2-22-141556/7 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule alates 30 päeva jooksul otsuse otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Asjaolud ja menetluse käik OÜ Aktiva Finants Group esitas 26.03.2023. a Tartu Maakohtule hagiavalduse Oxx Pxxxxxx vastu võla nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 219,80 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 109,05 eurot, samuti edasiulatuvad viivised määras 31,5% aastas kuni põhinõude täitmiseni. Kohus võttis hagi 19.04.2023. a määrusega menetlusse, saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale kätte isiklikult 31.08.2023. a. Kostjale oli määratud tähtaeg hagile vastamiseks - 21 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja G4S Eesti AS 13.10.2020.a. suitsuanduri teenuse „Nublu“ osutamise lepingu nr NK-20/66915-1. Leping sõlmiti tähtajatult ning kuutasuga 5,90 eurot (sh käibemaks). Viidatud summa sisaldas garantiid ja asenduspatareisid. Valveobjekti asukohaks oli korter aadressil xxxxxxxxx, xxxxxx linn. Kostja G4S Eesti AS-le tähtaegselt osutatud teenuse eest ei tasunud, mistõttu edastas G4S Eesti AS 04.01.2021. a kostjale pretensiooni. Kostjal olid tasumata arved koos viivistega summas 14,62 eurot. Viidatud kirjas G4S Eesti AS hoiatas kostjat, et kui hiljemalt 11.01.2021. a võlgnevust ei tasuta, lõpetab G4S Eesti AS 12.01.2021. a lepingu. Kuna kostja võlgnevust tähtaegselt ei tasunud loeti kostjaga leping lõppenuks. Kuna kostja hagejale

seadmeid ei tagastanud, esitati kostjale tasumiseks arve tagastamata suitsuanduri eest 150 eurot. Kokku on kostja jätnud tasumata arved summas 219.80 eurot. Kostja võlgnevuse põhisumma 219.80 eurot. G4S Eesti AS loovutas 02.04.2021. a kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja nõuab VÕS § 1132 lg 2 alusel sissenõudmiskulude hüvitamist summas 30 eurot. Kostjale on saadetud tasulised meeldetuletuskirjad järgmiselt: 05.04.2021.a (15 eurot), 14.04.2021. a (5 eurot), 29.04.2021. a (5 eurot) ja 02.06.2021. a (5 eurot). Hageja arvestab viiviseid põhinõudelt 219.80 eurot lepingujärgse viivise määraga alates viimase arve nr 835136538 tasumise tähtajale järgnevast päevast s.o. 29.03.2021. a kuni 31.12.2022. a kolmekordses seadusjärgses viivisemääras ehk 24% aastas ning alates 01.01.2023. a kuni hagiavalduse esitamiseni 26.03.2023. a kolmekordses seadusjärgses viivisemääras ehk 31,5% aastas. Hagiavalduse esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale viiviseid summas 109.05 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivised alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, s.o alates 27.03.2023. a kuni põhinõude (219.80 eurot) täitmiseni kolmekordse seadusjärgse viivisemääraga 31,5% aastas. Kohus leiab, et VÕS § 76, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1,6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel on põhivõlgnevus, viivis ja täiendav viivis hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning need tuleb kostjalt tagaseljaotsusega hageja kasuks välja mõista. Kohus leiab aga, et sissenõudmiskulude hüvitise nõue ei ole õiguslikult osaliselt põhjendatud. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 30 eurot. Puudub vaidlus, et kostja on tarbija ning et nii esialgne võlausaldaja kui ka hageja on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik. Kohus märgib, et VÕS § 1132 seab piirangud tarbijast võlgnikult nõutavatele sissenõudmiskuludele ning seab neile konkreetsed ülempiirid ning tarbija kahjuks kõrvalekalduvad kokkulepped on tühised (VÕS § 1132 lg 6). Tarbijalt on õigus nõuda tasu kolme meeldetuletuskirja eest ning lisaks sissenõudmiseks tehtud muude toimingute kulud (nt telefonikõned, võimalikud registripäringud, võlgnikuga kohtumine jne) piirmäära ulatuses. Samuti tuleb lähtuda ka sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud piirangust, s.o lepingu lõppemisest või eelmise tasulise meeldetuletuskirja saatmisest on möödunud vähemalt 7 päeva, mida tuleb nõude hindamisel arvestada. Hagist nähtub, et hageja on neljal korral kostjale meeldetuletuskirjad saatnud. Kohus peab põhjendatuks sissenõudmiskulude hüvitamist kolme saadetud kirja eest summas 25 eurot (15+5+5). Ei esine VÕS § 1132 lg-s 3 märgitud piiranguid. Seega ei ole hageja sissenõudmiskulude hüvitise nõue õiguslikult põhjendatud 5 euro ulatuses ja selles osas tuleb jätta nõue rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, jätab kohus menetluskulud 98% ulatuses kostja kanda ja 2% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise

suuruse. Hageja on esitanud hagiavaldusega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 140 eurot. Kohus leiab, et hageja on riigilõivu tasunud seaduses ettenähtud määras ja see on põhjendatud. Hageja taotles kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 527 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulu välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja õigusabikulud summas 507 eurot (ilma käibemaksuta, sest hageja on käibemaksukohustuslane), millele lisandub 20 eurot maksekäsu kiirmenetlus kulud. Hageja esindaja on õigusabi osutanud 3 tundi (täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja analüüs, hagi ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule) tunnitasuga 169 eurot/tund (ilma käibemaksuta). Kohus hindab, et arvestades hageja esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et tasumäär 169 eurot/tund ei ole asjaolusid arvestades mõistlik. Kohus selgitab, et selline tasumäär vastab keskmisele vandeadvokaadi tasumäärale. Hageja esindaja on jurist. Arvestades hageja esindaja kvalifikatsiooni ning asja keerukust on põhjendatud tasumääraks 120 eurot/tund. Arvestades asja keerukus, mahtu ja hagi lühikest sisu, on põhjendatud ajakulu 2 tundi. Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot on põhjendatud TsMS § 4842 alusel. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 400 eurot, millest 140 eurot on riigilõiv ja 260 eurot lepingulise esindaja tasu (2 tundi x 120 eurot/tund + 20 eurot). Kohus jätab menetluskulud 2% ulatuses hageja kanda ja 98% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskuludest (400 eurot) jääb hageja kanda seega 8 eurot ja kostja kanda 392 eurot. Kostja menetluskulusid ei kandnud, mistõttu ei ole käesolevalt vajalik poolte menetluskulusid tasaarvestada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 392 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras.