Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

100 eurot 100 eurot 100 eurot 100 eurot 100 eurot 100 eurot 100 eurot 100 eurot 100 eurot 100 eurot 58,62 eurot 1 058,62

2-23-130933 Sõltumata suurema makse tasumisest ei või igakuine makse olla väiksem kui graafikus kokku lepitud.

kompromisslepingus

märkimata

hüvitatavad

menetluskulud

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Avaldaja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 979,01 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas nõudele vastuväite, mille kohaselt soovib tasuda võlgnevust maksegraafiku alusel. Kuna võlgnik on vastuväites tunnustanud makseettepanekut, kuid oma majandusliku olukorra tõttu ei suuda võlgnevust tasuda ja pooled ei jõua maksegraafiku sõlmimises kokkuleppele, lõpetas Pärnu Maakohus 14. 2(4)

2-23-130933 septembri 2023 määrusega maksekäsu kiirmenetlus ja andis avaldaja nõue võlgniku vastu võlgnevuse saamiseks Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Viru Maakohus jättis 14. septembri 2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse avalduse käiguta. Avaldaja ja võlgnik esitasid 03. oktoobril 2023 kohtule kinnitamiseks kompromisslepingu.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et menetlusosaliste kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 489 lg 22 kohaselt, kui võlgnik on vastuväites tunnustanud makseettepanekut, kuid oma majandusliku olukorra tõttu ei suuda võlgnevust tasuda ja pooled ei jõua maksegraafiku sõlmimises kokkuleppele, annab makseettepaneku koostanud kohus asja üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule asja menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Avaldaja ja võlgnik esitasid 03. oktoobril 2023 kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ning asjas menetluse lõpetada. TsMS § 486 lg 4 sätestab, et kohus menetleb kompromissilepingut käesoleva seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. TsMS § 430 lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus tuvastas, et pooltevaheline kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ning ei riku avalikku- ega menetlusosaliste huvi; kompromissi on võimalik täita. Kohus kinnitab poolte kompromissi. Lähtuvalt TsMS § 428 lg 1 p 4, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetlusosalised on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ja seega tuleb menetluskulud jaotada kooskõlas TsMS § 168 lg 3 vastavalt kokkuleppele, s.o võlgnik hüvitab avaldajale menetluskulud. Kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jätab kohus menetlusosaliste endi kanda.

3(4)

2-23-130933 Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus ei nõua menetluskulude nimekirja esitamist, kuna menetlusosalised on menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas kokku leppinud. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamine Menetlusosalised avaldasid, et paluvad lühendada kompromissi kinnitava kohtumääruse peale edasikaebamise tähtaega kuni ühe (1) päevini. Vastavalt TsMS § 661 lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. TsMS § 475 lg 1 p 1 kohaselt on maksekäsu kiirmenetlus hagita asi. Seega on kompromissi puhul tegemist kokkuleppega hagita menetluses ning hagita menetluse menetlusosalised ei saa sealjuures menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada. Kohus jätab menetlusosaliste taotluse määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamiseks rahuldamata. Allkirjastatud digitaalselt Aarne Lõhmus kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.