Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.09.2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-19-19799
Kohtuasi
VIVEO Health OÜ hagi X vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.10.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
80 314,30 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja VIVEO Health OÜ (registrikood 14351223), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Chirag Mody, Maris Vutt Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver
Menetluse liik
Kohtuistungil 06.09.2023
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 31.10.2022 otsus tühistada osas, milles kohus rahuldas hagi enam kui 23 448 euro ja sellelt arvestatava viivise ulatuses. Teha uus otsus, millega rahuldada hagi 23 448 euro ulatuses ja sellelt summalt väljamõistetava viivise osas. Samuti jaotada uuesti maakohtumenetlusega seotud menetluskulud.
2.Otsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Hagi rahuldada osaliselt. 2) Mõista Xlt välja VIVEO Health OÜ kasuks kahjuhüvitis 23 448 eurot. 3) Mõista Xlt välja VIVEO Health OÜ kasuks ringkonnakohtu otsuse kuupäeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 8094,70 eurot.
2-19-19799 4) Mõista Xlt välja VIVEO Health OÜ kasuks ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks veel mittemuutunud viivis alates 30.09.2023 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude 23 448 eurot täieliku tasumiseni. 5) Jätta menetluskulud mõlemas kohtuastmes 32% ulatuses kostja ja 68% ulatuses hageja kanda. 6) Jätta kostja poolel kaasatud iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulud mõlemas kohtuastmes 68% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad kolmanda isiku menetluskulud mõlemas astmes tema enda kanda. 7) Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul peale ringkonnakohtu otsuse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja esitas 18.12.2019 hagiavalduse ja 28.04.2020 avalduse täienduse kahjuhüvitise ja viivise nõudes, paludes mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 72 987,07 eurot ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kahjuhüvitiselt 72 987.07 eurot alates 17.09.2019 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
2.Perioodil 05.04.2018 – 06.12.2018 oli kostja hageja juhatuse liige. Poolte õigussuhted olid reguleeritud 05.04.2018 juhatuse liikme lepinguga, mille punkt 3.4 pani kostjale kohustuse täita juhatuse liikme kohustusi vastavalt seadustele ning temalt tavaliselt oodatava hoolsusega viisil, mis on hageja jaoks kõige tulusam ning tõhusam. Lepingu punkt 3.5 pani kostjale kohustuse hankida hageja osanike eelnev kirjalik nõusolek tehinguteks, mille väärtus ületab 50 000 eurot (käibemaksuga). Hageja hinnangul kostja rikkus viidatud lepingulisi kohustusi, tehes järgmisi hagejale kahjulikke tehinguid.
3.Kostja tellis hageja nimel tarkvaraarendusteenuseid Devtailor OÜ-lt, hinnaga vastavalt hinnapakkumistele 86 000 eurot pluss käibemaks. Tellimise kohta puudub osanike kirjalik nõusolek. Tööde tasustamise aluseks olnud Devtailor OÜ-ga sõlmitud lepingu kohaselt oli tunnitasu määraks 80 eurot, mis ületas tunduvalt (30–40 % ulatuses) vastava teenuse turuhinda. Kostja tellis teenused ebamõistlikult kõrge hinnaga ja hageja sai mõistlikku hinda ületavas summas kahju 25 800 eurot.
2-19-19799
4.Samuti tellis kostja Devtailor OÜ-lt kodulehe arenduse wordpress platvormil, mille maksumuseks koos käibemaksuga kujunes 30 144 eurot. Hagejale teadaolevalt ei küsitud teisi hinnapakkumisi, samuti ei ole tellimist kooskõlastatud osanikega. Hiljem küsitud võrdluspakkumiste kohaselt on teenuse mõistlik turuhind ca 4 500 eurot pluss käibemaks. Kostja tellis kodulehe arendustööd ebamõistlikult kõrge hinnaga. Hageja sai mõistlikku hinda ületavas summas 24 744 eurot kahju.
5.Kostja tellis konsultatsiooniteenust ettevõttelt MENDI Associates Ltd maksumusega 11 376,56 eurot. Teenuse tellimise asjaolud ja saadud tulem annavad aluse väita, et sellise kulutuse tegemine oli hageja seisukohalt mittevajalik ja ebamõistlik. Eksimust tellimisel on kostja 10.07.2018 e-kirjas tunnistanud. KostjA lubadus see asjatu kulutus hagejale tagasi teenida ei realiseerunud, mistõttu on kogu teenuse kulu käsitletav tekitatud kahjuna. Lisaks arve netosummale pidi hageja tellimisega seonduvalt kandma käibemaksukulu vastavalt käibemaksuseaduse (KMS) § 3 lõike 4 punktile 2 2275,31 eurot. Kokku kahju 13 651,87 eurot.
6.Täiendavalt kandis hageja kulusid audiitorettevõttele makstud tasu näol kostja tehingute asjaolude väljaselgitamiseks ja analüüsiks 8791,20 eurot.
7.Kui kostja oleks tehingute tegemisel pidanud kinni juhatuse liikme lepingu punktides 3.4 ja 3.5 sätestatud kohustustest ja täitnud äriseadustiku (ÄS) § 187 lõikest 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 35 tulenevaid nõudeid, ei oleks hageja kahju kandnud. Täidetud on kostja vastutuse eeldused.
8.Hageja esitas 06.09.2019 kostjale nõude kahjuhüvitise tasumiseks ja määras kohustuse täitmiseks tähtaja 16.09.2019. Kostja vastas 13.09.2019, milles väitis, et ei ole juhatuse liikme lepingust ja seadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Kuna kostja ei täitnud rahalist kohustust tähtajaks, on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.09.2019 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Kostja vastuväited
9.Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
10.Vastavalt juhatuse liikme lepingu punktile 3.2 andis kostjale üldisi ülesandeid ühe osaniku juhatuse liige TL (edaspidi TL), kes pidi teostama ka kontrolli tema tegevuse üle. Kuna mõlemale osanikule kuulus 50% osakapitalist, oli õigustatud, et ka TL-l on õigus ühingu juhtimises kaasa rääkida ja juhatuse liikmele ülesandeid anda. Juba 2018. a sügise alguses olid osanike vahel tekkinud erimeelsused, mille tõttu oli kostja juhatuse liikme positsioonil jätkamine võimatu ja ta esitas 27.09.2018 avalduse tagasiastumiseks.
11.Kostja on seisukohal, et järgis teenuste tellimisel juhatuse liikme hoolsuskohustust, käitus kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega ega ole hagejale kahju tekitanud, sest ei tellinud tarkvaraarendustöid turuhinnast kõrgema hinnaga; võttis enne tellimist kaks võrdlevat hinnapakkumist, mis ei ületanud tellitud teenuse hinda; osanikud andsid oma nõusoleku teenuste tellimiseks seda finantseerides; hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist. Seega isegi, kui tööd telliti turuhinnast kõrgema hinnaga, vabaneb kostja vastutusest, kuna mõlemad osanikud olid eelnevalt tööde tellimisega nõustunud.
2-19-19799
12.Seonduvalt konsultatsiooniteenusega teavitas kostja teenuse tellimisest osanikke ja vastuväiteid ei esitatud; hageja aktsepteeris teenuse tellimist, finantseerides ettemaksuarve tasumist; kostja tegi alternatiivse ettepaneku IT-juhi palkamiseks, millest osanikud keeldusid; kostja tellis enne lepingu sõlmimist sõltumatu analüüsi teenuse hinna ja metoodika analüüsiks. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku kostja poolel väited
13.Kolmas isik peab esitatud hagi põhjendatuks. Kolmas isik nõustus hageja faktiväidetega ja kostja faktiväiteid omaks ei võtnud. Tema hageja juhatuse liikme kohustusi rikkunud ei ole. Menetluskulud peab kandma kostja. Maakohtu otsus ja põhjendused
14.Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda.
15.Poolte vahel puudub vaidlus: kostja oli hageja juhatuse liige ajavahemikus 11.04.2018 – 27.12.2018, lisaks kostjale oli hageja juhatuse liikmeks Y (edaspidi RK), kelle juhatuse liikme volitused algasid 12.10.2017; RK on hageja ainuosaniku Vandeni Survey OÜ juhatuse liige ja ainuosanik; 12.10.2017 – 21.12.2018 oli hageja osanikuks ka OÜ Cranfeld Invest, mille ainuosanikuks on TL, seejuures kuulus mõlemale osanikule 50% osakapitalist; poolte õigussuhted olid reguleeritud 05.04.2018 juhatuse liikme lepinguga, mille punkt 3.4 pani kostjale kohustuse täita juhatuse liikme kohustusi vastavalt seadustele ning temalt tavaliselt oodatava hoolsusega viisil, mis on hageja jaoks kõige tulusam ning tõhusam, lepingu punkt 3.5 pani kostjale kohustuse hankida hageja osanike eelnev kirjalik nõusolek tehinguteks, mille väärtus ületab 50 000 eurot (koos käibemaksuga), vastavalt lepingu punktile 3.2 andis kostjale üldisi ülesandeid TL, kes pidi teostama kontrolli juhatuse liikme tegevuse üle; kostja esitas 27.09.2018 avalduse juhatuse liikme kohalt tagasiastumiseks; 05.12.2018 sõlmiti kokkulepe, millega lõpetati juhatuse liikme leping; kostja tellis hageja nimel tarkvaraarendusteenuseid Devtailor OÜ-lt, vastavate teenuse hind tööde teostamise aluseks olnud hinnapakkumiste kohaselt oli 86 000 eurot + käibemaks; kostja tellis hageja nimel Devtailor OÜ-lt kodulehe arenduse wordpress platvormil, mille maksumuseks koos käibemaksuga kujunes 30 144 eurot; kostja tellis hageja nimel konsultatsiooniteenust ettevõttelt MENDI Associates Ltd, mille maksumus oli 11 376,56 eurot, lisaks käibemaks 2275,31 eurot; hageja kandis kulusid audiitorettevõtte tasu näol kostja poolt ühingu juhatuse liikmena tehtud tehingute asjaolude selgitamiseks ja analüüsiks kokku 8791,20 eurot; hageja esitas 06.09.2019 kostjale nõude kahjuhüvitise tasumiseks ja määras kohustuse täitmiseks tähtaja 16.09.2019; kostja väitis 13.09.2019 e-kirjas, et ei ole juhatuse liikme lepingust ja seadusest tulenevaid kohustusi rikkunud.
16.Hageja heidab kostjale ette kolme rikkumist: kostja tellis hageja nimel tarkvaraarendustööd tunnihinnaga, mis ei vasta turuhinnale; kostja tellis hageja nimel kodulehe arendustööd hinnaga, mis ei vasta turuhinnale; kostja tellis hageja nimel ebavajalikke konsultatsiooniteenuseid.
17.Äriühingu juhtorgani liikme põhilised kohustused tulenevad seadusest, äriühingu põhikirjast, kõrgemate organite otsustest, juhtorgani liikme ja äriühingu vahel sõlmitud kirjalikest kokkulepetest ja majandustegevuse eripärast. Juhtorgani liikme üldised kohustused on hoolsus- ja lojaalsuskohustus. Antud põhimõte tuleneb ka kehtivast
2-19-19799 seadusandlusest. Nii peavad äriühingu juhtorgani liikmed tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35 kohaselt täitma oma seadusest või põhikirjast tulenevad kohustused juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 620 lõige 1 sätestab juhtorgani liikmele kohustuse tegutseda äriühingule lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Äriseadustiku (ÄS) § 187 lõikest 1 tuleneb juhtorgani liikme kohustus täita oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Samasisulise regulatsiooni puhul võib kohaldada erinevaid seadusi samaaegselt.
18.Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-129-15 selgitanud, et ÄS § 187 lõikes 2 sätestatud nõude eeldused on järgmised: juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35); osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause).
19.Eeltoodust tulenevalt selleks, et tuvastada juhatuse liikme vastutus, peavad olema täidetud kõik eeltoodud eeldused. Seega peab hageja tõendama ja põhistama, et nii tarkvaraarendustööde, veebilehe arendustööde kui konsultatsiooniteenuse tellimisel rikkus kostja juhatuse liikmena oma kohustusi (ehk ei järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit) ja juhatuse liikme tegevuse tulemusel tekkis hagejale kahju. Järgnevalt analüüsib kohus, kas juhatuse liikme vastutuse eeldused on täidetud.
20.Kohus on seisukohal, et kostja on oma tegevusega ära kasutanud temal hageja juhatuse liikmena olnud erilist usaldusseisundit ja kuritarvitas talle, kui juhatuse liikmele, antud volitusi, jättes järgimata korraliku ettevõtja hoolsusstandardit. Hoolsuskohustus on isiku või organisatsiooni vastutus või õiguslik kohustus vältida tegevuse või tegevusetusega (mida võib mõistlikult ette nähta) kahju. Hoolsuskohustus jaguneb komponentideks: hoolsus, informeeritus ja riskide hindamine (RKTKo 3-2-1-41-03, 3-2-1-45-03). Samuti on kostja rikkunud lojaalsuskohustust. Lojaalsuskohustusega kaasneb küsimus usaldusest, kuna juhtorgani liikmel on lai esindusõigus äriühingu nimel tegutsemiseks, varaliste kohustuste võtmiseks ning õiguste teostamiseks, mis on äriühingu jätkusuutlikkuse seisukohast väga oluline. Äriühingu juhatuse liikmele on antud väga lai esindusõigus äriühingu nimel tegutsemiseks, varaliste kohustuste võtmiseks ja õiguste teostamiseks. Selleks, et juhatuse liige ei kuritarvitaks oma positsiooni, on oluline, et ta käituks lojaalselt äriühingu suhtes. Lojaalsus on seotud eelkõige usaldusega. Lojaalsuskohustused jagunevad üldisemalt neljaks: konkurentsikeeld; konfidentsiaalsuskohustus; huvide konflikti vältimise kohustus; laenukeeld.
21.Kohus analüüsib järgnevalt kohustuse rikkumist vastavalt igale hagejapoolsele etteheitele.
22.Tõenditest nähtuvalt tuleneb hageja põhinõude osa 25 800 eurot kostja poolt hageja nimel Devtailor OÜ-lt ebamõistlikult kõrge hinnaga teenuste (tarkvaraarenduse tööd) tellimise läbi tekkinud kahjust. Teenuse tellimise aluseks oli Devtailor OÜ hinnapakkumine summas 86 000 eurot pluss käibemaks (18.12.2019 hagiavalduse lisa 4 - Devtailor OÜ 27.06.2018 pakkumus tarkvaraarendusteenustele). Sellise hinnaga tellimiseks pidi kostja taotlema hageja osanike eelneva kirjaliku nõusoleku vastavalt juhatuse liikme lepingu punktile 3.5 (18.12.2019 hagiavalduse lisa 2 - 05.04.2018
2-19-19799 juhatuse liikme leping). Kohus leiab, et kostja jättis viimati nimetatud kohustuse täitmata, kuivõrd kostjal puudus tehingu tegemiseks nõutav hageja osanike nõusolek.
23.Devtailor OÜ esitas kostja poolt hageja nimel tehtud tehingu alusel hagejale arved kokku summas 77 500 eurot + käibemaks, kokku 93 000 eurot (18.12.2019 hagiavalduse lisa 5 Devtailor OÜ arved ja nende tasumist tõendavad dokumendid) ning hageja täitis vastavad kohustused Devtailor OÜ-le (18.12.2019 hagiavalduse lisa 5 Devtailor OÜ arved ja nende tasumist tõendavad dokumendid). Kohus leiab, et käesoleval juhul on leidnud tõendamist, et Devtailor OÜ tööde hinna kujunemise aluseks olnud tunnihind (80 eurot) ületas 30–40 % võrra analoogse töö hinna mõistlikku turutaset vastavalt Ernst & Young Baltic AS poolt koostatud raportile (18.12.2019 hagiavalduse lisa 9 - Ernst & Young Baltic AS raporti koopia, arve ja selle tasumist tõendav dokument). Seega nõustub kohus hagejaga, et mõistlikel tingimustel võinuks samade tööde tellimisel olla tasuarvestuse aluseks tunnitasu vahemikus 48–56 eurot. Devtailor OÜ esitatud arvete kogusummast lähtudes arvutatav töö maht kokku oli 77 500 / 80 = 968,75 tundi. Korrutades töö mahu mõistliku tunnihinnaga, kujuneb arvestusliku kogukulu summaks vahemik 46 500 – 54 250 eurot (käibemaksuta). Ebamõistlikult kõrge teenuse hinna läbi hagejale tekkinud kahju summa jääb seega vahemikku 23 250 – 31 000 eurot (käibemaksuta). Hageja on hinnanud eelkirjeldatud asjaoludel kostja poolt hagejale tekitatud kahju suuruseks 25 800 eurot, mis jääb kohtu seisukohal pigem viidatud vahemiku alumise kui ülemise piiri lähedale.
24.Tõenditest nähtuvalt teavitas kostja hageja osanikke teenuste tellimiseks lepingu sõlmimisest 30.07.2018 (15.12.2020 kostja vastuse lisa 10 - 30.07.2018 X ülevaade pakkumistest hageja osanikele), s.o enam kui 2 nädalat pärast Devtailor OÜ-lt teenuste tellimist, arvestades, et Devtailor OÜ alustas tööde teostamist 15.07.2018 (18.12.2019 hagiavalduse lisa 9 - Ernst & Young Baltic AS raporti koopia, arve ja selle tasumist tõendav dokument).
25.Kohtu hinnangul asjaolu, et hageja osanikud said pärast kõnealuste teenuste tellimist teada kostja poolt hageja nimel tehingu tegemise faktist ja tingimustest ning andsid hageja käsutusse Devtailor OÜ arvete tasumiseks vajalikud rahalised vahendid, ei tähenda, et hageja ja / või tema osanikud vabastasid kostja vastutusest hagejale kahju tekitamise eest. Samuti ei saa tehingust hiljem teadasaamisest ja faktist, et hageja täitis tehingust tekkinud rahalised kohustused, teha järeldust, et kostja ei rikkunud juhatuse liikme kohustusi ja / või ei põhjustanud hagejale kahju.
26.Tõenditest nähtuvalt on kostja püüdnud e-kirja teel saada hageja osaniku esindajalt TLlt kinnitust väitele, et hageja maksed Devtailor OÜ-le tehti TL-i teadmisel ja heakskiidul, kuid TL vastas sellele ühemõtteliselt eitavalt, kinnitades, et makseid ei teostatud tema teadmisel ja nõusolekul (15.07.2020 hageja menetlusdokumendi lisa 1 X ja TL e-kirjavahetuse väljatrükk). Nimetatud tõend kinnitab täiendavalt, et kostjal puudus tehingu tegemiseks nõutav hageja osanike nõusolek.
27.Lisaks lepingulisele kohustusele rikkus kostja kõnealuse tehingu tegemisel seadusest tulenevat juhatuse liikme hoolsuskohustust (ÄS § 187 lõige 1). Kohtu järeldusel ei olnud kostjal Devtailor OÜ-ga tehingu tegemisele eelnevalt olemas võrreldavaid pakkumusi soovitud töödele, kuivõrd kohtu hinnangul ei saa selleks lugeda kohtule esitatud Toomas Taltsi e-kirja (01.06.2020 kostja menetlusdokumendi lisa 1 - Codeborne kirjalik pakkumine arendustöödele ja tööde alustamise ajale), milles puudub viide
2-19-19799 teostatavate tööde eesmärgile ja mahule. Lisaks sellele on põhjendatud hageja kahtlus, et kostja tegutses huvide konfliktis, kuivõrd Devtailor OÜ-lt tellitud teenustest sai osaliselt kasu ka Juno Tervis OÜ, mille kaudu tegutses kostja abikaasa EA (18.12.2019 hagiavalduse lisa 9 - Ernst & Young Baltic AS raporti koopia, arve ja selle tasumist tõendav dokument).
28.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja rikkus juhatuse liikme kohustusi ja vastutab seeläbi hagejale põhjustatud kahju eest vastavalt ÄS § 187 lõikele 2.
29.Tõenditest nähtuvalt tuleneb hageja põhinõude osa 24 744 eurot kostja poolt hageja nimel Devtailor OÜ-lt ebamõistlikult kõrge hinnaga teenuste (tarkvaraarenduse tööd) tellimise läbi tekkinud kahjust. Kostja tellis hageja nimel Devtailor OÜ-lt kodulehe arenduse wordpress platvormil, mille maksumuseks koos käibemaksuga kujunes 30 144 eurot. Seejuures ei kooskõlastanud kostja teenuse hinda hageja osanikega ega teise juhatuse liikmega. Kostjal puudusid ka võrreldavad hinnapakkumused samale teenusele.
30.Kohtu hinnangul tellis kostja kõnealused tööd ebamõistlikult kõrge hinnaga. Hageja väitel oli vastavate tööde teostamise mõistlik hind 4500 eurot pluss käibemaks, kokku seega 5400 eurot (18.12.2019 hagiavalduse lisa 6 - hageja poolt tellitud võrdluspakkumused kodulehe arenduse töödele). Järelikult tegi kostja hageja nimel tehingu, millega võttis hagejale rahalise kohustuse tasuda tellitud teenuse eest 24 744 euro võrra enam kui oleks olnud vastava teenuse mõistlik hind.
31.Asjaolu, et osanikud said pärast teenuste tellimist teada tehingu tegemise faktist ja tingimustest ning andsid hageja käsutusse Devtailor OÜ arve tasumiseks vajalikud rahalised vahendid, ei tähenda, et hageja ja / või osanikud vabastasid kostja vastutusest hagejale kahju tekitamise eest. Samuti ei saa tehingust hiljem teadasaamisest ja faktist, et hageja täitis Devtailor OÜ-le tehingust tekkinud rahalised kohustused, teha järeldust, et kostja ei rikkunud juhatuse liikme kohustusi ja / või ei põhjustanud hagejale kahju.
32.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et teenuse tellimisega ebamõistlikult kõrge hinnaga ja olukorras, kus kostjal puudusid hinna õigustamiseks võrreldavad hinnapakkumused teistelt pakkujatelt, rikkus kostja juhatuse liikme hoolsuskohustust (ÄS § 187 lõige 1) ning vastutab seeläbi hagejale tekkinud kahju eest (ÄS § 187 lõige 2).
33.Tõenditest nähtuvalt tuleneb hageja põhinõude osa 13 651,87 eurot kostja poolt hageja nimel Mendi Associates Ltd-lt sellise teenuse tellimisest, mis ei olnud hagejale vajalik ning millega seonduv kulu põhjustas hageja vara väärtuse vähenemise ilma, et selle eest oleks saadud mingit kasu. Kostja tegevuse tagajärjel pidi hageja tasuma Mendi Associates Ltd-le 10 000 GBP ehk 11 376,56 eurot (18.12.2019 hagiavalduse lisa 7 Mendi Associates Ltd poolt esitatud arve ja selle tasumist tõendav dokument) ning tasuma käibemaksu 2275,31 eurot.
34.10.07.2018 e-kirjas osanikele (18.12.2019 hagiavalduse lisa 8 - kostja 10.07.2018.a. ekiri) tunnistas kostja, et teenuse tellimine oli tema viga ning tellitud IT-konsultatsioon ei olnud sellisel kujul hagejale vajalik. Samuti kostja ei kooskõlastanud teenuse tellimist ega hinda eelnevalt osanikega ega hageja teise juhatuse liikmega. Asjaolu, et osanikud said pärast teenuse tellimist teada tehingu tegemise faktist ja tingimustest ning andsid hageja käsutusse Mendi Associates Ltd arve tasumiseks vajalikud rahalised vahendid,
2-19-19799 ei tähenda, et hageja ja / või hageja osanikud vabastasid kostja vastutusest kahju tekitamise eest. Samuti ei saa tehingust hiljem teadasaamisest ja faktist, et hageja täitis tehingust tekkinud rahalised kohustused, teha järeldust, et kostja ei rikkunud juhatuse liikme kohustusi ja / või ei põhjustanud hagejale kahju.
35.Hagejale mittevajaliku teenuse tellimisega ja seeläbi hagejale mittevajaliku rahalise kohustuse võtmisega rikkus kostja juhatuse liikme hoolsuskohustust (ÄS § 187 lõige 1) ning vastutab seeläbi hagejale tekkinud kahju eest (ÄS § 187 lõige 2).
36.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus hinnanud tõendeid kogumis, et kostja on rikkunud talle kui juhatuse liikmele lasuvat hoolsus ja lojaalsuskohustust ning kostja ei tegutsenud vähemalt korraliku ettevõtja hoolsusega, millest tulenevalt on äriühingule tekkinud kahju ning kostja ei ole vastupidist tõendanud.
37.VÕS § 127 lõige 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega oli hagejal kohustus tõendada, kas ja kuidas on kahju summas 72 987,07 eurot tekkinud. VÕS § 128 lõike 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.
38.Käesoleval juhul on kostja tekitanud oma juhatuse liikme kohustuste rikkumise tõttu hagejale kahju kokku summas 64 195,87 eurot (25 800 + 24 744 + 13 651,87), mis kujutavad endast kohtu hinnangul otsest varalist kahju, mida hageja on saanud vara vähenemise läbi (VÕS § 128 lõige 3).
39.Lisaks eeltoodule sai hageja kahju seeläbi, et kandis kulutusi kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lõige 3) summas 8791,20 eurot (dtl 58, 59). Hagejal puudus kostja ettevõttest lahkumise järgselt ülevaade kostja poolt juhatuse liikmena tehtud tehingute ja toimingute asjaoludest ning selleks, et teha kindlaks hagejale tekitatud kahju suurus ning kahju hüvitamise nõude aluseks olevad asjaolud, tellis hageja audiitorettevõtjalt vastava analüüsi (18.12.2019 hagiavalduse lisa 9 - Ernst & Young Baltic AS raporti koopia, arve ja selle tasumist tõendav dokument). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et on põhjendatud hageja põhinõue ehk kahju hüvitamise nõue kokku summas 72 987,07 eurot.
40.Kõrvalnõudena on hageja esitanud viivise nõude. Hagi esitamise ajaks (18.12.2019) sissenõutavaks muutunud viivise summa on 1471,74 eurot. Täiendavalt taotleb hageja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 teise lause kohaselt, et kohus mõistaks lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja viivise alates 19.12.2019 VÕS § 113 lõikest 1 tulenevas määras kindla summana kohtuotsuse tegemise päeva seisuga ja edasi protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud.
41.Kohtu järeldusel on menetluses esitatud tõenditega leidnud tõendamist, et hagejale on tekkinud kostja poolse rikkumise tagajärjena (VÕS § 127 lõige 1, § 128) kokku 72 987,07 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 1471,74 eurot.
2-19-19799
42.VÕS § 127 lõige 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohtu hinnangul seisneb kostja rikkumise ja hagejale kahju tekkimise põhjuslik seos selles, et kostja ei täitnud äriühingu juhatuse liikmena enda kohustusi piisava hoolsusega ega vähemalt korraliku ettevõtja hoolsusega. Kui kostja oleks olnud piisavalt hoolas ja võtnud tarvitusele abinõusid, et vältida selles äriühingule kahju tekkimist, ei oleks selle tagajärjel ühingule tekkinud kahju.
43.Eeltoodut arvesse võttes, on kohus jõudnud järeldusele, et hagejale tekkinud kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lõige 2) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lõige 4). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja ei ole tulenevalt ÄS § 187 lõigetest 1 ja 2 ning TsÜS § 35 äriühingu juhatuse liikmena hoidunud tegevusest, mille toime on kahjulik äriühingule. Samuti ei ole kostja tõendanud, et rikkumine oleks olnud vabandatav, mistõttu puudub alus jätta kahju hüvitamise nõue rahuldamata.
44.Kohus selgitab, et selles osas, kas kostjal võib tekkida hagi rahuldamise tõttu nõue RK kui solidaarvõlgniku vastu, väljub kohtu poolt hinnangu andmine käesoleva tsiviilasja piiridest, mistõttu kohus seda ei käsita.
45.Kuna kohus rahuldas hagi, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lõike 1 alusel kostja kanda. Kuna tegemist on mahuka ja pikaajalise menetlusega, on menetlusökonoomika põhimõtetest lähtuvalt mõistlik menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrata pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist. Apellatsioonkaebus
46.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
47.Kostja vaidlustab maakohtu otsuse täies ulatuses, kuna maakohus jõudis ebaõigetele järeldustele ja rikkus oluliselt menetlusnorme.
48.Seonduvalt tarkvaraarendustööde tellimisega võttis kostja tegelikult kaks võrdlevat pakkumist ning valis soodsama, kiirema ja tööandja soovitatud arendaja. Maakohus tuvastas turuhinna ületamise ainult E&Y raporti põhjal, milles puuduvad mistahes tõendid turuhinna ületamise kohta. Maakohus jättis Codeborne pakkumise ebaõigesti arvestamata.
49.Kostja ei rikkunud 50 000 eurot ületavatele kuludele nõusoleku võtmise kohustust. Ka puudub väidetaval rikkumisel seoses väidetava kahju tekkimisega. Tarkvaraarendus tuli tellida ja seda tehti osanike teadmisel. Kostjal ei ole võimalust esitada osanike kinnitusi tarkvara maksumusega nõustumise kohta, kuna tal ei ole ligipääsu hageja e-postile. Küll on aga kostja viidanud suurele hulgale kaudsetele tõenditele, mis kooskõlastust kinnitavad, kuid need jättis maakohus käsitamata ja arvestamata. Kostja võis hageja osanike käitumisest aru saada, et nad on kuluga nõus teistsuguses vormis (VÕS § 13 lõige 3) järgmiste asjaolude alusel: osanikud osalesid aktiivselt hageja äritegevuses ja kulude / eelarve juhtimises, kinnitamises; kostja saatis detailsed ülevaated eelarve ja kulude kohta, mille osas ei olnud osanikel ühtegi vastuväidet või küsimust; osanikel ei
2-19-19799 olnud ühtegi etteheidet tarkvara tellimisele ega maksumusele, arvetele ega nende tasumisele; toimusid iganädalased koosolekud.
50.Hageja väitel maksid tööd 77 500 eurot, kuid kahju on arvestatud summalt 86 000 eurot.
51.Kostja ei olnud huvide konfliktis.
52.Põhjendatud oli kodulehe tellimine samalt ettevõttelt, kes arendas IT-süsteemi ja platvormi, kuna see pidi olema integreeritud koduleheküljega ja lõpuks moodustama ühtse IT-süsteemi. Praktilisest vaatest ei ole erinevad teenusepakkujad mõeldavad, kuna neil on erinevad süsteemid ja lähenemised, mis takistab ühtse IT-süsteemi sujuvat ja ühtset toimimist, efektiivsust. Kodulehe maksumus sõltub lehe funktsionaalsusest ja selle hind võib kõikuda mõnesajast eurost sadade tuhandete eurodeni. Tegemist ei ole n-ö tüüptootega, mille kohta saab abstraktselt võtta pakkumise. Hageja veebilehe näol oli tegemist keerulise kodulehega, mis pidi võimaldama tellida ja kasutada innovaatilist terviseteenust. Hageja ei tõendanud, milline lähteülesanne anti Devtailorile ja milline võrdlevate pakkumiste tegijatele. Intensiivse kirjavahetuse tulemusena pandi kodulehe lähteülesanne ja funktsionaalsus kokku Devtailoriga koostöös. Sellest tekkis ajakulu Devtailorile. Kolmandal isikul ei ole võimalik hinnapakkumise tegemisel tagantjärele hinnata, kui palju aega võttis idee läbi arutamine ja arendamine ning loomine.
53.Osanikud olid kodulehe maksumusest teadlikud. Kostja ei pidanud tellimist kooskõlastama. Sarnaselt tarkvaraga sisaldas pooltevaheline kirjavahetus, regulaarsete koosolekute protokollid, kuluülevaated ja eelarve üksikasjalikke detaile veebiarenduse ja selle progressi kohta.
54.Maakohus ei ole täitnud selgitamiskohustust, kuna ei viidanud võimalusele hagi rahuldada lähteülesandeta pakkumiste põhjal.
55.IT-konsultatsiooni kulu oli vajalik, kuna kostja on arsti haridusega, aga tema ülesandeks hagejas oli äriühingu kompleksse meditsiinialase IT-süsteemi arendamine, mistõttu vajas ta abi arendajatele lähteülesande koostamisel ja arenduse läbiviimisel. Riigikohus on juhatuse liikme hoolsuskohustuse sisustanud mh ärilise kaalutluse reegliga, mille nõuded saab lugeda täidetuks, kui juhatuse liige ei ole oma tegevusest isiklikult huvitatud, on informeeritud määral, mida saab vastavalt asjaoludele pidada mõistlikuks, ja kui sarnases olukorras tegutsev juhatuse liige võib ratsionaalselt uskuda, et tema tegevus või otsus on ühingu parimates huvides. Sellises olukorras tuleb juhatuse liikme tegevus lugeda osaühingu suhtes põhjendatuks sõltumata sellest, milline on tegelik tagajärg.
56.IT-konsultatsiooni tellimine oli põhjendatud, kuna osanikud keeldusid IT-juhtide palkamisest. Vastava ettepaneku tegi kostja osanikele 19.04.2018. Kostja ei ole tunnistanud, et IT-konsultatsioonid olid ebavajalikud, vaid selgitas selle tähtsust. Maakohtu poolt viidatud e-kirjas kostja üksnes märkis, et tema vale hinnang oli ITteenuse tellimisel see, mis oli hageja omanike ootus ärimudelile. Omanike ootus minimaalsetele kuludele ei muuda ebavajalikuks teenust, mida on vaja hageja äritegevuslike eesmärkide täitmiseks – valmistuda ette pika perspektiiviga ITplatvormiks, vältida strateegilisi vigu ja saada kindlustunnet IT-informaatika vallas. Tehtud tööl on väärtus tulevikus oma tervikliku kindlustusplatvormi arendamisel. Hageja ei ole tõendanud, et antud konsultatsioonid oli ebavajalikud. Konsultatsioonist
2-19-19799 oli ka reaalselt kasu, kuna selle tulem aitas hageja IT-süsteemide arendamisele kaasa. Seega tegutses kostja parimates huvides ja hageja huve silmas pidades.
57.Kohus mõistis ebaõigesti kostjalt välja E&Y raporti kulu, kuna kostja ei ole juhatuse liikme kohustusi rikkunud ja igal juhul puudub raportil sisuline väärtus. Raport peaks otseselt viima oma eesmärgiga hõlmatud asjaolu tõendamiseni ja see asjaolu kas kostja kohustuse rikkumise või kahju suuruse tuvastamiseni, aga ka sel juhul saab vastavat kulutust välja nõuda vaid põhjendatud ulatuses. Raportiga ei ole tõendatud ühtegi vaidluses asjakohast asjaolu, mida ei saanuks selleta tõendada. Kohtumenetluses on hageja kasutanud raportit vaid ühe asjaolu tõendamiseks – Nortali arendaja tunnihind oli 55 EUR/h, aga raportis puuduvad mistahes viited Nortaliga suhtlemise kohta. Samuti ei õigustaks raporti punkti 3.1.2 asjakohasus kogu raporti maksumuse hüvitamise nõudmist kostjalt, kuivõrd sellise hinnanäidise oleks hageja saanud ka mõistlike pingutustega tasuta, võttes ise vastava hinnapakkumise Nortalilt või mõnelt teiselt tarkvaraarendusteenust pakkuvalt ettevõtjalt.
58.Isegi kui jõuda järeldusele, et raport tõendab sellist asjaolu, mille põhjal on võimalik tuvastada kostja kohustuste rikkumine, ei oleks raporti maksumuse täies ulatuses kostjalt välja mõistmine ikkagi õigustatud. Isegi kui maakohus leidis õigesti, et raporti punktiga 3.1.2 on tõendatud ammendavalt turuhinna ületamist ja isegi kui sellise info hankimiseks pidi tellima raporti, on tegemist raporti kogumahtu arvestades marginaalse infoga ja kogumaksumuse kahju korras kostjalt välja mõistmine ei ole põhjendatud.
59.Maakohus on otsuses nii tarkvaraarendus- kui kodulehe arendustööde kui konsultatsiooniteenuse raames napisõnaliselt märkinud, et kostja ei kooskõlastanud hagejaga teenuste tellimist ega hinda. Kohtu järeldused on väärad ning tegelikult olid osanike esindajad läbivalt teadlikud kõigi teenuste tellimisest ja nende hindadest. Vastav analüüs on esitatud hagi vastuse punktides 2.7–2.10, 2.16–2.18 ja 2.21.
60.Maakohus rikkus tõendite hindamise ja otsuse põhjendamise kohustust. Samuti on vaidlustatud otsus üllatav, kuna maakohus ei teinud kostjale ettepanekut esitada täiendavaid tõendeid või väiteid põhistada. Maakohus ei viidanud isegi mitte kaudselt, et hageja oleks oma tõendamiskoormise täitnud ja et kostja peaks esitama täiendavaid tõendeid. Kohus ei selgitanud ka enne asja kirjalikku menetlusse määramist vajadust täiendavalt tõendamiskoormust täita. Vastupidi – kohtu 31.01.2022 kirjast tulenevalt palus kohus kostjal põhistada, milliste asjaolude väljaselgitamine ei ole kirjalikus menetluses võimalik ning miks tuleb asjas kohtuistung määrata. Sellest tulenevalt oli kostjal õigustatud ootus, et kohus ei pea kostja tõenduslikku positsiooni probleemseks.
61.Kostja palus maakohtul hagi rahuldades otsustada, et tema ja teine juhatuse liige Y vastutavad hageja ees solidaarselt. Maakohus seda ei teinud, mistõttu vaidlustab kostja otsuse ka selles osas. . Vastustaja seisukoht
62.Hageja ja iseseisva nõudeta kolmas isik vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
2-19-19799
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
63.Ringkonnakohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohus rikkus asja lahendades oluliselt menetlusõiguse norme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme, mis tõi kaasa osaliselt ebaõige otsuse tegemise. Ringkonnakohus saab teha ise uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ja jaotab menetluskulud mõlemas kohtuastmes (TsMS § 657 lõike 1 punkt 2). Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
64.Ringkonnakohus märgib, et vaidlustatud otsuse põhjendustest nähtuvalt kvalifitseeris maakohus õigesti pooltevahelise õigussuhte ning tõi esile asjakohased materiaalõiguse normid (TsÜS § 35, ÄS § 187 lõiked 1, 2, VÕS § 620) ja kehtiva kohtupraktika. Ringkonnakohus nõustub, et äriühingu juhtorgani liikme põhilised kohustused tulenevad seadusest, äriühingu põhikirjast, kõrgemate organite otsustest, juhtorgani liikme ja äriühingu vahel sõlmitud kirjalikest kokkulepetest ja majandustegevuse eripärast. Juhtorgani liikme üldised kohustused on hoolsus- ja lojaalsuskohustus. Maakohus tõi asjakohaselt esile kostja kui hageja juhatuse liikme vastutuse eeldused: juhatuse liikme kohustuste rikkumine (ÄS § 187 lõige 1, TsÜS § 35); osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lõige 1, § 128); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lõige 4). Samuti asjaolu, et loetletud eelduste tõendamise koormus lasub hagejal. Kostja vabaneb vastutusest, kui tõendab, et täitis kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 187 lõike 2 teine lause). Seega tuli hagejal tõendada, et nii tarkvara arendustööde, veebi(kodu)lehe arendustööde kui konsultatsiooniteenuse tellimisel rikkus kostja juhatuse liikme kohustusi, selle tegevuse / tegevusetuse tulemusel tekkis hagejale kahju ning kahju ja rikkumise vahel oli põhjuslik seos. Kui hageja täidab tõendamiskoormuse, tuleb kostjal vastutusest vabanemiseks tõendada, et täitis kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Maakohus tõi ka kehtivale kohtupraktikale tuginedes asjakohaselt välja, et hoolsuskohustus on isiku või organisatsiooni vastutus või õiguslik kohustus vältida tegevuse või tegevusetusega (mida võib mõistlikult ette nähta) kahju; hoolsuskohustus jaguneb komponentideks: hoolsus, informeeritus ja riskide hindamine; lojaalsuskohustusega kaasneb küsimus usaldusest, kuna juhtorgani liikmel on lai esindusõigus äriühingu nimel tegutsemiseks, varaliste kohustuste võtmiseks ning õiguste teostamiseks, mis on äriühingu jätkusuutlikkuse seisukohast oluline; juhatuse liikmele on antud lai esindusõigus äriühingu nimel tegutsemiseks, varaliste kohustuste võtmiseks ja õiguste teostamiseks; lojaalsus on seotud eelkõige usaldusega; lojaalsuskohustuse hulka kuulub mh huvide konflikti vältimise kohustus.
65.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus rikkus otsust tehes oluliselt TsMS § 232 lõikes 1 sätestatud kohustust hinnata seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustada oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte, arvestades mh poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Praeguses asjas pooled mistahes kokkuleppeid tõendamise osas kohtu ette ei toonud. TsMS § 232 lõike1 rikkumine annab ringkonnakohtule TsMS § 653 kohase aluse tõendite ümberhindamiseks. Samuti rikkus maakohus oluliselt TsMS § 442 lõikes 8 sätestatud sisulise lahendi põhjendamise kohustust, s.o kohustust põhjendavas osas märkida, miks kohus ei nõustu hageja või kostja mõne faktilise väitega; analüüsida kõiki tõendeid ning kui mõnda tõendit ei arvesta, siis põhjendama seda.
2-19-19799
66.Järgnevalt iga etteheidetava tegevuse / tegevusetuse analüüsimisel lähtub kolleegium põhimõttest, et hagi rahuldamiseks peavad samaaegselt leidma tuvastamist kõik seadusest tulenevad juhatuse liikme vastutuse eeldused ning kasvõi ühe tõendamatuse korral hagi vastavas osas rahuldamisele kuuluda ei saa. Seega kui kolleegium tuvastab mõne eelduse puudumise, siis muude eeldustega kohus menetlusökonoomia põhimõtte alusel ei tegele.
67.Esimene hageja etteheide on esitatud seonduvalt kostja poolt hageja nimel tarkvara arendusteenuse tellimisega Devtailor OÜ-lt juulis 2018. Hageja heidab kostjale ette tehingu tegemist osanike eelneva kirjaliku nõusolekuta (juhatuse liikme lepingu punkti 3.5 rikkumine) ja hinnaga oluliselt üle vastava teenuse turuhinna. Hageja on seisukohal, et sellega tekitas juhatuse liige äriühingule kahju 25 800 eurot.
68.Maakohus nõustus hagejaga, leides mh, et teenus oli tellitud osanike eelneva kirjaliku nõusolekuta; mõistlikuks tunnihinnaks oleks olnud 48–56 eurot, aga Devtailor OÜ-l oli 80 eurot; kostja ei võtnud teisi võrreldavaid pakkumisi; põhjendatud on kahtlus, et kostja tegutses huvide konfliktis.
69.Esmalt selgitab kolleegium, et tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ületas maakohus otsuses hagi piire, kui põhjendas nõude rahuldamist kostja tegutsemisega huvide konfliktis, st lojaalsuskohustuse rikkumisega. Sellega rikkus maakohus TsMS §-i 439, mille kohaselt ei või kohus hagi lahendades ületada nõude piire. TsMS § 5 lõikest 1 tulenevalt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude alusel. TsMS § 363 lõike 1 punktist 2 tulenevalt on hagi aluseks faktilised asjaolud, millised tuleb esile tuua hagiavalduses. Praeguses asjas ei toonud hageja hagiavalduses tarkvara arendusteenusega seonduvalt kostja rikkumisena esile tegutsemist Juno Tervis OÜ ja / või selle äriühinguga seotud oma abikaasa huvides. Nimetatud elulise asjaolu tõi hageja esile alles 18.04.2022 TsMS § 403 lõike 1 teise lause alusel esitatud menetlusdokumendis ja maakohus seda hagi täiendava alusena ei käsitanud (ei andnud kostjale võimalust sellele vastata jne). Ringkonnakohtu istungil hageja esindaja kinnitas, et huvide konfliktis tegutsemine ei olnud hageja nõude aluseks. Seega tuleb maakohtu otsusest igal juhul jätta välja punkti 13 viimase lõigu viimane lause.
70.Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hageja tõend tarkvara arenduse teenuse turuhinna kohta ei ole veenev. Kolleegium on seisukohal, et maakohus rikkus tõendite kogumis hindamise kohustust, kui tuvastas audiitori analüüsi (I kd tl 39–43) alusel, et tõendatud on sarnase teenuse turuhinnana 48–56 eurot. Samuti ei nõustu kolleegium, et maakohtul oli alust jätta tõendina arvestamata kostja e-kirjavahetus Codeborne`iga 07.–12.06.2018 (I kd tl 65, 66). Kolleegium on seisukohal, et kostja suutis hageja tõendi turuhinna kohta ümber lükata. Hageja toetub audiitori analüüsi punktile 3.2.1, milles audiitor on edastanud, et intervjuudest tulenevalt võib võrreldava töö tunnihind (80 EUR/h) konservatiivselt arvestades olla ca 30–40% madalam (nt Nortal arendaja 55 EUR/h). Asjakohane on vastuväide, et Nortali pakkumist ei ole kohtule esitatud, seda ei nähtu ka analüüsiks audiitorile edastatud dokumentide nimekirjast ning isikute hulgas, kellega audiitor viis läbi intervjuud, ei ole Nortali esindajat (on ainult hagejaga seotud isikud). Seega ei ole teada, millise teenuse kohta Nortali hind kehtis. Kostja esitas tema kui hageja juhatuse liikme ja Codeborne e-kirjavahetuse, millest nähtuvalt teatas võimalik teine tarkvara arendaja juunis 2018 (st enne töö tellimist Devtailor OÜ-lt), et tema tunnihinnaks on 85 EUR/h, millele lisandub käibemaks. Seega oli kostja võtnud alternatiivse pakkumise, mis aga oli valitud teenusepakkujast kallim ja tööga oleks
2-19-19799 saadud alustada oluliselt hiljem (oktoobri lõpus; puudub vaidlus, et Devtailor OÜ alustas tööd juulis). Kostja esiletoodud asjaolu, et oktoobris tööga alustamine oleks olnud hageja plaanide jaoks hilja, hageja ei vaidlustanud. Ringkonnakohus ei nõustu, et tõendeid Codeborne kohta oleks alust jätta arvestamata põhjusel, et e-kirjavahetusest puudub viide teostatavate tööde eesmärgile ja mahule. Audiitori aruandest ei nähtu samuti mistahes asjaolusid, milliste tööde, eesmärkide ja mahu alusel oli väidetav madalam turuhind leitud. Küll aga nähtub Codeborne e-kirjavahetusest (12.06.2018 ekiri), et sellele pakkujale oli põhimõttelised tellitava töö iseloom, eesmärk teada, kuna tellijale saadeti raamleping, ja töö maht pidi selguma edasiste nõupidamiste käigus, millede läbiviimiseks esitati samuti konkreetne ettepanek. Arvestades, et Devtailor OÜ tunnihinnaks oli 80 EUR/h ja teine pakkumine oli suuruses 85 EUR/h, audiitori analüüsist aga ei nähtu, millist tööd oleks Nortal olnud nõus tegema 30–40% madalama hinnaga, on ringkonnakohus veendumusel, et hageja ei suutnud tõendada, et tema äritegevuse jaoks vajalik kvaliteetne töö (poolte vahel vaidlus puudub, et töö võeti kasutusele ja oli alustava ettevõtte jaoks vajalik) oli tellitud juhatuse liikme poolt oluliselt kallimalt tol ajal sama teenuse turuhinnaga võrreldes. Seega ei ole tõendatud üks hageja nõude aluseks olevast rikkumisest ja tõendatud ei ole ka kahju suurus, mistõttu ei ole kohtul vajalik võtta seisukohta, kas juhatuse liikme lepingu punkti 3.5 rikkumine on tõendatud. Kuna kahju suurus tõendatud ei ole, hagi vastavas osas rahuldamisele kuuluda ei saa.
71.Nõude esitamisel seonduvalt kodulehe tellimisega tugines hageja asjaoludele, et kostja ei võtnud enne Devtailor OÜ-lt tellimist teisi hinnapakkumisi, ei kooskõlastanud tellimust osanikega ja teenuse hind osutus oluliselt kõrgemaks vastava teenuse turuhinnast (käibemaksuga 5400 eurot vs 30 144 eurot). Maakohus nõustus hagejaga, et esiletoodud asjaoludel kodulehe arendustööde tellimisega rikkus kostja juhatuse liikme hoolsuskohustust. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu lõppjäreldusega osaliselt, kuid leiab, et maakohus rikkus otsust tehes oluliselt TsMS § 442 lõiget 8, kui jättis seisukohad võtmata kõigi kostja vastuväidete kohta ja jättis hindamata kostja esitatud tõendid. Kolleegium on seisukohal, et kostja vastuväidete ja tõendite analüüsi tulemusena on alust rahuldada hagi osaliselt.
72.Hageja on esitanud Devtailor OÜ 22.08.2018 arve, millelt saab järeldada, et kostja ja teenuse osutaja vahel oli teenuse hinnaks lepitud kokku 80 EUR/h, seega hind sama, mis tarkvara arenduse teenuse puhul. Samuti nähtub arvelt, et teenuse osutaja tegi tööd kokku 314 tundi ja tasuks kujunes 30 144 eurot (käibemaksuga) (I kd tl 21). Hageja on esitanud, tõendamaks, et sama teenuse turuhind oli tol ajal oluliselt väiksem, 3 tõendit: 1) Redis Digital OÜ 15.01.2019 pakkumise (I kd tl 26), millest nähtuvalt oleks pakkuja teinud sama töö 93 tunniga, arvestusega 60 EUR/h, kogumaksumus käibemaksuta 5580 eurot; 2) Sahradyan Teami jaanuar 2019 pakkumise (I kd tl 27–32, tõlge tl 163–167), millest nähtuvalt oleks pakkuja teinud sama töö 104 tunniga, arvestusega 45 EUR/h; 3) Loovvool OÜ 13.01.2019 e-kirja (I kd tl 56), milles HU viitab „kontaktile“, kes tegi veebi Vandenile (Y äriühingule) ja temale endale ning olla nö puusalt pakkudes öelnud, et hageja praeguse lehekülje wordpressi peale arendamise hind oleks ca 4500 eurot (lisandub käibemaks). Kostja tõendeid turuhinna tõendamiseks ei esitanud.
73.Maakohus tuvastas teenuse turuhinnaks 4500 eurot + käibemaks, viidates seejuures hageja tõenditele hagiavalduse lisas 6. Kolleegium on seisukohal, et maakohus rikkus ka siinkohal TsMS § 232 lõiget 1. Hagiavalduse lisas 6 sisalduvad Redis Digital OÜ ja Sahradyan Teami pakkumised, millest aga kumbki ei ole 4500 eurot + käibemaks, vaid
2-19-19799 vastavalt 5580 ja 4680 eurot (+ käibemaks). Seega tegelikult lähtus maakohus tõendile viitamata hoopis Loovvool OÜ e-kirjast, mille puhul tuleb aga nõustuda kostja vastuväitega selle umbmäärasuse kohta. Tõendist ei nähtu, kes on pakkuja (Loovvool OÜ kontakt) ja millest tema pakkumine koosneb. Seega igal juhul ei ole maakohtu tuvastatud turuhind veenev ega tugine usaldusväärsele tõendile. Redis Digital OÜ pakkumine sisaldab märkust, et pakkumine ei sisalda sisuloomet (tekstid, fotod, renderid jms), mis eelarvestatakse eraldi vastavalt kliendi vajadustele, kuid milline osa konkreetse kodulehe puhul oleks lisandunud, tõendist ei nähtu. Sahradyan Teami pakkumisest ei nähtu, kas see on tehtud käibemaksuga või mitte, kuid arvestades, et teiste pakkumiste puhul on tunnihinnad näidatud käibemaksuta, eeldab kohus, et nii on ka praegusel juhul, seega pakkumise kogusumma 4680 eurot (käibemaksuta).
74.Kostja tõi seonduvalt kodulehe teenuse turuhinnaga esile järgmised elulised asjaolud (II kd tl 3 pöördel – 4, 84 pöördel – 85): hageja tõendid ei tõenda turuhinda, kuna neist ei nähtu, milliseid töid etapiviisiliselt tehtaks; neis ei ole arvestatud tööde eripära ja spetsiifilisusega; turuhinnad muutuvad pidevalt ja hageja pakkumised olid võetud üheksa kuud peale tööde tegemist; maksumust ei saa vaid lõpptulemuse põhjal tagantjärgi arvestada, teenuse osutaja panustas sellesse oluliselt rohkem (arendus jõudis lõppvormi läbi mahuka kooskõlastamise).
75.Ringkonnakohus on tsiviilasja materjalide alusel seisukohal, et kostja esitas küll vastuväiteid, kuid veenvaid tõendeid nende põhjendamiseks ja hageja tõendite ümberlükkamiseks ei esitanud. Kolleegium ei nõustu, et kostjal ei olnud tõendite esitamine võimalik, kuna tal puudub juurdepääs hageja dokumentidele ja Devtailor OÜ tema päringule ei vastanud. Kostjal oleks olnud võimalik taotleda kohtu kaudu nõuda Devtailor OÜ-lt välja tõendid temale antud lähteülesande ja tema poolt tehtud tegeliku töö mahu kohta ja / või esitada omapoolseid sama teenust pakkuvate isikute pakkumisi / arvamusi vastavaks tööks kuluva aja ja töötunni maksumuse kohta, samuti selle kohta, kas tagantjärgi on või ei ole võimalik tehtud kodulehe arendustöid adekvaatselt hinnata. Kostjat esindanud kahele vandeadvokaadile ei saanud sellised TsMS-ist tulenevad võimalused olla teadmata. Arvestades, et hagimenetluses peab kumbki pool tõendama oma väiteid ja vastuväiteid (TsMS § 230 lõige 1) ja arvelt nähtuvalt osutas Devtailor OÜ teenust sama hinnaga nagu tarkvara arenduse puhul (80 EUR/h (käibemaksuta) ja enam kui poole suuremas ajalises mahus, kui saab järeldada Redis Digital OÜ ja Sahradyan Teami pakkumistelt, on tõendatud hageja väide, et kostja juhatuse liikmena tellis kodulehe arendustööd turuhinda ületava hinnaga. Ringkonnakohus tuvastab kodulehe arenduse turuhinnaks Redis Digital OÜ pakkumise alusel 5580 + käibemaks = 6696 eurot, seega 4,5 korda vähem kui kostja poolt Devtailor OÜ-le 22.08.2018 arve alusel tasutu.
76.Kuna tehing ei ületanud juhatuse liikme lepingus kokkulepitud ülempiiri (50 000 eurot käibemaksuga), siis etteheide tehingu osanikega kooskõlastamata jätmisest ei ole kostja rikkumise tuvastamisel asjakohane. Juhatuse liikmena oli kostjal pädevus teha tehing iseseisvalt (TsÜS § 34 lõiked 1, 2).
77.Järgnevalt võtab kolleegium seisukoha, kas kostja suutis tõendada, et turuhinda ületava hinnaga teenuse tellimisele vaatamata käitus ta juhatuse liikmena konkreetsetel asjaoludel korraliku ettevõtja hoolsusega. Riigikohus on 18.12.2019 lahendis nr 2-17-10474 (punktis 20) selgitanud, et kohustus tegutseda majanduslikult kõike otstarbekamal viisil on hõlmatud üldise hoolsuskohustusega; tegemist on ärilise
2-19-19799 kaalutluse reegli abil kindlaks tehtava käitumisstandardiga, mida on järgitud siis, kui juhatuse liige ei ole oma tegevusest isiklikult huvitatud, on informeeritud määral, mida saab vastavalt asjaoludele pidada mõistlikuks, ja kui sarnases olukorras tegutsev heauskne juhatuse liige võib ratsionaalselt uskuda, et tema tegevus või otsus on ühingu parimates huvides; kui nimetatud nõuded on täidetud, ei ole juhatuse liige hoolsuskohustust rikkunud sõltumata sellest, mis on tema tegevuse tegelik tagajärg.
78.Kostja tõi maakohtus seonduvalt kodulehe arenduse teenuse tellimisega esile järgmised elulised asjaolud (II kd tl 3 pöördel – 4, 84 pöördel – 85): hageja tõendites ei ole arvestatud tööde eripära ja spetsiifilisusega; kodulehe arendustööd olid kooskõlastatud osanikega; kostja tutvustas tööde maksumust ja sisu, sh Devtailor OÜ-d kui koostööpartnerit osanikele 19.04.2018; ettepaneku tellida Devtailor OÜ-lt tegi osanik TL; teine osanik osales aktiivselt arenduse sisu suunamisel ja nõustus sisuliselt pakkumisega; kostja valis kujunduselementide partneri kaks korda odavama, kui hageja RK esitatud tema äriühingule tehtud pakkumiselt nähtub; kostja teavitas tööde maksumusest ja kestusest osanikke korduvalt, kuid pretensioone ei esitatud; osanikud finantseerisid tööd omanikulaenuga peale ühe osaniku poolt tulemustega tutvumist ja testimist. Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lõike 4 alusel tähelepanuta kostja uue väite apellatsioonkaebuses, mille kohaselt oli kodulehe tellimine Devtailor OÜ-lt põhjendatud, kuna sama ettevõte arendas innovaatilist IT-süsteemi ja platvormi, sest viimane pidi olema integreeritud koduleheküljega ja lõpuks moodustama ühtse ITsüsteemi. Sellist vastuväidet kostja maakohtus ei esitanud ega põhjendanud kaebuses uue väite esitamise lubatavust.
79.Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja tõendid ei kinnita tema väiteid ega anna alust asuda seisukohale, et ta tegutses kodulehe arendustööde tekkimisel korraliku ettevõtja hoolsusega. Puudub vaidlus, et kodulehe tellimiseks alternatiivseid pakkumisi kostja ei võtnud. Isegi kui oleks lubatud uue väite esitamine apellatsioonimenetluses, ei ole kostja esitanud tõendeid, millest saaks järeldada, et sõltumata teenuse hinnast oli selle samalt teenuse pakkujalt (kes arendas tarkvara) tellimine igal juhul majanduslikult mõistlik ja äriühingu jaoks vajalik. 22.08.2018 Devtailor OÜ arvelt nähtub, et kodulehe arenduse teenust osutas teenuse osutaja sama tunnihinnaga kui tarkvara arenduse teenust, s.o 80 EUR/h (tarkvara arenduse hinnapakkumine I kd tl 14). Samas ei ole vaidlust, et tegemist on erinevate töödega ja ka teenuse osutaja on neid eristanud, mida tõendavad tellijale esitatud arved (I kd tl 20–22). Kostja viidatud tõenditelt ei saa teha järeldust, et kodulehe arendustööd olid kooskõlastatud osanikega; et ettepaneku tellida teenus Devtailor OÜlt tegi osanik TL; et teine osanik osales aktiivselt kodulehe arenduse sisu suunamisel ja nõustus sisuliselt pakkumisega; et kostja teavitas kodulehe arenduse tööde maksumusest ja kestusest osanikke korduvalt; osanikud finantseerisid tööd omanikulaenuga peale ühe osaniku poolt tulemustega tutvumist ja testimist. 19.04.2018 esitlusmaterjalidest nähtub viide Devtailor OÜ-le vaid kui veebi arenduspartnerile (II kd tl 38 pöördel). Märtsis 2018 TL-i poolt edastatud info Devtailor OÜ kohta ei sisalda viiteid kodulehe arendusele, vaid teemaks oli tarkvaraarendus (II kd tl 47–49). Lisaks ei nähtu sellest tõendist, et TL oleks teinud ettepanekut sõlmida leping(ud) Devtailor OÜ-ga, vaid edastatut saab lugeda kui teada andmist sellisest võimalikust teenuse pakkujast. 15.05.2018 RK e-kirjast ei nähtu samuti seos kodulehega ega selles osas millegi heakskiitmist (II kd tl 53). 05.09.2018 e-kirjas (II kd tl 28 pöördel) osanikele viitas kostja tasumata Devtailori arvele 30 144 (seega kodulehe arendustööde eest 22.08.2018 esitatud arvele), kuid selle teenuse tagantjärgi heakskiitmist osanike poolt tõenditest ei nähtu. Kolleegium nõustub maakohtuga, et ainuüksi asjaolust, et osanikud kandsid
2-19-19799 äriühingule raha arvete maksmiseks, ei saa järeldada, et nad iga kulutuse heaks kiitsid. Juhatuse liige oli võtnud äriühingule kohustuse, mis tuli tasuda, et äriühing tellijana ei jääks võlgnevusse. Asjaolu, et kostja valis muu teenuse osutaja (kujunduselementide partneri) kaks korda odavama, kui hageja esitatud pakkumiselt nähtub, ei oma kodulehe arendusega seotud vaidluse lahendamisel tähtsust.
80.Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et kuigi juhatuse liige ei olnud kodulehe tellimisest Devtailor OÜ-lt isiklikult huvitatud (sellist väidet hageja ei esitanud) ja ilmselt oli ka informeeritud määral, mida saab vastavalt asjaoludele pidada mõistlikuks (vastupidiseid väiteid ei ole hageja esitanud), ei ole tõendatud, et sarnases olukorras tegutsev heauskne juhatuse liige oleks võinud ratsionaalselt uskuda, et tellides teenuse 4,5 korda kallimalt turuhinnast oli tema tegevus hageja kui äriühingu parimates huvides. Seega on tuvastatud kostja poolt hoolsuskohustuse rikkumine (VÕS § 115 lõige 1), mis tõi kaasa hagejale (VÕS § 127 lõige 4) otsese varalise kahju (VÕS § 128 lõige 3) enammakstud tasu näol 30 144 - 6696 = 23 448 euro ulatuses, mis tuleb hagejale hüvitada. Kostja pidi sellise kahju tekkimist rikkumise tagajärjena ette nägema juba lepingu sõlmimisel (VÕS § 127 lõige 3). Seega on seadusest tulenevad kahju hüvitamise kohustuse tekkimise eeldused täidetud.
81.Kolmas osa hageja väidetavast kahjust koosneb Mendi Associates Ltd-le tasutud kostja tellimusel osutatud IT-konsultatsiooni tasust. Hageja on seisukohal, et konsultatsioon oli äriühingule mittevajalik ja ebamõistlik ning eksimust selle tellimusel tunnistas kostja kohtueelselt. Maakohus nõustus hagejaga, tuues esile, et lisaks kostja poolt vea tunnistamisele ei olnud teenuse tellimine ega hind eelnevalt osanikega ega teise juhatuse liikmega kooskõlastatud. Maakohus asus seisukohale, et konsultatsiooni tellimisega rikkus kostja juhatuse liikme hoolsuskohustust.
82.Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus rikkus ka selles osas tõendite kogumis hindamise kohustust ja sisulise lahendi põhjendamise kohustust. Isegi juhul, kui kostja oleks kohtueelselt 10.07.2018 e-kirjas (I kd tl 35) tunnistanud konsultatsiooni tellimist kui juhatuse liikme tegevuses tehtud viga, vaidles ta kohtumenetluses selle alusel kahju hüvitamise nõudele selgelt vastu (seega tegemist ei olnud TsMS § 231 lõike 2 kohase olukorraga), mistõttu tuli maakohtul läbi tõendite hindamise veenduda hageja väite (konsultatsiooni mittevajalikkus ja ebamõistlikkus äriühingule) tõendatuses (TsMS § 232 lõige 1). Seejuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole vastupidises kokku leppinud (TsMS § 232 lõige 2). Praeguses asjas sellised kokkulepped puuduvad. Samuti tuli maakohtul analüüsida kostja ümbelükkavaid tõendeid ja nendega mittearvestamist põhjendada (TsMS § 442 lõige 8). Maakohus nimetas vaid 10.07.2018 e-kirja ja leidis, et kostja tunnistas viga, kuid kohus jättis täielikult tähelepanuta sama e-kirja muu sisu ja teenuse vajalikkuse kohta kostja esitatud dokumentaalsed tõendid.
83.Ringkonnakohus on seisukohal, et dokumentaalsete tõendite (05.04.2018 juhatuse liikme leping; kostja 10.07.2018 e-kiri hageja osanikele; AK 18.05.2018 e-kiri kostjale; kostja tutvustus (esitlus) osanikele äriühingu tegevuse ülesehitamise kohta 19.04.2018; MLM ja MH vastavalt 06. ja 09.07.2018 e-kirjad kostjale) kogumis hindamise tulemusena ei ole alust asuda seisukohale, et hageja äritegevuse alustamise staadiumis oli konkreetse konsultatsiooni tellimine juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumine ja annaks alust nõuda selle eest makstud tasu juhatuse liikmelt kahjuna tagasi. Juhatuse liikme lepingust (I kd tl 6-9a) nähtuvalt oli kostja äriühingus tegevusjuhi ametikohal
2-19-19799 vastutusvaldkonnaga üldjuhtimine, sh kogu tegevuse ja organisatsiooni suunamine, arendamine; strateegiline planeerimine, kliendisuhete, müügitegevuse ja turunduse organiseerimine; äriplaanide ja eesmärkide täitmise tagamine (punktid 3.1 – 3.3). Puudub vaidlus, et kostja ülesannetega oli kaetud kogu alustava äriühingu IT-valdkond (kindlustus- ja tervishoiuteenuseid ühendav IT-lahendus). Vastavalt 10.07.2018 ekirjale (I kd tl 35) selgitas kostja osanikele, et vaidlusalune konsultatsioon oli tellitud eesmärgiga ette valmistuda pika perspektiiviga IT-platvormiks, vältida strateegilisi vigu ja osta kindlustunnet IT-informaatika valdkonnas. Kirjas kostja selgitas, et vale oli konsultatsiooni tellimisel hinnang osas, mis puudutas osanike ootusi tol hetkel (omanikel oli ootus hakata toodet müüma minimaalsete pingutustega), kuid tehtud tööl on väärtus tulevikus tervikliku kindlustusplatvormi arendamisel, toote juhtimisel. Sama, st et konsultatsiooni tulemusena valminud arvamust vajab (saab kasutada) äriühing tulevikus, nähtub nii MLM 06.07.2018 (I kd tl 36) kui MH poolt kostjale esitatud arvamusest (I kd tl 37). AK e-kirjast (II kd tl 69) nähtuvalt enne Mendi Associates Ltdle tellimuse esitamist konsulteeris kostja vastava ala asjatundjaga, kes küll tegi ettepanekuid nt sisendi kvaliteedi parandamiseks jmt, aga ka sellest dokumendist ei nähtu, et juba ette oleks teada olnud, et töö osutub äriühingu jaoks mõtetuks.
84.Eeltoodust tulenevalt ei ole kolleegiumi hinnangul alust heita kostjale ette juhatuse liikmena konkreetse konsultatsiooni tellimisel käitumist hea usu põhimõtte vastaselt, oma positsiooni kuritarvitades, olles piisavalt informeerimata ja võttes äriühingule põhjendamatuid riske. Tõenditest nähtuvalt on alust asuda seisukohale, et konsultatsioon oli juhatuse liikmele ja tema kaudu äriühingule pikemas perspektiivis vajalik ja asjaolu, et see perspektiiv ei realiseerunud (juhatuse liige lahkus ametist kokkuleppel 05.12.2018), ei anna alust tuvastada juhatuse liikme kohustuste rikkumist konsultatsiooni tellimisel.
85.Maakohus rikkus lahendi põhjendamise kohustust ka sellega, et ei toonud esile materiaalõiguslikku alust, kui tugines kostjapoolse rikkumisena konsultatsiooni tellimise osanikega ja teise juhatuse liikmega kooskõlastamata jätmisele. Ka hageja ei ole toonud esile, kust tulenes juhatuse liikmele kohustus kooskõlastada tehinguid väärtusega alla 50 000 eurot (sisaldab käibemaksu) eelnevalt osanikega ja / või teise juhatuse liikmega. Selline kohustus ei tulene seadusest ega tsiviilasjas esitatud hageja sisedokumentidest, sh ka mitte juhatuse liikme lepingust. Äriregistri väljatrükist (I kd tl 4 - 5) nähtuvalt kummagi juhatuse liikme volitused piiratud ei olnud. Lisaks nähtub hagiavaldusest, et ka hageja ei tuginenud selle nõude osa juures kostja rikkumisena vastavate kooskõlastuste puudumisele. Seega ületas maakohus ka selles osas hagi piire (TsMS § 439) ja igal juhul tuleb maakohtu põhjendustest jätta välja punkti 18 kolmanda lõike viimane lause.
86.Viimase osa hageja kahju nõudest moodustab kahju kindlakstegemiseks väidetavalt vajaliku dokumentaalse tõendi (audiitori analüüs) saamise kulu. Maakohus rahuldas nõude VÕS § 128 lõike 3 alusel. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu. Nimetatud sätte kohaselt hõlmab otsene varaline kahju mh kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sh mõistlikud kulud hüvitise saamiseks, mh kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Audiitori analüüsi kasutas hageja tarkvara arendusega seotud väidetava kahju suuruse tõendamiseks. Eelpool jõudis ringkonnakohus seisukohale, et kahju tõendamist ei leidnud. Seega ei ole alust käsitada kulu (kasvõi osa sellest) dokumendi saamiseks
2-19-19799 mõistlikuks kuluks kahju kindlakstegemiseks (puudub põhjuslik seos kulu ja kostja väidetava rikkumise vahel) ja hageja nõue jääb ka selles osas rahuldamata.
87.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus rikkus eelmenetluses selgitamiskohustust. Kumbki pooltest ei ole esile toonud nagu ei oleks ta eelmenetluses saanud aru vaidluses kohalduvast tõendamiskoormusest. Ka ei saanud maakohus seda eeldada, kuna kõiki menetlusosalisi esindavad kvalifitseeritud vandeadvokaadid. Hagimenetlus toimub poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ja pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lõiked 1, 2).
88.Ka nõustub kolleegium maakohtuga, et praeguse vaidluse piiridest väljub tuvastada, kas kolmas isik vastutab hagi rahuldatud osa ulatuses hageja ees kostjaga solidaarselt. Nimetatud õiguslik asjaolu kuuluks tuvastamisele VÕS § 69 alusel toimuvas kostja ja kolmanda isiku omavahelises võimalikus vaidluses.
89.Kõrvalnõudena esitas hageja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõude VÕS § 113 lõike 1 alusel ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõude TsMS § 367 alusel. Hageja arvestab viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras alates 17.09.2019, s.o kohtueelselt esitatud kahju nõude tasumiseks antud tähtpäevale järgnevast päevast.
90.Kolleegium on seisukohal, et viivise nõue on põhjendatud tulenevalt VÕS § 101 lõike 1 punktist 6 ning § 113 lõikest 1, millest tulenevalt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lõige 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, mh kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja esitas kostjale kohtueelselt kahju hüvitamise nõude, andes tasumise tähtajaks 16.09.2019 (I kd tl 47–48). Eeltoodust tulenevalt on seega põhjendatud sissenõutavaks muutunud viivise nõue perioodi eest 17.09.2019 – 29.09.2023 summas 8094,70 eurot (www.viivisekalkulaator.ee). Menetluskulude jaotus
91.Menetluskulude jaotamisel tugineb kolleegium TsMS § 163 lõikele 1 ja jaotab poolte menetluskulud mõlemas kohtuastmes vastavalt hagi rahuldamisele proportsioonile (68% jääb rahuldamata, 32% kuulub rahuldamisele). Kostja poolel kaasatud kolmanda isiku kulud jäävad TsMS § 167 lõike 1 alusel hagi rahuldamata jäänud ulatuses (68%) hageja kanda ja ülejäänud ulatuses kolmanda isiku enda kanda.
92.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lõige 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest (TsMS § 174 lõige 4, § 177 lõige 2). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.