2-25-109281/8 - Võlaõigus - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 ja § 637 lg 2 1 ei anna maakohus hagejale luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. Riigilõivuseaduse § 59 lg 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitus Hagiavalduse kohaselt tuleneb Aktiva Finance Group OÜ (hageja) nõue I.J-i (kostja) vastu kostja ja AS-i Inbank Finance vahel 09.01.2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr XXX, mille alusel kostja sai kauba maksumusega 1619 eurot järelmaksuga. Pooled leppisid kokku krediidi kulukuse määras 24,92% aastas ja intressimääras 11,90% aastas. Kostja kohustus tagastama talle võimaldatud krediidi koos lepingutasuga 19 eurot maksegraafiku alusel perioodil 10.02.2023–10.04.2025 76,97 euro suuruste osamaksetena, viimane makse 76,67 eurot. Kostja on teinud esialgsele võlausaldajale tagasimakseid kogusummas 1528,16 eurot. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, saatis esialgne võlausaldaja 05.12.2024 kostjale lepingu ülesütlemishoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 27.12.2024 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Kostjal oli võlgnevus alates 20. osamaksest, s.o 10.09.2024 kuni ülesütlemisele eelnenud 23. osamakseni, s.o 10.12.2024. AS Inbank Finance loovutas 30.12.2024 kostja vastase nõude hagejale, mille kohta saadeti teatis kostjale. Hagejale on tekkinud sissenõudekulud 40 eurot 10.01.2025 (20 eurot), 27.01.2025 (5 eurot) ja 14.03.2025 (5 eurot) tasuliste kirjade saatmisega ning muude makseviivitusega tekkinud kuludena (10 2(5)

2-25-109281 eurot). Vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmiseks on krediidiandja kostja maksevõimet hinnanud kostja taotluse, Creditinfo ja Krediidiregistri andmete (maksehäired puudusid) põhjal. Taotluses märkis kostja sissetulekuks 1100 eurot ja igakuiseis kohustusi oli summas 450 eurot. Inbank arvestas, et krediidiotsuse tegemisel peab kliendi igakuistest sissetulekutest üle jääma vähemalt statistikapõhine arvestuslik elatusmiinimum. Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Arvestades laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Hageja palub mõista kostjalt tema kasuks välja põhivõlgnevuse 568,81 eurot, intressi 35,09 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, viivise 30,41 eurot ja lisanduva viivise alates 10.06.2025 kuni põhinõude 568,81 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 11,9% aastas. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid toimetati kostjale 25.08.2025 määruse alusel kostjale kätte isiklikult 10.09.2025. Kohus andis kostjale hagile kirjaliku vastuse esitamiseks aega 14 päeva määruse kättetoimetamisest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt, s.o hiljemalt 24.09.2025 ega käesoleva ajani, vastanud. Samuti on kostjale isiklikult 02.12.2025 kätte toimetatud hageja vastus kohtunõudele. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kohus on seisukohal, et algne krediidiandja ei täitnud vastutustundliku laenamise kohustust VÕS § 4034 kohaselt. Krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja esitanud üksnes üldistatud selgitused. Hageja esitas 17.11.2025 ümberarvestuse. Hageja ümberarvestuse seisukohtadest saab järeldada, et arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 27.12.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega viivituses, kuid krediidi kõige hilisem tagasimakse tähtaeg on saabunud lepingujärgse maksegraafiku alusel 10.04.2025. Kostja ei ole krediiti tagastanud, mistõttu hageja nõue on muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes. Kuivõrd kostja on teinud tagasimakseid kokku summas 1528,16 eurot, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tagastamata krediidisumma 90,84 eurot (1619,00-1528,16). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise alates graafiku lõppemisele järgnevast päevast, s.o alates 11.04.2025. a kuni hagiavalduse esitamiseni 09.06.2025 lepingujärgses viivisemääras 11,90% aastas. Lisaks nõuab hageja edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 90,84 eurot alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, s.o 10.06.2025 lepingujärgses viivisemääras 11,90% aastas. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral säilib võlausaldajal õigus nõuda viivist. Lepingus kokku lepitud viivisemäär on 11,9% aastas s.o 0,03% päevas. Riigikohus asus oma lahendis 3-2-1-120-08 (p 12) seisukohale, et laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Kolleegium leiab, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab 3(5)

2-25-109281 võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Seega kohus mõistab kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivise 11.04.2025–11.12.2025 (k.a) eest 7,26 eurot ja edasiulatuva viivise alates 12.12.2025 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 11,90% aastas. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 83,58 eurot (90,84-7,26). Hageja ei esitanud nõude ümberarvestuses 17.11.25 muid kulusid (sh sissenõudmiskulu 40 eurot) ega intresse. Kohus märgib üksnes, et nimetatud kulud ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral ka põhjendatud. Nimelt välistab VÕS § 403 4 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena; vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (2-21-13098, p 24). TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hageja nõude osaliselt. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 674,31 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõuded kokku summas 576,21 eurot ehk ~ 85% ulatuses. Eeltoodut arvestades peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 15% ulatuses kostja ja 85% ulatuses hageja kanda. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena riigilõivu 175 eurot ja hageja esindaja kulud 358 eurot (menetluskulude nimekirja järgi maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 338 eurot (2 tundi tunnihinnaga 169 eurot, käibemaksuta)). Kohus leiab, et TsMS § 175 lg 1 alusel ei ole põhjendatud hageja õigusabikulud summas 338 eurot. Kohus leiab, et antud asjas on hagiavalduse koostamise ja esitamise põhjendatud ajakulu kõige enam 1,5 tundi. Tegemist ei ole õiguslikult ega asjaoludelt keerulise asjaga ning hagiavaldus on koostatud tüüpvormil, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised, hagis muudetakse vaid konkreetse kostjaga seotud lepingu sõlmimisega ja lepingust tulenevate kohustustega seotud andmed. Samuti on tegemist vaidlusega, mis ei nõua esindajalt palju aega, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Tunnitasu põhjendatuse osas kohus selgitab, et kohtupraktikas on juristi õigusteenuse keskmiseks tunnitasuks olnud 80 eurot (tasud jäävad vahemikku 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks). Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud, eeldades keskmisest keerukamat õiguslikku vaidlust või põhjalikke teadmisi spetsiifilises valdkonnas. Antud juhul ei ole nö tüüphagi esitamiseks, s.o selles vajalike arvutuste tegemine ja konkreetse juhtumi põhiste andmetega asendamine keeruline ega nõua kõrget, seejuures advokaadiga võrreldavat kvalifikatsiooni. Kohus leiab, et asja keerukust ja mahtu arvestades on põhjendatud hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot. Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas tsiviilasjas 150 eurot ning menetluskulud kokku 345 eurot (175 + 20 + 150). Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 51,75 eurot (345 x 15%) koos lisanduva viivisega. TsMS § 445 lg 1 alusel ja vastavalt hageja menetluskulude nimekirjas esitatud taotlusele määrab kohus kindlaks otsuse täitmise viisi menetluskulude osas. 4(5)