korrale.
27.Lähtudes eeltoodud asjaoludest ja sätetest, tuginedes TMS § 47 lg 1 ja § 51.1 sätestatule, kohus asub seisukohale, et kohtutäituri 02.05.2023 taotlus ja ostja Arvila OÜ 04.05.2023 taotlus tuleb 11 (12)
2-23-2148 rahuldada ning lubada Pärnu kohtutäitur Rocki Albert’il täiteasjas nr xxxxxxxxxxx toimunud 27.04.2023 enampakkumise vormistamine lõpule viia ja enampakkumise müügitulemist saadu kanda pankrotivara hulka. / allkirjastatud digitaalselt / Ivika Sillaots kohtunik
12 (12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.