3.Mõista J. P. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja lisanduv viivis tasumata põhinõudelt alates 10. juunist 2023 kuni põhinõude (5292 euro 46 sendi) tasumiseni määras 16,90% aastas. Lisanduv viivis koos sissenõutavaks muutunud viivisega (1173 eurot 78 senti) ei tohi ületada põhinõuet (5292 eurot 46 senti).
5.Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital menetluskulude suuruseks 785 eurot. Mõista J. P. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud 785 eurot.
6.Mõista J. P. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks temalt väljamõistetud 785 euro suuruste menetluskulude tasumata osalt viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni
Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse või kaja.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) palub 9. juunil 2023 Tartu Maakohtule esitatud hagis välja mõista J. P. (kostja) enda kasuks välja põhivõlgnevus 5292 eurot 46 senti, intressi 338 eurot 82 senti, lepingu haldustasu 6 eurot, viivise 1173 eurot 78 senti ja sissenõudekulu 35 eurot. Samuti palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja lisanduva viivise põhivõlalt (5292 eurot 46 senti) alates 10. juunist 2023 kuni põhinõude täitmiseni määras 16,90% aastas selliselt, et lisanduv viivis koos sissenõutavaks muutunud viivisega ei tohi ületada põhinõuet. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja esialgne võlausaldaja Bigbank AS 8. juunil 2021 tarbijakrediidilepingu nr. CL-EEC-21006939. Kostja ei tasunud osamakseid alates
10.novembrist 2021. Esialgne võlausaldaja ütles 15. veebruaril 2022 lepingu üles ning
7.märtsil 2022 loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale. Hageja on arvestanud viivist alates 16. veebruarist 2022 kuni 09. juunini 2023 lepingujärgses määras 16,90% aastas põhinõudelt.
2.Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale KÄPO-s kättetoimetatud 11. juulil 2023. Seega on kostja teadlik kirjaliku vastamise kohustusest. Seega on kostja teadlik kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (25. juuliks 2023) ega ka hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud tähtajaks.
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
4.Kohus selgitab osapooltele, et tarbijakrediidilepingu puhul on kohtul kohustus kontrollida omal algatusel tehingu tühisuse aluseid (vt nt Riigikohtu 17. detsembri 2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 12).
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 3 järgi küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
6.Laenuandja selgituste kohaselt hinnatakse kostja krediidivõimelisust kostja esitatud andmete, Maksu- ja Tolliameti ja kostja arvelduskonto väljavõtte alusel. Samuti on laenuandja kasutanud krediidivõimelisuse analüüsimisel nii sisemisi ja avalikke andmebaase, kostja sissetulekut, olemasolevaid kohustusi ja krediidiajalugu. Krediidiandja on kontrollinud kostja eelnevat maksekäitumist ja maksehäireid maksehäirete registritest, mille andmetel kostjal puudusid varasemad ja kehtivad maksehäired. Puudusid ka ametlikud teadaanded ja karistused. Kostja kolme kuu keskmine igakuine palk oli 1028 eurot 45 senti (neto) ning laenulepingu kuumakse 135 eurot 63 senti. Kostjal puudusid igakuised finantskohutused.
7.Eelnevast tulenevalt on laenuandja laenusaaja maksevõimet hinnanud ning sellest tulenevalt ka otsustuse teinud. Seega ei ole laenuandja rikkunud VÕS § 4034 lg 1 p-des 1 ja 2 ja lg-s 6 sätestatud kohustust. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi.
8.TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
9.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
10.Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 700 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 420 eurot (3,5 h; tasumääraga 120 eurot käibemaksuga). Asja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 665 eurot. TsMS § 139 lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 665 eurot. Kuna käesolevas tsiviilasjas ei ole maksekäsu kiirmenetlust läbi viidud, ei pea kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust ning eelkõige asjaolu, et tegemist on õiguslikult lihtsa tüüphagiga (hageja tugines sellele, et kostja ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi), poolte vahel ei olnud vaidlust ning asi lahendatakse tagaseljaotsusega, samuti ei saanud keeruline olla kohtule esitatud tõendite kogumine, peab kohus käesolevas asjas põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks 120 eurot (1 h x 100 x 1,2). Kooskõlas TsMS § 174 lg3
ga 10 on hageja kinnitanud, et ta on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 785 eurot (665+120). Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
11.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.