VIVEO Health osaühingu hagi A.A. vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja VIVEO Health osaühing (registrikood 14351223, asukoht Kentmanni tn 6, 10116 Tallinn, e-post [email protected]); hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver (Advokaadibüroo Tehver & Partnerid, asukoht Pirni 7, 10617 Tallinn, e-post [email protected]); kostja A.A. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX kostja lepingulised esindajad vandeadvokaadid Chirag Mody, ja Maris Vutt (Advokaadibüroo TGS Baltic, asukoht Ahtri 6a, 10151 Tallinn, e-post [email protected]); iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel R. K. (isikukood XXX, e-post XXX); iseseisva nõudeta kolmanda isiku kostja poolel lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver (Advokaadibüroo Tehver & Partnerid, Pirni 7, Tallinn, e-post [email protected]).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hageja VIVEO Health osaühing (registrikood 14351223) hagi kostja A.A. (isikukood XXX) vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks.
2.Mõista kostjalt A.A. (isikukood XXX) hageja VIVEO Health osaühing (registrikood 14351223) kasuks välja kahjuhüvitis summas 72 987.07 eurot (seitsekümmend kaks tuhat üheksasada kaheksakümmend seitse ja seitse senti).
Mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise seisuga (18.12.2019) sissenõutavaks muutunud viivis summas 1 471.74 eurot (üks tuhat nelisada seitsekümmend üks ja seitsekümmend neli senti).
4.Mõista kostjalt lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja viivise alates 19.12.2019 VÕS § 113 lg 1 tulenevas määras kindla summana kohtuotsuse tegemise päeva seisuga (31.10.2022) ja edasi protsendina põhinõudest (VÕS § 113 lg 1 tulenevas määras) kuni põhinõude täitmiseni.
Menetluskulude jaotus Jätta nii hageja kui kostja menetluskulud kostja kanda.
Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. I Hageja nõue ja seisukohad
1.VIVEO Health OÜ (hageja) esitas 18.12.2019 Harju Maakohtule hagi A.A. vastu kahjuhüvitise ja viivise nõudes, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis summas 72 987.07 eurot ja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kahjuhüvitise summalt 72 987.07 eurot alates 17.09.2019 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. 28.04.2020 esitas hageja täiendatud hagiavalduse. Hagiavalduse asjaolude kohaselt perioodil 05.04.2018 kuni 06.12.2018 oli kostja hageja juhatuse liige. Hageja kui äriühingu ja kostja kui tema juhatuse liikme õigussuhted olid reguleeritud 05.04.2018 sõlmitud juhatuse liikme lepinguga. Juhatuse liikme lepingu p 3.4 pani kostjale kohustuse täita juhatuse liikme kohustusi vastavalt seadustele ning temalt tavaliselt oodatava hoolsusega viisil, mis on hageja jaoks kõige tulusam ning tõhusam. Juhatuse liikme lepingu p 3.5 pani kostjale kohustuse hankida hageja osanike eelnev kirjalik nõusolek tehinguteks, mille väärtus ületab 50 000 eurot (koos käibemaksuga). Hageja hinnangul kostja rikkus eelviidatud lepingulisi kohustusi, tehes hageja juhatuse liikmena järgmised hagejale kahjulikud tehingud. Kostja tellis hageja nimel tarkvaraarendusteenuseid X OÜ-lt, vastavate teenuse hind tööde teostamise aluseks olnud hinnapakkumiste kohaselt oli 86 000 eurot pluss käibemaks. Hageja selgituste kohaselt kõnealuste teenuste tellimise kohta puudub ühingu osanike kirjalik nõusolek, mis oli nõutav hageja ja kostja vahel kehtinud juhatuse liikme lepingu p 3.5 kohaselt. Tööde tasustamise alus X OÜ-ga sõlmitud lepingu kohaselt oli tunnitasu määr 80 eurot, mis ületas tunduvalt (30-40 % ulatuses) vastava teenuse hinna turutaset. Eeltoodust järeldub hageja hinnangul, et kostja tellis X OÜ-lt kõnealused teenused ebamõistlikult kõrge hinnaga ja hageja sai teenuse mõistlikku hinda ületavas summas kahju. Hageja hindab kõnealuse ebamõistliku tehingu läbi temal tekkinud kahju suuruseks 25 800 eurot.
2-19-19799 Samuti tellis kostja X OÜ-lt kodulehe arenduse wordpress platvormil, mille maksumuseks koos käibemaksuga kujunes 30 144 eurot. Hagejale teadaolevalt ei ole enne selle teenuse tellimist küsitud teisi hinnapakkumisi, samuti ei ole vastava teenuse tellimist kooskõlastatud hageja osanikega. Hageja poolt hiljem küsitud võrdluspakkumiste kohaselt on kõnealuse teenuse mõistlik turuhind ca 4 500 eurot pluss käibemaks (kokku 5 400 eurot). Seega tellis kostja kodulehe arendustööde ebamõistlikult kõrge hinnaga ning hageja sai teenuse mõistlikku hinda ületavas summas ehk 24 744 euro ulatuses kahju. Samuti tellis kostja konsultatsiooniteenust ettevõttelt MENDI Associates Ltd, mille maksumus oli 11 376.56 eurot. Kõnealuse teenuse tellimise asjaolud ja saadud tulem annavad aluse väita, et nimetatud kulutuse tegemine oli hageja seisukohalt mittevajalik ja ebamõistlik. Hageja toob välja, et eksimust selle konsultatsiooni tellimisel on kostja ka ise oma 10.07.2018 e-kirjas tunnistanud. Kostja poolt antud lubadus see asjatu kulutus hagejale tagasi teenida ei realiseerunud, mistõttu on hageja seisukohalt kogu kõnealuse konsultatsiooniteenuse kulu käsitletav hagejale tekitatud kahjuna. Lisaks arve netosummale (11 376.56 eurot) pidi hageja kõnealuse teenuse tellimisega seonduvalt kandma käibemaksukulu vastavalt KMS § 3 lg 4 p 2 (20 % soetatud teenuse käibe summast), s.o. summas 22 75.31 eurot. Kokku sai hageja kõnealuse teenuse tellimisega seonduvalt kahju summas 13 651.87 eurot. Hageja selgituste kohaselt ülalviidatud kahjusummad kokku moodustavad 64 195.87 eurot. Täiendavalt kandis hageja kulusid audiitorettevõttele makstud tasu näol kostja poolt ühingu juhatuse liikmena tehtud tehingute asjaolude selgitamiseks ja analüüsiks summas 7 326 eurot pluss käibemaks, kokku 8 791.20 eurot. Eelviidatud kahjusummad kokku moodustavad 72 987.07 eurot. Hageja on seisukohal, et kui kostja oleks tehingute tegemisel pidanud kinni juhatuse liikme lepingu p 3.4 ja 3.5 sätestatud kohustustest ja täitnud ÄS § 187 lg 1 ja TsÜS § 35 tulenevaid nõudeid, ei oleks hageja eelviidatud kahju kandnud. Hageja hinnangul on käesolevas kaasuses täidetud kostja vastutuse eeldused, s.t. (i) kostja on rikkunud juhatuse liikme kohustusi; (ii) kostjal on tekkinud varaline kahju, (iii) kostja rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos ja (iv) juhatuse liige ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit. Hageja esitas 06.09.2019 kostjale nõude kahjuhüvitise tasumiseks ja määras kohustuse täitmiseks tähtaja 16.09.2019. Kostja vastas hageja nõudekirjale 13.09.2019 kirjaga, milles väitis, et pole juhatuse liikme lepingust ja seadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Hageja on seisukohal, et kostja kirjas esitatud väited on paljasõnalised ja väärad. Hageja hinnangul, kuna kostja ei täitnud rahalist kohustust hageja ees hageja poolt antud tähtajaks (16.09.2019), on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.09.2019 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Hagi esitamise päeva (18.12.2019) seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise summa 1 471.74 eurot. Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis summas 72 987.07 eurot; mõista kostjalt hageja kasuks välja 18.12.2019 sissenõuatavaks muutunud viivis summas 1 471.74 eurot; mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis perioodi eest alates 19.12.2019 kuni kohtuotsuse tegemise päevani kindlas summas, võttes aluseks põhivõla summa 72 987.07 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses viidatud viivise määra; mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis protsendina põhinõudest (VÕS § 113 lg 1 teises lauses viidatud määras) alates kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni. II Kostja vastuväited
2-19-19799
2.Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta selle tervikuna rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja toob välja, et hageja on esitanud kostja vastu nõude kahju hüvitamiseks seoses kostja kui hageja endise juhatuse liikme väidetava hoolsuskohustuse rikkumisega ja sellega seoses ühingule kahju tekitamisega. Kokkuvõtlikult heidab hageja kostjale ette kolme väidetavat rikkumist: - kostja tellis hageja nimel tarkvaraarendustööd tunnihinnaga, mis ei vasta turuhinnale; - kostja tellis hageja nimel kodulehe arendustööd hinnaga, mis ei vasta turuhinnale; - kostja tellis hageja nimel ebavajalikke konsultatsiooniteenuseid. Kostja selgituste kohaselt kostja oli hageja juhatuse liige ajavahemikus 11.04.2018-27.12.2018. Lisaks kostjale oli hageja juhatuse liikmeks ka R. K., kelle juhatuse liikme volitused algasid 12.10.2017 ja kes on hageja juhatuse liige ka käesoleval hetkel. R. K. on ka praeguse hageja ainuosaniku V OÜ juhatuse liige ja ainuosanik. Ajavahemikus 12.10.2017-21.12.2018 oli lisaks V OÜ-le hageja osanik ka OÜ C Invest, mille ainuosanik on T. L., seejuures kuulus mõlemale osanikule 50% hageja osakapitalist. Seega tegutsesid osanike nimel füüsiliste isikutena nende seaduslikud esindajad R. K. ja T. L.. Kostjale andis juhatuse liikme lepingu järgi tööülesandeid T. L.. Vastavalt 05.04.2018 sõlmitud juhatuse liikme lepingu punktile 3.2 andis kostjale üldiseid ülesandeid T. L., kes pidi teostama ka kontrolli juhatuse liikme tegevuse üle. Kostja selgituste kohaselt selline pädevuse jaotus oli asjaolusid arvestades mõistlik, kuna teine juhatuse liige oli sel ajal R. K., kes oli samaaegselt ka teise osaniku seaduslik esindaja. Kuna mõlemale osanikule kuulus 50% ühingu osakapitalist, oli ka õigustatud, et T. L.l kui teise osaniku esindajal on õigus ühingu juhtimises kaasa rääkida ja juhatuse liikmele ülesandeid anda. C Invest OÜ osanikustaatus lõppes 2018. aasta lõpus osanike vaheliste erimeelsuste tõttu. Vastavalt äriregistri andmetele on alates 21.12.2018 hageja ainuosanik V OÜ. See tähendab, et C Invest OÜ võõrandas oma 50% osaluse 21.12.2018 V OÜ-le. Kostjale teadaolevalt võõrandas C Invest OÜ oma osa teisele osanikule, sest osanikel puudus ühine visioon ühingu arendamisel ning osanikud ei saavutanud põhimõttelistes ja strateegilistes küsimustes kokkuleppeid. Näiteks märkis T. L. 12.09.2018 e-kirjas järgnevat: „/.../ Hetkel tundub, et Viveo on lihtsalt u 200 tuhat ära kulutanud, et olla mingi teenuste vahendaja, mille osutamise üle tal kontroll puudub. Enne kui asjad selged ei ole, ei näe põhjust ühegi arendusega Viveos edasi minna“ (lisa 4, lk 1). Erimeelsused jätkusid ka oktoobris, kui näiteks 20.10.2018 kirjutas T. L.: „Seetõttu ma ei saagi aru, kuidas VIVEO saab kindlustust müüa, kui ta isegi ei tohi seda vahendada??? Sellele skeemile me ju vastust ootasimegi. Praegu saan ma vastusest aru, et kogu kliendi ja kindlustaja suhe on Vandeni [hageja ainuosanik, kelle ainuosanik on R. K.] peal ja Viveol ei saagi olla kindlustusega seonduvat rolli ja ei tohigi olla, muidu tuleb kohe probleem ja seda ma saan aru hetkel heietab X /.../.“ Eeltoodust tulenevalt oli kahtlus, et R. K. omalt poolt soovis saada enda ühingu V OÜ kaudu kontrolli hageja üle, proovides teatud hageja poolt osutatavaid teenuseid osutada hoopis läbi enda äriühingu. Selgelt ei olnud see T. L. kui teise hageja osaniku ainuosaniku huvides, millest tulenes ka omakorda T. L. vastasseis selliseks tegevuseks. Kokkuvõtlikult on kostja seisukohal arusaadav, et juba 2018. aasta sügise alguses olid osanike vahel tekkinud pöördumatud erimeelsused, mille tõttu oli ka kostja juhatuse liikme positsioonil jätkamine võimatu. Ka kostja astus juhatuse liikme kohalt tagasi osanike vaheliste erimeelsuste tõttu. Osanike tasandil üksmeele puudumine tegi võimatuks ka kostja jätkamise juhatuse liikme positsioonil. Kostja esitas 27.09.2018 avalduse juhatuse liikme kohalt tagasiastumiseks, kuna ei näinud võimalust mõlema osanikuga rahumeelselt koostööd jätkata just osanike tasandil valitsevate ebakõlade tõttu. 05.12.2018 sõlmisid seega hageja ja kostja kokkuleppe, millega lõpetati juhatuse liikme leping. Seega ei ole kostja hinnangul vaidlust selles, et kostja astus juhatuse liikme kohalt tagasi enda soovil, mingisuguseid etteheiteid
2-19-19799 tema tegevusele kummalgi osanikul tol ajal ei olnud. Seetõttu on kostja jaoks ka hagi esitamine üllatav, kus heidetakse kostjale ette selliste tehingute tegemist, mis oli mõlema toonase hageja osanikuga kooskõlastatud ning mille osas ei olnud kummalgi osanikul etteheiteid. Kostja leiab, et hagi ei ole eesmärgipärane ega põhjendatud ning hagi eesmärgiks võib olla lahendada hageja osaniku R. K. ja endise osaniku T. L. erimeelsusi, kaasates asjakohatult sellesse kostja ja tehes talle alusetuid süüdistusi. R. K. kui hageja juhatuse liige ja osaniku ainuosanik hakkas kostjale teadaolevalt tajuma, et toona osaniku ainuosanikuks olnud T. L. võis ühingu arendamisel lähtuda isiklikest huvidest (mis oli R. K. subjektiivne ja kostja hinnangul ka ebaõige hinnang asjaoludele). Seega võib ka käesolev hagi olla kantud solvumisest T. L. peale. Hagi on seejuures täies ulatuses põhjendamata ja alusetu, kuna ühegi hageja poolt viidatud tehinguga ei ole kostja enda juhatuse liikme kohustusi rikkunud ega hagejale kahju tekitanud. Kostja palub hagi täies ulatuses rahuldamata jätta. Kostja toob välja, et hageja nõuab tarkvaraarendustööde tellimise tõttu kahju hüvitamist 25 800 eurot. Hageja väitel põhjustas kostja talle kahju sellega, et tellis X OÜ-lt tarkvaraarendusteenuseid tunnitasu määraga 80 eurot, mis ületab vastava teenuse turuhinda. Hageja väidab ka seda, et antud teenus koguhinnaga 86 000 euro (+ käibemaks) telliti ilma ühingu osanike kirjaliku nõusolekuta, kuid ei ole samas selgitanud, kuidas see tema nõuet puudutab. Seega põhjustas hageja väitel kostja talle väidetavalt kahju tarkvarateenuse tellimises tunnihinnaga (80 eurot), mis on turu keskmisest 30-40% ulatuses kõrgem. Kostja on aga seisukohal, et ta on teenuse tellimisel järginud juhatuse liikme hoolsuskohustust, käitunud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega ega ole hagejale kahju tekitanud, sest: - kostja ei ole tarkvaraarendustöid tellinud turuhinnast kõrgema hinnaga; - kostja võttis enne teenuse tellimist kaks võrdlevat hinnapakkumist, mis ei ületanud kostja poolt tellitava teenuse hinda; - osanikud andsid oma nõusoleku vastavate teenuste tellimiseks teenuse tellimist finantseerides; - hageja ei ole enda poolt esitatud tõenditega tõendanud hagejale kahju tekitamist. Kostja on seisukohal, et kuna tarkvarateenuse tellimise osas on tuvastatav mõlema osaniku nõusolek, ei ole hagejale kahju tekkinud ja kostja ei vastuta väidetava kahju tekitamise eest. Seega isegi, kui tööd telliti turuhinnast kõrgema hinnaga (mida kostja ei mööna), vabaneb kostja vastutusest, kuna mõlemad osanikud olid eelnevalt selliste tööde tellimisega nõustunud. Järelikult on hageja nõue tarkvarateenuse tellimise eest alusetu. Kostja toob välja, et hageja nõuab kodulehe arendustööde tellimise tõttu kahju hüvitamist summas 24 744 eurot. Hageja heidab hagiavalduses kostjale ette, et kostja tellis X OÜ-lt 30 144 euro ulatuses kodulehe arenduse Wordpress platvormil, mida ei kooskõlastatud hageja osanikega. Hageja väidab, et selle tulemusel tekkis hagejale kahju summas 24 744 eurot, kuna hageja väitel maksab selline kodulehearendus ainult 5 400 eurot. Kostja on aga seisukohal, et ta on teenuse tellimisel järginud juhatuse liikme hoolsuskohustust, käitunud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega ega ole hagejale kahju tekitanud, sest: - kostja ei ole veebilehe arendustöid tellinud turuhinnast kõrgema hinnaga; - kostja kooskõlastas veebilehe arendustööd ja selle maksumuse enne teenuse tellimist osanikega; - hageja ei ole võrdleva pakkumisega tõendanud hagejale kahju tekitamist. Kostja on seisukohal, et kuna veebilehe arendusteenuse tellimise osas on tuvastatav mõlema osaniku nõusolek (või vähemalt ei vaidlustanud kumbki osanik tööde hinda vmt), ei ole hagejale kahju tekkinud ja kostja ei vastuta väidetava kahju tekitamise eest. Seega isegi, kui tööd telliti turuhinnast kõrgema hinnaga (mida kostja ei mööna), vabaneb kostja vastutusest, kuna mõlemad
2-19-19799 osanikud olid eelnevalt selliste tööde tellimisega nõustunud. Järelikult on hageja nõue veebilehe arendustööde tellimise eest alusetu. Kostja toob välja, et hageja väidab, et kostja tellis 13 651.87 euro eest (koos käibemaksuga) konsultatsiooniteenust MENDI Associates Ltd-lt, mille tellimine oli hageja jaoks ebavajalik ja ebamõistlik. Hageja on sellest tulenevalt esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude summas 13 651.87 eurot. Kostja leiab aga, et ta ei ole rikkunud juhatuse liikme kohustusi, on teenuse tellimisel järginud korraliku ettevõtja hoolsust ega ole teenuste tellimisel tekitanud hagejale kahju: - kostja teavitas teenuse tellimisest osanikke ja osanikud ei esitanud selle osas vastuväiteid; - hageja aktsepteeris teenuse tellimist, finantseerides ettemaksuarve tasumist; - kostja tegi hageja osanikele alternatiivse ettepaneku IT-juhi palkamiseks, millest hageja osanikud keeldusid; - kostja tellis enne lepingu sõlmimist sõltumatu analüüsi teenuse hinna ja metoodika analüüsiks. Kostja on seisukohal, et kuna konsultatsiooniteenuse tellimise osas on tuvastatav mõlema osaniku nõusolek (või vähemalt ei vaidlustanud kumbki osanik tööde hinda vmt), ei ole hagejale kahju tekkinud ja kostja ei vastuta väidetava kahju tekitamise eest. Järelikult on hageja nõue konsultatsiooniteenuse tellimise eest alusetu. Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta hagi rahuldamata; jätta menetluskulud VIVEO Health OÜ kanda ja mõista A.A. menetluskulud VIVEO Health OÜ-lt välja vastavalt 18.04.2022 esitatud menetluskulude nimekirjale; mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
III Kolmanda isiku kaasamine ja seisukoht
3.15.12.2020 esitas kostja taotluse kaasata menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel hageja juhatuse liige R. K.. Hageja leidis, et viidatud isiku kolmanda isikuna menetlusse kaasamine on vajalik, kuna äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 2 näeb ette eeldusliku juhatuse liikmete solidaarvastutuse, kui tuvastatakse juhatuse liikme kohustuse rikkumine ja ühingule on rikkumise tulemusena kahju tekkinud. Vastavalt hageja registrikaardilt nähtuvatele andmetele on R. K. hageja juhatuse liige alates 12.10.2017 ja on juhatuse liige ka praegusel hetkel, mis tähendab, et isik oli hageja juhatuse liige ka sel ajavahemikul, kui hageja juhatuse liikmeks oli kostja ja kui leidsid aset väidetavad juhatuse liikme kohustuse rikkumised. Kostja seisukohal ei ole vaidluse all asjaolu, et hageja ja juhatuse liikmete vahel sõlmitud lepingutes ei ole ette nähtud juhatuse liikmete vastutuse jaotust, mistõttu kehtib eeldus, et juhatuse liikmed vastutavad juhul, kui kohus tuvastab kostja vastutuse juhatuse liikme kohustuse rikkumises, solidaarselt hagejale tekitatud kahju eest. Hageja asutamisest 12.10.2017 kuni 21.12.2018 oli hagejal kaks osanikku: V OÜ ja OÜ C Invest. Alates 21.12.2018 on hageja ainuosanik V OÜ. V OÜ ainuosanik ja juhatuse liige on R. K.. Sellest tulenevalt ei saa kostja seisukohal mõistlikult olla vaidlust selle üle, et R. K. oli teadlik kõigist hageja poolt tehtud tehingutest, mh nende maksumusest ja sisust. Kuna juriidiline isik tegutseb temaga seotud füüsiliste isikute kaudu, tuli kostjal tehinguid kooskõlastada hageja osanike seaduslike esindajatega, kelleks oli ka R. K.. R. K. kui hageja juhatuse liikme teadmine tehingute tegemisest tuleneb ka hageja hinnangul hageja poolt esitatud Ernst & Young AS raportist. Sellise teadmise saab seega omistada ka R. K.’le kui hageja juhatuse liikmele. Kostja toob välja, et näiteks kooskõlastas R. K. X OÜ poolt esitatud arve ja tasus selle tarbeks osanikulaenu, et viidatud arve tasumist finantseerida. Järelikult pidid R. K.’le juba sel hetkel selged olema võimalikud vastuväited teenuse hinnale ja R. K. pidi selliste teenuste tellimise vajalikkust ning majanduslikku poolt hindama ka hageja juhatuse liikmena, järgides korraliku ettevõtja hoolsusstandardit. Kostja seisukohal hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest lähtuvalt võiks leida, et R. K. oleks
2-19-19799 hageja juhatuse liikmena tegutsenud teistsuguse (kõrgema) hoolsusstandardiga kui see, mida hageja hagiavalduses kostjale tema väidetava rikkumisena ette heidab. Kostja leidis, et kui kohus peaks leidma, et hagi tuleb kas osaliselt või täies ulatuses rahuldada, palub kostja kohtul tuvastada, et R. K. vastutab hageja ees koos kostjaga solidaarselt. Eeltoodud seisukoht laieneb ka viivisenõudele. 18.01.2021 seisukohas vaidles hageja vastu kostja taotlusele kaasata menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna R. K.. Hageja hinnangul käesoleva kaasuse asjaolud ei anna vähimatki alust eeldada, et R. K. on rikkunud oma kohustusi hageja juhatuse liikmena ning sellest tulenevalt kannab ta ÄS § 187 lg 2 kohaselt solidaarset vastutust koos kostjaga. Hageja seisukohal mitte ühestki tõendist ei nähtu, et R. K. oli kostjale hagis etteheidetavate tehingute tegemisest teadlik ajal, mil kostja need hageja nimel tegi või on kostjale etteheidetavate tehingute tegemise heaks kiitnud. Faktist, et R. K. sai nendest tehingutest teadlikuks hiljem ning andis osanikuna hagejale laenu tehingutest tulenevate rahaliste kohustuste täitmiseks, ei saa hageja hinnangul järeldada ei tehingute tegemise heakskiitu ega juhatuse liikme solidaarset vastutust. Hageja seisukohal kostjal ei ole käesoleva kaasuse asjaoludel mitte mingit alust esitada mistahes nõuet R. K.’le. 08.02.2021 seisukohas vaidles R. K. kostja taotlusele vastu ning leidis, et TsMS § 216 lg 1 sätestatud alust R. K. menetlusse kaasamiseks ei esine. R. K. leidis, et kostjal ei saa olla R. K. vastu ei lepingu rikkumisest tulenevat nõuet ega kahju hüvitamise nõuet ega hüvituskohustusest vabastamise nõuet, samuti ei ole kostjal mitte mingit alust eeldada, et kolmas isik (R. K.) võiks tema vastu esitada eelnevalt nimetatud sisuga nõudeid. Kolmas isik leidis, et kostja viide ÄS § 187 lõikele 2 ei ole asjakohane, kuivõrd selle normi alusel tekib solidaarkohustus sellistele osaühingu juhatuse liikmetele, kes on oma kohustusi rikkunud. Maakohtu menetluses olevas hagis tuginetakse asjaolule, et juhatuse liikme kohustusi on rikkunud kostja, R. K.’le juhatuse liikme kohustuste rikkumist ette ei heideta ja samuti ei väideta, et R. K. tegevusega oleks osaühingule (hagejale) kahju põhjustatud. Asjaolu, et üks isik (kostja) vastutab mingi kohustuse täitmise eest solidaarselt teise isikuga, ei anna kostjale alust esitada tolle teise isiku vastu ei lepingu rikkumisest tulenevat nõuet ega kahju hüvitamise nõuet ega hüvituskohustusest vabastamise nõuet (VÕS § 69). Kolmanda isiku seisukohal järelikult ei saaks isegi kostja R. K. solidaarkohustuse tuvastamise korral (milleks mitte mingit alust ei ole ja mida seetõttu põhimõtteliselt teha ei saa) esineda käesolevas asjas TsMS § 216 lg 1 nimetatud asjaolu, mis annab aluse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks. Kolmanda isiku seisukohal kostja vastuses esitatud taotlust tuvastada, et R. K. vastutab solidaarselt kostjaga hagejale põhjustatud kahju eest, ei ole võimalik rahuldada ning mis veelgi olulisem, seda pole võimalik menetleda. Tuvastusnõude rahuldamise eeltingimus on tuvastushagi esitamine kohtule ja sellise hagi võtmine kohtu menetlusse – antud juhul pole täidetud kumbagi nimetatud tingimustest. Lisaks sellele ei esinenud kolmanda isiku seisukohal antud kaasuses faktilisi asjaolusid, mis annaksid aluse rääkida R. K. solidaarse vastutuse tekkimisest. 14.04.2021 kohtumäärusega rahuldas kohus A.A. taotluse kolmanda isiku kaasamiseks ning kaasas menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel R. K. (isikukood XXX). Kohtu hinnangul tuli kostja taotlus R. K. menetlusse kaasamiseks iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel rahuldada, kuivõrd kostja sõnul oli R. K. teadlik kõigist hageja poolt tehtud tehingutest, mh nende maksumusest ja sisust. Kostjal tuli tehinguid kooskõlastada hageja osanike seaduslike esindajatega, kelleks oli ka R. K.. Kohus leidis, et hagi rahuldamisel võib kostjal tekkida nõue R. K. vastu, kes oli kostjaga samaaegselt hageja juhatuse liige. Kohus tõi välja, et hageja on küll seisukohal, et R. K. ei olnud kostjale hagis etteheidetavate tehingute tegemisest teadlik ajal, mil kostja need hageja nimel tegi ning ta ei ole kostjale etteheidetavate tehingute tegemist heaks kiitnud, kuid see ei andnud alust jätta R. K. menetlusse kaasamata. Esitatud asjaoludel ei ole välistatud, et R. K. jättis hageja juhatuse liikmena oma kohustused täitmata ning sellises olukorras leidis kohus, et oleks ebaõiglane ja ebaproportsionaalne pidada kogu tekkinud kahju eest vastutajaks kostjat. Taotluse lahendamise hetkel ei olnud võimalik tõsikindlalt väita, et
2-19-19799 kostjal ei või hagi rahuldamisel tekkida nõudeõigust R. K. vastu ning asjaolu, et hageja ei ole esitanud juhatuse liikme kohustuse rikkumisest tulenevat hagi R. K. vastu, ei välista tema vastutust, kui hagi kuulub rahuldamisele. 14.06.2021 vastuses tõi kolmas isik välja, et kolmas isik peab esitatud hagi põhjendatuks ning leiab, et see tuleks rahuldada. Kolmas isik nõustus asjas esitatud hageja faktiväidetega ning kostja esitatud faktiväiteid kolmas isik omaks ei võtnud. Kolmas isik väidab, et tema hageja juhatuse liikme kohustusi rikkunud ei ole ja sellel põhjusel ei ole kolmandal isikul tekkinud ka solidaarkohustust hageja ees vastavalt ÄS § 187 lg 2. Kolmas isik tugineb menetluses hageja poolt kohtule esitatud tõenditele ning ei taotle täiendavate tõendite vastuvõtmist ega kogumist. Kolmas isik leiab, et menetluskulud peab käesolevas asjas kandma kostja. Kolmas isik tõi välja, et ei soovi esitada iseseisvat nõuet. IV Kohtu põhjendused
4.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 232 lg 1 kohaselt kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. TsMS § 232 lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Äriseadustik (ÄS) § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 lg 2 kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Võlaõigusseadus (VÕS) § 620 lg 1 kohaselt, käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 35 sätestab, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed.
5.Harju Maakohtu menetluses on VIVEO Health osaühingu hagi A.A. vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks, milles hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 72 987.07 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 1 471.74 eurot ja viivise kahjuhüvitiselt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.12.2019 kuni põhivõla tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks asjaolu, et perioodil 05.04.2018 kuni 06.12.2018 oli kostja hageja juhatuse liige. Hageja kui äriühingu ja kostja kui tema juhatuse liikme õigussuhted olid reguleeritud 05.04.2018 sõlmitud juhatuse liikme lepinguga. Kostja rikkus eelviidatud lepingulist kohustust täita juhatuse liikme kohustusi vastavalt seadustele ning temalt tavaliselt oodatava hoolsusega viisil, mis on hageja jaoks kõige tulusam ning tõhusam (lepingu p 3.4) ning kohustust hankida hageja osanike eelnev kirjalik nõusolek tehinguteks, mille väärtus ületab 50 000
2-19-19799 eurot (koos käibemaksuga, lepingu p 3.5). Kostja tegi hageja juhatuse liikmena hagejale kahjulikke tehinguid, mille tulemusel tekkis hagejale kahju kogusummas 72 987.07 eurot. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja oli hageja juhatuse liige ajavahemikus 11.04.201827.12.2018. Kostja esitas 27.09.2018 avalduse juhatuse liikme kohalt tagasiastumiseks, kuna ei näinud võimalust mõlema osanikuga rahumeelselt koostööd jätkata just osanike tasandil valitsevate ebakõlade tõttu. 05.12.2018 sõlmisid seega hageja ja kostja kokkuleppe, millega lõpetati juhatuse liikme leping. Kostja seisukohal ei ole vaidlust selles, et kostja astus juhatuse liikme kohalt tagasi enda soovil, mingisuguseid etteheiteid tema tegevusele kummalgi osanikul tol ajal ei olnud. Kostja on teenuste tellimisel järginud juhatuse liikme hoolsuskohustust, käitunud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega ega ole hagejale kahju tekitanud, kostja ei ole tellinud teenuseid turuhinnast kõrgema hinnaga, osanikud andsid oma nõusoleku vastavate teenuste tellimiseks teenuse tellimist finantseerides, ühingu osanikud kinnitasid kõik ühingu kulutused. Lisaks kostjale oli hageja juhatuse liikmeks ka R. K., kelle suhtes võib kostjal hagi rahuldamisel tekkida nõue kui solidaarvõlgniku vastu. 14.06.2021 vastuses tõi kolmas isik välja, et kolmas isik peab esitatud hagi põhjendatuks ning leiab, et see tuleks rahuldada. Kolmas isik nõustus asjas esitatud hageja faktiväidetega ning kostja esitatud faktiväiteid kolmas isik omaks ei võtnud. Kolmas isik väidab, et tema hageja juhatuse liikme kohustusi rikkunud ei ole ja sellel põhjusel ei ole kolmandal isikul tekkinud ka solidaarkohustust hageja ees vastavalt ÄS § 187 lg 2. Kolmas isik tugineb menetluses hageja poolt kohtule esitatud tõenditele ning ei taotle täiendavate tõendite vastuvõtmist ega kogumist. Kolmas isik leiab, et menetluskulud peab käesolevas asjas kandma kostja. Kolmas isik tõi välja, et ei soovi esitada iseseisvat nõuet.
6.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused korraldaval kohtuistungil ning tutvunud asjas kogutud kirjalike tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
Kohustuse rikkumine
7.Kohus analüüsib esmalt, kas kostja A.A., kes oli hageja juhatuse liikmeks on oma kohustusi rikkunud ja rikkumise tuvastamise korral analüüsib kohus seda, milles rikkumine seisnes ja kas sellega on tekitatud hagejale kahju.
8.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: - kostja oli hageja juhatuse liige ajavahemikus 11.04.2018 - 27.12.2018; lisaks kostjale oli hageja juhatuse liikmeks ka R. K., kelle juhatuse liikme volitused algasid 12.10.2017 (15.12.2020 kostja vastuse lisa 1 -VIVEO Health OÜ üld- ja isikuandmete ajalugu); - R. K. on ka praeguse hageja ainuosaniku V OÜ juhatuse liige ja ainuosanik (15.12.2020 kostja vastuse lisa 2 - V OÜ üld- ja isikuandmete ajalugu); - ajavahemikus 12.10.2017-21.12.2018 oli lisaks V OÜ-le hageja osanik ka OÜ C Invest (15.12.2020 kostja vastuse lisa 1, lk 2), mille ainuosanik on T. L. (15.12.2020 kostja vastuse lisa 3 - OÜ C INVEST üld- ja isikuandmete ajalugu), seejuures kuulus mõlemale osanikule 50% hageja osakapitalist; - hageja kui äriühingu ja kostja kui tema juhatuse liikme õigussuhted olid reguleeritud 05.04.2018 sõlmitud juhatuse liikme lepinguga, mille p 3.4 pani kostjale kohustuse täita juhatuse liikme kohustusi vastavalt seadustele ning temalt tavaliselt oodatava hoolsusega viisil, mis on hageja jaoks kõige tulusam ning tõhusam ning juhatuse liikme lepingu p 3.5 pani kostjale kohustuse hankida hageja osanike eelnev kirjalik nõusolek tehinguteks, mille väärtus ületab 50 000 eurot (koos käibemaksuga), vastavalt lepingu punktile 3.2 andis
2-19-19799
-
-
-
-
-
-
-
kostjale üldiseid ülesandeid T. L., kes pidi teostama ka kontrolli juhatuse liikme tegevuse üle (18.12.2019 hagiavalduse lisa 2 - 05.04.2018 juhatuse liikme leping); kostja esitas 27.09.2018 avalduse juhatuse liikme kohalt tagasiastumiseks (18.12.2019 hagiavalduse lisa 3 preambula); 05.12.2018 sõlmisid hageja ja kostja kokkuleppe, millega lõpetati juhatuse liikme leping (18.12.2019 hagiavalduse lisa 3 - 05.12.2018 juhatuse liikme lepingu lõpetamise kokkulepe); kostja tellis hageja nimel tarkvaraarendusteenuseid X OÜ-lt, vastavate teenuse hind tööde teostamise aluseks olnud hinnapakkumiste kohaselt oli 86 000 eurot pluss käibemaks (18.12.2019 hagiavalduse lisa 4 - X OÜ 27.06.2018 pakkumus tarkvaraarendusteenustele); kostja tellis hageja nimel X OÜ-lt kodulehe arenduse wordpress platvormil, mille maksumuseks koos käibemaksuga kujunes 30 144 eurot (18.12.2019 hagiavalduse lisa 5 X OÜ arved ja nende tasumist tõendavad dokumendid); kostja tellis hageja nimel konsultatsiooniteenust ettevõttelt MENDI Associates Ltd, mille maksumus oli 11 376.56 eurot, lisaks arve netosummale (11 376.56 eurot) pidi hageja kõnealuse teenuse tellimisega seonduvalt kandma käibemaksukulu s.o summas 2 275.31 eurot (18.12.2019 hagiavalduse lisa 7 - Mendi Associates Ltd poolt esitatud arve ja selle tasumist tõendav dokument); hageja kandis kulusid audiitorettevõttele makstud tasu näol kostja poolt ühingu juhatuse liikmena tehtud tehingute asjaolude selgitamiseks ja analüüsiks summas 7 326 eurot pluss käibemaks, kokku 8 791.20 eurot (18.12.2019 hagiavalduse lisa 9 - Ernst & Young Baltic AS raporti koopia, arve ja selle tasumist tõendav dokument); hageja esitas 06.09.2019 kostjale nõude kahjuhüvitise tasumiseks ja määras kohustuse täitmiseks tähtaja 16.09.2019 (18.12.2019 hagiavalduse lisa 10 - hageja esindaja 06.09.2019 kiri kostjale); kostja vastas hageja nõudekirjale 13.09.2019 e-kirjaga, milles väitis, et pole juhatuse liikme lepingust ja seadusest tulenevaid kohustusi rikkunud (18.12.2019 hagiavalduse lisa 11 - kostja 13.09.2019 kiri hageja esindajale).
Hageja heidab kostjale ette kolme väidetavat rikkumist: - kostja tellis hageja nimel tarkvaraarendustööd tunnihinnaga, mis ei vasta turuhinnale; - kostja tellis hageja nimel kodulehe arendustööd hinnaga, mis ei vasta turuhinnale; - kostja tellis hageja nimel ebavajalikke konsultatsiooniteenuseid.
9.Kohus selgitab, et äriühingu juhtorgani liikme põhilised kohustused tulenevad seadusest, äriühingu põhikirjast, kõrgemate organite otsustest, juhtorgani liikme ja äriühingu vahel sõlmitud kirjalikest kokkulepetest ja majandustegevuse eripärast. Juhtorgani liikme üldised kohustused on hoolsus- ja lojaalsuskohustus. Antud põhimõte tuleneb ka kehtivast seadusandlusest. Nii peavad äriühingu juhtorgani liikmed TsÜS § 35 kohaselt täitma oma seadusest või põhikirjast tulenevad kohustused juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. VÕS § 620 lg 1 sätestab juhtorgani liikmele kohustuse tegutseda äriühingule lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega, ka ÄS § 187 lg 1 tuleneb juhtorgani liikme kohustus täita oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Samasisulise regulatsiooni puhul võib kohaldada erinevaid seadusi samaaegselt. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 lg 2 kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Võlaõigusseadus (VÕS) § 620 lg 1 kohaselt, käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega.
2-19-19799 Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 35 sätestab, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Riigikohus on kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-33-10 punktis 11 selgitanud, et „Osaühingu juhatuse liikmetel on seadusest, osaühingu põhikirjast, osanike või juhatuse otsustest ja võimalikust lepingust tulenevate konkreetsete kohustuste kõrval TsÜS §-st 35 tulenev üldine kohustus täita oma ülesandeid juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega (nn hoolsuskohustus) ja olla juriidilisele isikule lojaalne (nn lojaalsuskohustus) (vt ka nt Riigikohtu
30.aprilli 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-03, p 10; nr 3-2-1-41-05, p 31). Osaühingu juhatuse liige peab ÄS § 187 lg 1 järgi täitma oma kohustusi kõrgendatud hoolsusega, nn korraliku ettevõtja hoolsusega. Lisaks peavad juhatuse liikmed TsÜS § 32 järgi omavahelistes suhetes ning suhetes osanikega ja teiste juhtorganite liikmetega järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Samuti laieneb juhatuse liikmetele TsÜS §-st 138 ja VÕS §-st 6 tulenev üldine hea usu põhimõtte järgimise kohustus. Hoolsust ja lojaalsust nõuab juhatuse liikmetelt ka
VÕS § 620.“
Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-113-16 tehtud lahendis selgitanud hoolsuskohustuse sisu järgmiselt: „Äriühingu juhatuse liikme kohustused võivad tuleneda seadusest, ühingu põhikirjast, üldkoosoleku otsustest ja muudest poolte sõlmitud kokkulepetest. Äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja äriühingu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske. Lojaalsuskohustus tähendab muu hulgas kohustust vältida huvide konflikti ja mitte eelistada isiklikke huve äriühingu omadele (vt RKTKo nr 3-2-1-38-15, p 14). (p 15)“ Riigikohus on kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-129-15 punktis 13 asunud seisukohale, et: „Sellise nõude õiguslik alus on ÄS § 187 lg 2 esimene lause, mille järgi oma kohustuste rikkumisega osaühingule kahju tekitanud juhatuse liige vastutab tekitatud kahju hüvitamise eest. Vastutusest vabanemise alus on sätestatud sama lõike teises lauses ja selle järgi vabaneb juhatuse liige vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega./.../ Tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et osaühing peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et kahju on osaühingule tekkinud just selle rikkumise tulemusena. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 3. märtsi 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-197-13, p 14 ja aktsiaseltsi kohta analoogselt ka nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 6. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-15, p 13; 30. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-14, p 11).“ Samas lahendis on Riigikohus selgitanud, et ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused on järgmised: • juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35); • osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); • juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause). Eeltoodust tulenevalt selleks, et tuvastada juhatuse liikme vastutus, peavad olema täidetud kõik eeltoodud eeldused. Seega peab hageja tõendama ja põhistama, et nii tarkvaraarendustööde, veebilehe arendustööde kui ka konsultatsiooniteenuse tellimisel rikkus kostja juhatuse liikmena oma kohustusi (ehk ei järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit) ja juhatuse liikme tegevuse
2-19-19799 tulemusel tekkis hagejale kahju. Järgnevalt analüüsib kohus, kas juhatuse liikme vastutuse nõude eeldused on täidetud.
10.Kohus, tutvunud tsiviilasjas esitatud tõenditega ja poolte vastuväidetega, on seisukohal, et kostja on oma tegevusega ära kasutanud temal hageja juhatuse liikmena olnud erilist usaldusseisundit ja kuritarvitas talle, kui juhatuse liikmele, antud volitusi, jättes järgimata korraliku ettevõtja hoolsusstandardit. Hoolsuskohustus on isiku või organisatsiooni vastutus või õiguslik kohustus vältida tegevuse või tegevusetusega (mida võib mõistlikult ette nähta) kahju. Hoolsuskohustus jaguneb komponentideks: hoolsus, informeeritus ja riskide hindamine (RKTKo 3-2-1-41-03, 3-2-1-45-03). Samuti on kostja rikkunud lojaalsuskohustust. Kohus selgitab täiendavalt, et lojaalsuskohustusega kaasneb küsimus usaldusest, kuna juhtorgani liikmel on lai esindusõigus äriühingu nimel tegutsemiseks, varaliste kohustuste võtmiseks ning õiguste teostamiseks, mis on äriühingu jätkusuutlikkuse seisukohast väga oluline. Äriühingu juhatusse liikmele on antud väga lai esindusõigus äriühingu nimel tegutsemiseks, varaliste kohustuste võtmiseks ja õiguste teostamiseks. Selleks, et juhatuse liige ei kuritarvitaks oma positsiooni on oluline, et ta käituks lojaalselt äriühingu suhtes. Lojaalsus on seotud eelkõige usaldusega. Lojaalsuskohustused jagunevad üldisemalt neljaks: konkurentsikeeld; konfidentsiaalsuskohustus; huvide konflikti vältimise kohustus; laenukeeld. Kohus on seisukohal, et kostja käitumine on ka kvalifitseeritav lojaalsuskohustuse rikkumisena ühingu suhtes. Kohus analüüsib järgnevalt kohustuse rikkumist vastavalt igale hagejapoolsele etteheitele. Tarkvaraarendustööd
11.Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt hageja põhinõude osa summas 25 800 eurot tuleneb kostja poolt hageja nimel X OÜ-lt ebamõistlikult kõrge hinnaga teenuste (tarkvaraarenduse tööd) tellimise läbi tekkinud kahjust. Teenuse tellimise aluseks oli X OÜ hinnapakkumine summas 86 000 eurot pluss käibemaks (18.12.2019 hagiavalduse lisa 4 - X OÜ 27.06.2018 pakkumus tarkvaraarendusteenustele). Sellise hinnaga teenuste tellimiseks pidi kostja taotlema hageja osanike eelneva kirjaliku nõusoleku vastavalt juhatuse liikme lepingu p 3.5 (18.12.2019 hagiavalduse lisa 2 - 05.04.2018 juhatuse liikme leping). Kohus leiab, et kostja jättis viimati nimetatud kohustuse täitmata, kuivõrd kostjal puudus tehingu tegemiseks nõutav hageja osanike nõusolek. X OÜ esitas kostja poolt hageja nimel tehtud tehingu alusel hagejale arved kokku summas 77 500 eurot + käibemaks, kokku 93 000 eurot (18.12.2019 hagiavalduse lisa 5 X OÜ arved ja nende tasumist tõendavad dokumendid), ning hageja täitis vastavad kohustused X OÜ-le (18.12.2019 hagiavalduse lisa 5 X OÜ arved ja nende tasumist tõendavad dokumendid). Kohus leiab, et käesoleval juhul on leidnud tõendamist, et X OÜ tööde hinna kujunemise aluseks olnud tunnihind (80 eurot) ületas 30-40 % võrra analoogse töö hinna mõistlikku turutaset vastavalt Ernst & Young Baltic AS poolt koostatud raportile (18.12.2019 hagiavalduse lisa 9 - Ernst & Young Baltic AS raporti koopia, arve ja selle tasumist tõendav dokument). Seega nõustub kohus hagejapoolse seisukohaga, et mõistlikel tingimustel võinuks samade tööde tellimisel olla tasuarvestuse aluseks tunnitasu vahemikus 48 - 56 eurot. X OÜ esitatud arvete kogusummast lähtudes arvutatav töö maht kokku oli 77 500 / 80 = 968,75 tundi. Korrutades töö mahu mõistliku tunnihinnaga (48-56 eurot), kujuneb arvestusliku kogukulu summaks vahemik 46 500 – 54 250
2-19-19799 eurot (käibemaksuta). Ebamõistlikult kõrge teenuse hinna läbi hagejale tekkinud kahju summa jääb seega vahemikku 23 250 – 31 000 eurot (käibemaksuta). Hageja on hagi esitamisel hinnanud eelkirjeldatud asjaoludel kostja poolt hagejale tekitatud kahju suuruseks 25 800 eurot, mis jääb kohtu seisukohal pigem eelviidatud vahemiku alumise kui ülemise piiri lähedale.
12.Tõenditest nähtuvalt kostja teavitas hageja osanikke kõnealuste teenuste tellimiseks lepingu sõlmimisest 30.07.2018 (15.12.2020 kostja vastuse lisa 10 - 30.07.2018 A.A. ülevaade pakkumistest hageja osanikele), s.o enam kui 2 nädalat pärast X OÜ-lt teenuste tellimist, arvestades, et X OÜ alustas tööde teostamist 15.07.2018 (18.12.2019 hagiavalduse lisa 9 - Ernst & Young Baltic AS raporti koopia, arve ja selle tasumist tõendav dokument). Kohtu hinnangul asjaolu, et hageja osanikud said pärast kõnealuste teenuste tellimist teada kostja poolt hageja nimel tehingu tegemise faktist ja tingimustest ning andsid hageja käsutusse X OÜ arvete tasumiseks vajalikud rahalised vahendid, ei tähenda seda, et hageja ja/või hageja osanikud vabastasid kostja vastutusest hagejale kahju tekitamise eest. Samuti ei saa tehingust hiljem teadasaamisest ja faktist, et hageja täitis X OÜ-le tehingust tekkinud rahalised kohustused, teha järeldust, et kostja ei rikkunudki juhatuse liikme kohustusi ja/või ei põhjustanud hagejale kahju. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja on püüdnud e-kirja teel saada hageja osaniku esindajalt T. L.’lt (kes oli kostja juhatuse liikme lepingu p 3.2 kohaselt kostjale ülesannete andja) kinnitust kostja väitele, et hageja maksed X OÜ-le tehti T. L. teadmisel ja heakskiidul, kuid T. L. vastas sellisele ühemõtteliselt eitavalt, ehk kinnitades, et makseid ei teostatud tema teadmisel ja nõusolekul (15.07.2020 hageja menetlusdokumendi lisa 1 - A. A. ja T. L. e-kirjavahetuse väljatrükk). Nimetatud tõend kinnitab täiendavalt, et kostjal puudus kõnealuse tehingu tegemiseks nõutav hageja osanike nõusolek.
13.Lisaks lepingulisele kohustusele taotleda tehingu tegemiseks hageja osanike eelnev kirjalik nõusolek rikkus kostja kõnealuse tehingu tegemisel seadusest tulenevat juhatuse liikme hoolsuskohustust (ÄS § 187 lg 1). Riigikohtu tsiviilkolleegium on kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-17-10474 punktis 20 selgitanud, et: „kohustus tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil“ ei ole juhatuse liikme eraldiseisev kohustus, vaid see on hõlmatud üldise hoolsuskohustusega, mille järgimine tehakse kindlaks nii, et hinnatakse, kas juhatuse liige täitis oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 187 lg 1). Tegu on ärilise kaalutluse reegli abil kindlaks tehtava käitumisstandardiga, mida on järgitud siis, kui juhatuse liige ei ole oma tegevusest isiklikult huvitatud, ta on informeeritud määral, mida saab vastavalt asjaoludele pidada mõistlikuks, ja kui sarnases olukorras tegutsev heauskne juhatuse liige võib ratsionaalselt uskuda, et tema tegevus või otsus on ühingu parimates huvides. Kui eelnimetatud nõuded on täidetud, ei ole juhatuse liige oma hoolsuskohustust rikkunud sõltumata sellest, milline on tema tegevuse tegelik tagajärg (Riigikohtu 24.11.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-21-129-15, p 17). Kohtu järeldusel antud juhul ei olnud kostjal X OÜ-ga tehingu tegemisele eelnevalt olemas võrreldavaid pakkumusi soovitud töödele, kuivõrd kohut hinnangul võrreldavaks pakkumuseks ei saa lugeda kostja poolt kohtule esitatud T. T. e-kirja (01.06.2020 kostja menetlusdokumendi lisa 1 - Codeborne kirjalik pakkumine arendustöödele ja tööde alustamise ajale), milles puudub viide teostatavate tööde eesmärgile ja mahule. Lisaks sellele on kohtu hinnangul põhjendatud hageja kahtlus, et kostja tegutses huvide konfliktis, kuivõrd X OÜ-lt tellitud teenustest sai osaliselt kasu ka Juno Tervis OÜ, mille kaudu tegutses kostja abikaasa E. A. (18.12.2019 hagiavalduse lisa 9 Ernst & Young Baltic AS raporti koopia, arve ja selle tasumist tõendav dokument).
2-19-19799
14.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja rikkus juhatuse liikme kohustusi ja vastutab seeläbi hagejale põhjustatud kahju eest vastavalt ÄS § 187 lg 2. Kodulehe arendustööd
15.Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt hageja põhinõude osa summas 24 744 eurot tuleneb kostja poolt hageja nimel X OÜ-lt ebamõistlikult kõrge hinnaga teenuste (tarkvaraarenduse tööd) tellimise läbi tekkinud kahjust. Kostja tellis hageja nimel X OÜ-lt kodulehe arenduse wordpress platvormil, mille maksumuseks koos käibemaksuga kujunes 30 144 eurot (18.12.2019 hagiavalduse lisa 5 X OÜ arved ja nende tasumist tõendavad dokumendid). Seejuures ei kooskõlastanud kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt kostja tellitud teenuse hinda ei hageja osanikega ega hageja teise juhatuse liikmega. Kostjal puudusid enne X OÜ-lt teenuse tellimist võrreldavad hinnapakkumused samale teenusele.
16.Kohtu hinnangul tellis kostja kõnealused tööd ebamõistlikult kõrge hinnaga (30 144 eurot). Hageja väitel oli vastavate tööde teostamise mõistlik hind 4 500 eurot pluss käibemaks, kokku seega 5 400 eurot (18.12.2019 hagiavalduse lisa 6 - hageja poolt tellitud võrdluspakkumused kodulehe arenduse töödele). Järelikult tegi kostja hageja nimel tehingu, millega võttis hagejale rahalise kohustuse tasuda tellitud teenuse eest 24 744 euro võrra enam kui oleks olnud vastava teenuse mõistlik hind. Kohus leiab, et asjaolu, et hageja osanikud said pärast kõnealuste teenuste tellimist teada kostja poolt hageja nimel tehingu tegemise faktist ja tingimustest ning andsid hageja käsutusse X OÜ arve tasumiseks vajalikud rahalised vahendid, ei tähenda seda, et hageja ja/või hageja osanikud vabastasid kostja vastutusest hagejale kahju tekitamise eest. Samuti ei saa tehingust hiljem teadasaamisest ja faktist, et hageja täitis X OÜ-le tehingust tekkinud rahalised kohustused, teha järeldust, et kostja ei rikkunudki juhatuse liikme kohustusi ja/või ei põhjustanud hagejale kahju.
17.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et teenuse tellimisega ebamõistlikult kõrge hinnaga ja olukorras, kus kostjal puudusid hinna õigustamiseks ka võrreldavad hinnapakkumused teistelt pakkujatelt, rikkus kostja juhatuse liikme hoolsuskohustust (ÄS § 187 lg 1) ning vastutab seeläbi hagejale tekkinud kahju eest (ÄS § 187 lg 2).
Konsultatsiooniteenused
18.Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt hageja põhinõude osa summas 13 651.87 eurot tuleneb kostja poolt hageja nimel Mendi Associates Ltd-lt sellise teenuse tellimisest, mis polnud hagejale vajalik ning mille tellimisega seonduv kulu põhjustas hageja vara väärtuse vähenemise ilma, et selle eest oleks saadud mingit kasu. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt kostja tegevuse tagajärjel pidi hageja tasuma Mendi Associates Ltd-le 10 000 GBP ehk 11 376.56 eurot (18.12.2019 hagiavalduse lisa 7 - Mendi Associates Ltd poolt esitatud arve ja selle tasumist tõendav dokument) ning lisaks tasuma riigile vastavalt soetuselt arvestatud käibemaksu summas 2 275.31 eurot ehk kandis kulusid kokku 13 651.87 eurot. 10.07.2018 e-kirjas hageja osanikele (18.12.2019 hagiavalduse lisa 8 - kostja 10.07.2018.a. e-kiri) tunnistas kostja, et teenuse tellimine oli tema viga ning tellitud IT-konsultatsioon polnud sellisel
2-19-19799 kujul hagejale vajalik. Samuti kostja ei kooskõlastanud kõnealuse teenuse tellimist ega hinda eelnevalt ei hageja osanikega ega hageja teise juhatuse liikmega.
19.Kohus leiab, et asjaolu, et hageja osanikud said pärast kõnealuste teenuste tellimist teada kostja poolt hageja nimel tehingu tegemise faktist ja tingimustest ning andsid hageja käsutusse Mendi Associates Ltd arve tasumiseks vajalikud rahalised vahendid, ei tähenda seda, et hageja ja/või hageja osanikud vabastasid kostja vastutusest hagejale kahju tekitamise eest. Samuti ei saa tehingust hiljem teadasaamisest ja faktist, et hageja täitis Mendi Associates Ltd tehingust tekkinud rahalised kohustused, teha järeldust, et kostja ei rikkunudki juhatuse liikme kohustusi ja/või ei põhjustanud hagejale kahju.
20.Hagejale mittevajaliku teenuse tellimisega ja seeläbi hagejale mittevajaliku rahalise kohustuse võtmisega rikkus kostja juhatuse liikme hoolsuskohustust (ÄS § 187 lg 1) ning vastutab seeläbi hagejale tekkinud kahju eest (ÄS § 187 lg 2).
21.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus hinnanud tõendeid kogumis, et kostja on rikkunud talle kui juhatuse liikmele lasuvat hoolsus ja lojaalsuskohustust ning kostja ei tegutsenud vähemalt korraliku ettevõtja hoolsusega, millest tulenevalt on äriühingule tekkinud kahju ning kostja ei ole vastupidist tõendanud.
Kahju tekkimine ja selle suurus
22.Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on oma kohustusi juhatuse liikmena rikkunud, siis hindab kohus järgnevalt tekkinud kahju ja selle suurust. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega oli hagejal kohustus tõendada, kas ja kuidas on kahju summas 72 987.07 eurot tekkinud. VÕS § 128 lõike 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Riigikohus on lahendis 3-2-1-138-15 märkinud, et varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist - äriühing peab olema sattunud juhatuse liikme kohustuse rikkumise tulemusena halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud.
23.Kohus leiab, et käesoleval juhul on kostja tekitanud oma juhatuse liikme kohustuste rikkumise tõttu hagejale kahju kokku summas 64 195.87 eurot (25 800 + 24 744 + 13 651.87), mis kujutavad endast kohtu hinnangul otsest varalist kahju, mida hageja on saanud vara vähenemise läbi (VÕS § 128 lg 3). Lisaks eeltoodule sai hageja kahju seeläbi, et kandis kulutusi kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 3) summas 8 791.20 eurot (dtl 58, 59). Hagejal puudus kostja ettevõttest lahkumise järgselt ülevaade kostja poolt hageja juhatuse liikmena tehtud tehingute ja toimingute asjaoludest ning selleks, et teha kindlaks hagejale tekitatud kahju suurus ning kahju hüvitamise nõude aluseks olevad asjaolud, tellis hageja audiitorettevõtjalt vastava analüüsi (18.12.2019 hagiavalduse lisa 9 - Ernst & Young Baltic AS raporti koopia, arve ja selle tasumist tõendav dokument).
2-19-19799 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et on põhjendatud hageja põhinõue ehk kahju hüvitamise nõue kokku summas 72 987.07 eurot.
24.Kõrvalnõudena on hageja esitanud viivise nõude. Hagi esitamise ajaks (18.12.2019) sissenõutavaks muutunud viivise summa on 1471.74 eurot (23.10.2020 hageja menetlusdokumendi lisa 4 - Viiviseraport 18.12.2019.a. seisuga). Täiendavalt taotleb hageja TsÜS § 367 teise lause kohaselt, et kohus mõistaks lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja viivise alates 19.12.2019 VÕS § 113 lg 1 tulenevas määras kindla summana kohtuotsuse tegemise päeva seisuga ja edasi protsendina põhinõudest (VÕS § 113 lg 1 tulenevas määras) kuni põhinõude täitmiseni. Tulenevalt VÕS § 101 lõike 1 punktist 6 ning VÕS § 113 lõikest 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lõige 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja viivisenõue ehk hagi esitamise ajaks (18.12.2019) sissenõutavaks muutunud viivis summas 1471.74 eurot ning täiendavalt TsÜS § 367 teise lause kohaselt lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele viivis alates 19.12.2019 VÕS § 113 lg 1 tulenevas määras kindla summana kohtuotsuse tegemise päeva seisuga ja edasi protsendina põhinõudest (VÕS § 113 lg 1 tulenevas määras) kuni põhinõude täitmiseni.
25.Kohtu järeldusel on menetluses esitatud tõenditega leidnud tõendamist, et hagejale on tekkinud kostja poolse rikkumise tagajärjena (VÕS § 127 lg 1, § 128) kokku summas 72 987.07 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis summas 1 471.74 eurot.
Kahju ja põhjuslik seos
26.Järgnevalt analüüsib kohus, kas kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga ning kas rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-16-14655/24 punktis 12.1. selgitanud: „VÕS § 127 lg-st 4 tulenevalt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kolleegium on varasemas praktikas märkinud, et põhjusliku seose tuvastamisel tuleb kohaldada nn conditio sine qua non-põhimõtet. Selle põhimõtte kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust
2-19-19799 toimunud. Selleks saab kasutada elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks ikkagi saabunud, pole isiku käitumine kahju põhjuseks (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 18; 8. juuni 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-16, p 19).“ Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-16-14655/24 punktis 12.2. selgitanud: „põhjuslik seos ei pea avalduma vahetu seosena õigusvastase teo ja tagajärje (kahju) vahel, vaid võib seisneda põhjusahelas (sündmuste jadas), mille isik oma kohustuste rikkumisega loob (Riigikohtu 10. detsembri 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-125-03, p 27; vt ka 7. oktoobri 2015. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-11-15, p 12).“ /.../. Sama kohtuotsuse punktis 12.3. on Riigikohus selgitanud, /.../ „Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et kui kahju põhjustab küll võlgniku käitumine, kuid samasugune kahju oleks tekkinud hiljem ka muust asjaolust tulenevalt, tuleb ka muud asjaolu (kahju tekkimise teist põhjust) arvestada (vt Riigikohtu 6. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-138-15, p 19).“
27.Kohtu hinnangul seisneb kostja rikkumise ja hagejale kahju tekkimise põhjuslik seos selles, et kostja ei täitnud äriühingu juhatuse liikmena enda kohustusi piisava hoolsusega ega vähemalt korraliku ettevõtja hoolsusega. Kui kostja oleks olnud piisavalt hoolas ja võtnud tarvitusele abinõusid, et vältida selles äriühingule kahju tekkimist, ei oleks selle tagajärjel ühingule tekkinud kahju.
Hagi rahuldamine
28.Eeltoodut arvesse võttes, on kohus jõudnud järeldusele, et hagejale tekkinud kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja ei ole tulenevalt ÄS §-dest 187 lg 1, ÄS §dest 187 lg 2 ja TsÜS § 35 äriühingu juhatuse liikmena hoidunud tegevusest, mille toime on kahjulik äriühingule. Samuti ei ole kostja tõendanud, et rikkumine oleks olnud vabandatav, mistõttu puudub alus jätta kahju hüvitamise nõue rahuldamata.
29.Kohtu järeldusel tuleb eeltoodust tulenevalt rahuldada hageja VIVEO Health OÜ hagi kostja A.A. vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks ning mõista kostjalt A.A. hageja VIVEO Health OÜ kasuks välja kahjuhüvitis summas 72 987.07 eurot ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise seisuga (18.12.2019) sissenõutavaks muutunud viivis summas 1 471.74 eurot ja mõista kostjalt lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja viivise alates 19.12.2019 VÕS § 113 lg 1 tulenevas määras kindla summana kohtuotsuse tegemise päeva seisuga (31.10.2022) ja edasi protsendina põhinõudest (VÕS § 113 lg 1 tulenevas määras) kuni põhinõude täitmiseni. Kohus selgitab, et kuivõrd lisaks kostjale oli hageja juhatuse liikmeks ka R. K., kelle suhtes võib kostjal hagi rahuldamisel tekkida nõue kui solidaarvõlgniku vastu väljub kohtu poolt sellele hinnangu andmine käesoleva tsiviilasja piiridest, mistõttu ei käsitle kohus seda käesolevas otsuses. V Menetluskulude jaotus
2-19-19799 Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). Kuna kohus rahuldas hagi, siis jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel nii hageja kui kostja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. VI Menetluskulude kindlaksmääramine TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus leiab, et kuna tegemist on mahuka ja pikaajalise menetlusega, siis on menetlusökonoomika põhimõtetest lähtuvalt mõistlik menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrata alles pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist. Eeltoodust tulenevalt kuulub kohaldamisele TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2, mis sätestavad, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk Kohtunik Osaliselt tühistatud TRK määrusega
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.