X hagi AS-i TBB Pank vastu juhatuse liikme tasu, hüvitiste ja viivise väljamõistmise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.02.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
AS-i TBB Pank apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
13 824 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Hanna Pahk ja Anton Sigal Kostja AS TBB Pank (registrikood 10237984), lepinguline esindaja AS
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 28.02.2022 otsus osas (resolutsiooni p 10), millega mõisteti AS-ilt TBB Pank X kasuks välja viivis põhinõudelt (12 800 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.09.2020 kuni põhinõude täitmiseni. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista AS-ilt TBB Pank X kasuks välja viivis põhinõudelt (12 800 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 27.04.2021 kuni põhinõude täitmiseni. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 8, 11–14 muutmata, kuid osaliselt muuta ja täiendada otsuse põhjendusi.
2.Harju Maakohtu 28.02.2022 otsus on jõustunud osas, millega maakohus rahuldas X hagi AS-i TBB Pank vastu osaliselt ja mõistis AS-ilt TBB Pank X kasuks välja 1) juhatuse liikme tasu 2020. aasta aprilli eest 1600 eurot ja viivise 44,07 eurot ning viivise põhinõudelt (1600 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.09.2020 kuni põhinõude täitmiseni; 2) juhatuse liikme tasu 2020. aasta mai eest 941,94 eurot ja viivise 22,24 eurot ning viivise põhinõudelt (941,94 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.09.2020 kuni põhinõude täitmiseni; 3)
hüvitise seoses lepingu lõpetamisest vähem etteteatatud ajaga 2765,22 eurot ja viivise 65,28 eurot ning viivise põhinõudelt (2765,22 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.09.2020 kuni põhinõude täitmiseni. Harju Maakohtu 28.02.2022 otsus on jõustunud osas, millega maakohus jättis X hagi AS-i TBB Pank vastu rahuldamata lahkumishüvitiselt arvestatava viivise väljamõistmiseks hagiavalduse esitamise seisuga. Rahuldada AS-i TBB Pank apellatsioonkaebus osaliselt. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud 98% osas AS-i TBB Pank kanda ja 2% osas X kanda ning määrata need kindlaks vastavalt kohtuotsuse tervikresolutsiooni sõnastuses märgitule. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt: 6.1 Rahuldada hagi osaliselt. 6.2 Välja mõista AS-ilt TBB Pank juhatuse liikme tasu 2020. aasta aprilli eest 1 600 eurot ja viivis 44,07 eurot X kasuks. 6.3 Välja mõista AS-ilt TBB Pank viivis käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p-s 6.2 märgitud põhinõudelt (1 600 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.09.2020 kuni põhinõude täitmiseni X kasuks. 6.4 Välja mõista AS-ilt TBB Pank juhatuse liikme tasu 2020.a. mai eest 941,94 eurot ja viivis 22,24 eurot X kasuks. 6.5 Välja mõista AS-ilt TBB Pank viivis käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p-s 6.4 märgitud põhinõudelt (941,94 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.09.2020 kuni põhinõude täitmiseni X kasuks.
6.6.Välja mõista AS-ilt TBB Pank hüvitis seoses lepingu lõpetamisest vähem etteteatatud ajaga 2 765,22 eurot ja viivis 65,28 eurot X kasuks.
6.7.Välja mõista AS-ilt TBB Pank viivis käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p-s 6.6 märgitud põhinõudelt (2 765,22 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.09.2020 kuni põhinõude täitmiseni X kasuks.
6.8.Välja mõista AS-ilt TBB Pank lahkumishüvitis 12 800 eurot X kasuks.
6.10.Välja mõista AS-ilt TBB Pank viivis käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni ps 6.8 märgitud põhinõudelt (12 800 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 27.04.2020 kuni põhinõude täitmiseni X kasuks.
6.11.Jätta maakohtus kantud menetluskulud 87,19% osas AS-i TBB Pank ja 12,91% osas X kanda.
6.12.AS-ile TBB Pank hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid maakohtus ei ole.
6.13.Välja mõista AS-ilt TBB Pank maakohtus kantud menetluskulu 3 878,56 eurot X kasuks.
6.14.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud 98% osas AS-i TBB Pank kanda ja 2% osas X kanda.
6.15.Välja mõista AS-ilt TBB Pank X kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulu 1539,60 eurot.
6.16.Välja mõista X-lt AS-i TBB Pank kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulu 18,20 eurot.
6.17.Tasaarvestuse tulemusena (resolutsiooni p-d 6.15 ja 6.16) mõista AS-lt TBB Pank X kasuks välja menetluskulu 1521,40 eurot.
6.18.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb AS-il TBB Pank tasuda X-le menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2-20-12958 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 07.09.2020 Harju Maakohtule AS-i TBB Pank (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista: 1) saamata jäänud juhatuse liikme tasu 2020. aasta aprilli eest 1600 eurot, viivise 44,07 eurot ning viivise põhinõudelt (1600 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; 2) saamata jäänud juhatuse liikme tasu 2020. aasta mai eest 941,94 eurot, viivise 22,24 eurot ning viivise põhinõudelt (941,94 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; 3) hüvitise juhatuse liikme lepingu lõpetamisest vähem teatud aja eest 5111,88 eurot, viivise 120,67 eurot ning viivise põhinõudelt (5111,88 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; 4) lahkumishüvitise 12 800 eurot, viivise 302,16 eurot ning viivise põhinõudelt (12 800 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 01.01.2019 juhatuse liikme lepingu kehtivusega kuni 01.01.2022. Hageja kutsuti juhatusest 18.05.2020 nõukogu otsusega tagasi selliselt, et tema volituste lõppemise päev oli 22.05.2020. Pooled sõlmisid 17.05.2019 lepingu lisa 4, mille kohaselt oli hageja juhatuse liikme tasu alates 01.05.2019 8000 eurot (bruto) kuus. 30.03.2020 otsustas kostja nõukogu vähendada juhatuse liikmete hüvitist 25% (igal juhatuse liikmel 2000 euro võrra kuus) kuuekuuliseks perioodiks alates 01.04.2020. Kostja saatis 02.04.2020 hagejale allkirjastamiseks lepingu lisa nr 7, mille alusel oleks hagejale 01.04.2020 – 30.09.2020 makstud juhatuse liikme tasu 6000 eurot (bruto) kuus. Hageja tasu vähendamisega ei nõustunud ega lisa 7 ei allkirjastanud, kuid vaatamata sellele maksis kostja talle 2020 aprilli ja mai eest juhatuse liikme tasu 6000 eurot (bruto) kuus, s.o aprilli eest tasus 4800 eurot neto (6400 euro asemel) ja mai eest 3600 eurot neto (4541,94 eurot asemel).
3.Vastavalt lepingu p-le 5.2 pidi kostja teatama hagejale tema juhatusest tagasikutsumisest vähemalt kaks kuud ette. 06.05.2020 saatis nõukogu esimees C hagejale e-posti teel teate, et 18.05.2020 toimuval nõukogu koosolekul tuleb mh otsustamisele hageja ennetähtaegne tagasikutsumine. 06.05.2020 saadetud teade oli üksnes informatiivse sisuga, mitte veel etteteatamine lepingu p 5.2 mõttes. Hageja osales ka ise 18.05.2020 nõukogu koosolekul ja sai seal enda tagasikutsumisest teada neli päeva ette, s.o 56 päeva vähem kui oli lepingus kokku lepitud. Korrektse etteteatamise korral oleks hageja teeninud veel kahe kuu tasu, mistõttu pidanuks kostja tasuma hagejale hüvitist vähem ette teatatud aja eest 11 946,66 eurot (neto), tasus aga üksnes 6834,78 eurot (neto).
2-20-12958
4.Vastavalt lepingu p-le 5.2 pidi kostja maksma hagejale tema tagasikutsumisel enne volituste tähtaja lõppu (s.o enne 01.01.2022) hüvitise tema kahe kuu juhatuse liikme tasu suuruses summas (s.o lahkumishüvitis), s.o kokku 12 800 eurot (neto). Nõukogu otsustas 18.05.2020 koosolekul hagejale lahkumishüvitist mitte maksta. Kostja vastuväited
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda
6.Kostja nõukogu otsustas 30.03.2020 juhatuse liikmete hüvitiste vähendamise seoses kostja oluliselt halvenenud majandusolukorraga, samuti pidades silmas riigis kehtestatud eriolukorda ja eesmärgiga hoida kontrolli all kostja jooksvaid kulusid. Juhatuse liikme tasu suurus määratakse nõukogu otsusega ning nõukogul on kohustus tagada juhatuse liikme tasu ja majandusliku olukorra tasakaal. Kostjal oli õigus nõuda tasu vähendamist, mida kostja ka tegi. Sellise nõude esitamisel on juhatuse liikmel õigus leping erakorraliselt üles öelda, mida hageja ei teinud. Hageja ei avaldanud mingil moel oma mittenõustumist tasu vähendamisega ning võttis tasu vähendatud ulatuses vastu. Sellest järeldas kostja, et hageja on tasu vähendamisega nõus. Hageja nõue täiendava juhatuse liikme tasu saamiseks on vastuolus hea usu põhimõttega.
7.Hageja sai tagasikutsumise kavatsusest teada 06.05.2020. Tulles vastu hageja soovile, lõpetati leping ettenähtust varem (22.05.2020), hüvitis maksti välja vähem etteteatatud aja eest (45 päeva) sellel ajal kehtinud juhatuse liikme tasu summa ulatuses.
8.Lahkumishüvitisele kohaldatakse tulemustasu määramise põhimõtteid, sh väljamakstavat summat on nõukogul oma otsusega õigus vähendada, peatada tasude väljamaksmine või nõuda väljamakstud tasude osalist või täielikku tagastamist juhul, kui kostja üldised majandustulemused on eelneva perioodiga võrreldes märkimisväärselt halvenenud. Arvestades kostja märkimisväärselt halvenenud majandustulemusi võrreldes eelnevate perioodidega ning teadmatusega majanduse üldiste arengute suhtes seoses levivate haigustega, tegi nõukogu 18.05.2020 otsuse peatada hageja teenistuslepingust tuleneva hüvitise suuruse ja maksmise viisi määramise otsustamise esialgu kuni 2020. majandusaasta tulemuste selgumiseni. Maakohtu otsus ja põhjendused
9.Harju Maakohus rahuldas 28.02.2022 otsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja juhatuse liikme tasu 2020. aasta aprilli eest 1600 eurot ja viivise 44,07 eurot; 2020. aasta mai eest 941,94 eurot ja viivise 22,24 eurot; hüvitise seoses lepingu lõpetamisest vähem etteteatud ajaga 2765,22 eurot ja viivise 65,28 eurot; lahkumishüvitise 12 800 eurot ning viivise põhinõudelt (1600 + 941,94 + 2765,22 + 12 800 eurot) seadusjärgses määras alates 07.09.2020 kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kostja vastu lahkumishüvitiselt arvestatava viivise väljamõistmiseks hagiavalduse esitamise seisuga. Menetluskulud jättis maakohus 87,19% osas kostja kanda ja 12,91% osas hageja kanda. Maakohus määras kindlaks hagejale ja kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruse ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 3878,56 eurot.
10.Maakohtu otsuse kohaselt puudub vaidlus, et pooled sõlmisid 01.01.2019 juhatuse liikme lepingu, mida nad muutsid mh 17.05.2019.
11.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt makstakse lepingu p 3.1 kohaselt alates 01.05.2019 juhatuse liikmele igakuist tasu 8000 eurot, millest peetakse kinni seaduses ettenähtud korras maksud. 30.03.2020 otsustas kostja nõukogu vähendada kõigi juhatuse liikmete tasu 2000 euro
2-20-12958 võrra kuus alates 01.04.2020 kuueks kuuks. Kostja edastas hagejale lepingu lisa 7 juhatuse liikme lepingu vastavaks muutmiseks, kuid hageja lisa 7 ei allkirjastanud. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et hageja saaks olla andnud nõustumuse lepingu muutmiseks vaikimisega. Lepingu p 7.1 kohaselt tuleb muudatused lepingu vormistada kirjalikult, p 7.2 järgi muudetakse lepingut poolte kokkuleppel; muudatust sooviv lepingu poolt teeb kirjaliku ettepaneku, millele teine pool annab oma seisukoha kirjalikult mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui 20 tööpäeva jooksul arvates ettepaneku saamisest; kui teine pool ei anna lepingu muudatuseks oma nõusolekut, siis muudatus ei jõustu. Lepinguga kokku lepitud regulatsioon lepingu muutmiseks välistab vaikimise tahteavalduseks lugemise.
12.Äriseadustiku (ÄS) § 314 lg 3 kohaselt kui aktsiaseltsi majanduslik olukord halveneb oluliselt ja juhatuse liikmele määratud või temaga kokkulepitud tasude edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks aktsiaseltsi suhtes äärmiselt ebaõiglane, võib aktsiaselts nõuda tasude ja muude hüvede vähendamist. Riigikohus on selgitanud, et ÄS § 314 lg 3 sätestab tasu vähendamise nõudeõigusena, mitte kujundusõigusena. Selleks, et tasu vähendada (seda mitte maksta), peab aktsiaselts esitama tasu või muu hüvitise saamiseks õigustatud isiku vastu nõude, mille maksma panemiseks peab ta vaidluse korral esitama juhatuse liikme vastu hagi kohtusse. Kui tasu saama õigustatud isik ei nõustu tasu vähendamisega, on aktsiaseltsil võimalik nõuda, et kohus kohustaks juhatuse liiget andma tasu vähendamisega nõustumise tahteavalduse (RKTKo 03.10.2018, 2-15-18186, p 23). Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja hageja vastu hagi tahteavalduse andmiseks kohustamise nõudes esitanud ei ole.
13.Kuna hageja ei ole andnud nõusolekut tasu muutmiseks alates 01.04.2020 ning hagejat ei ole ka sellise nõusoleku andmiseks kohustatud, siis ei ole lepingut seoses juhatuse liikme tasuga alates 01.04.2020 muudetud. Nõude esitamine täiendava tasu saamiseks ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Ainuüksi asjaolu, et hageja ei esitanud viivitamata nõuet pärast esimese vähendatud tasumakse saamist, ei andnud kostjale mõistlikku alust arvata, et hageja nõuet ei esitagi.
14.Pooled ei vaielnud, et 2020. aasta aprilli ja mai eest maksis kostja hagejale tasu lähtudes arvestusest, et brutokuutasu on 6000 eurot, s.o aprilli eest 4800 eurot ja mai eest 3600 eurot. Arvestades brutokuutasu 8000 eurot, on hagejal saamata aprilli eest tasu 1600 eurot ja mai eest (kuni 22.05) 941,94 eurot. Hagi esitamise seisuga on seadusjärgse viivisemäära järgi arvestatud viivis põhivõlalt 1600 eurot 44,07 eurot ja põhivõlalt 941,94 eurot 22,24 eurot. Kostjal tuleb tasuda viivist kuni põhinõuete täitmiseni.
15.Lepingu p 5.2 esimese lause järgi on kostja kohustatud juhatuse liikmele teatama tema juhatusest enneaegse tagasikutsumise kavatsusest viivituseta, kuid vähemalt kaks kuud enne vastava otsuse tegemist. Nähtuvalt kohtule esitatud e-kirjast on kostja nõukogu esimees 06.05.2020 edastanud hagejale teate tema juhatusest tagasikutsumise kavatsuse kohta, teate kohaselt tuleb tagasikutsumine otsustamisele 18.05.2020 nõukogu koosolekul, kavandatav volituste lõppemise päev on 22.05.2020 ning seoses tagasikutsumisest etteteatamise lühema ajaga tasutakse hagejale vähem etteteatatud aja eest hüvitis. 18.05.2020 nõukogu koosoleku protokolli kohaselt otsustati hageja tagasi kutsuda alates 22.05.2020 ning tasuda vähem etteteatatud aja eest hüvitis. Tunnistajana üle kuulatud kostja nõukogu esimehe C ütluste kohaselt küsis ta koosolekul hagejalt, mis kuupäevast ta lahkuda soovib, hageja soovis lahkuda esimesel võimalusel, arutelu tulemusel leiti, et sobiv aeg on nädala lõpus, 22. mail. Maakohus leidis, et lepingu p 5.2 järgne teade on edastatud hagejale 06.05.2020. Kuivõrd p 5.2 kohaselt tuli teatada tagasikutsumise kavatsusest, ei nõustu kohus hagejaga, et teade saaks olla tehtud alles ühtaegu tagasikutsumise otsustamisega. Hagejale teatati seega tagasikutsumise
2-20-12958 kavatsusest ette 15 päeva. Vaidlus puudub, et kostja tasus hagejale hüvitise arvestatuna 45 päeva kohta lähtudes brutotasust 6000 eurot kuus summas 6834,78 eurot. Kuna kohus leidis, et lepingujärgne juhatuse liikme kuutasu oli tagasikutsumise ajal 8000 eurot bruto, tulnuks vastavalt 18.05.2020 nõukogu koosolekul kokkulepitule ja nõukogu otsusele tasuda hüvitist netosummas 9600 eurot (6400 x 2 : 60 x 45). Seega on kostja jätnud hagejale tasumata hüvitise vähem ette teatatud aja eest 2765,22 eurot (9600 – 6834,78), millise põhikohustuse täitmisega viivitamise tõttu tuleb kostjal tasuda viivist kuni põhinõude täitmiseni, kus hagi esitamise seisuga on viivis 65,28 eurot ja seetõttu tuli hageja nõue rahuldada osaliselt.
16.Lepingu p 5.2 teise ja kolmanda lause ning p 5.2.1 kohaselt juhatuse liikme tagasikutsumisel enne volituste tähtaja lõppu, samuti volituste tähtaegsel lõppemisel, maksab kostja juhatuse liikmele hüvitisena sellel ajal juhatuse liikme kehtiva kahekuulise tasu summa. Lahkumishüvitistele kohaldatakse tulemustasu määramise põhimõtteid, sh väljamakstavat summat on nõukogul oma otsusega õigus vähendada, peatada tasude välja maksmine või nõuda väljamakstud tasude osalist või täielikku tagastamist, kui panga üldised majandustulemused on eelneva perioodiga võrreldes märkimisväärselt halvenenud. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et nõukogu otsustas 18.05.2020 hagejale hüvitist mitte maksta. Nähtuvalt 18.05.2020 nõukogu koosoleku protokollist otsustas kostja nõukogu viidates majandustulemuste märkimisväärsele halvenemisele ning teadmatusele majanduse üldiste arengute suhtes seoses haigustega peatada hagejale juhatuse liikme teenistuslepingust tuleneva hüvitise suuruse ja maksmise viisi määramise otsustamise esialgu kuni 2020. majandusaasta tulemuste selgumiseni. Maakohus leidis, et sisuliselt on otsustatud lahkumishüvitise välja maksmise peatamine. Maakohus ei nõustunud hageja käsitlusega, et hüvitise maksmise peatamiseks või maksmata jätmiseks pidanuks kostja esitama hageja vastu hagi. Tingimus, mille kohaselt saab nõukogu otsusega hageja lahkumishüvitist vähendada või selle maksmise peatada, on poolte vahel sõlmitud juhatuse liikme lepingu osa, lepingust tuleneva regulatsiooni kohaldamiseks puudus vajadus nõuda hagejalt mingeid täiendavaid tahteavaldusi. Tõendamaks majandustulemuste halvenemist on kostja esitanud 2019. ja 2020.a. esimese kolme kuu aruanded, millest nähtuvalt oli kostja konsolideerimisgruppi (kostja ja kolm tütarettevõtet) kuuluvate ühingute auditeerimata puhaskasum 2019. aasta kolmel esimesel kuul 240 000 eurot, 2020. aasta kolme esimese kuu auditeerimata kahjum moodustas 396 000 euro. Kostja on esitanud ka 2019. aasta konsolideeritud majandusaasta aruande, millest nähtuvalt oli konsolideerimisgrupp langenud 2019. aastal kahjumisse. Maakohus tuvastas kostja majandusaasta aruannete alusel, et kostja majandustulemused olid 2020. aasta esimeses kvartalis võrreldes 2019. aasta sama perioodiga halvenenud, sj oli halvenemine märkimisväärne, kuna tegevus oli muutunud kahjumlikuks. Maakohus leidis, et tulenevalt lepingu p-st 5.2.1 oli kostja nõukogul õigus lahkumishüvitise välja maksmine peatada. Nõukogu otsuse kohaselt peatati hüvitise välja maksmine kuni 2020. aasta majandustulemuste selgumiseni. Pooled ei ole välja toonud, et pärast seda oleks nõukogu hageja lahkumishüvitise osas vastu võtnud täiendavaid otsuseid. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et lahkumishüvitise maksmata jätmise õigus saaks seonduda ainuüksi asjaoluga, et ka 2020. aasta majandustulemused olid halvad. Lepingu p 5.2 kohaselt on hagejal õigus saada kahe kuu tasu ulatuses lahkumishüvitist, kui kostja nõukogu ei otsusta samas sätestatud eeldustel teisiti. Olukorras, kus 2020. aasta majandustulemused on selgunud, puudub kostjal õigus keelduda lahkumishüvitise välja maksmisest tuginedes 18.05.2020 nõukogu otsusele. Hagejal on õigus lahkumishüvitisele 12 800 eurot, so kahe kuu netotasule vastav summa. Kuna kostjal oli õigus lahkumishüvitise välja maksmine peatada kuni 2020. aasta majandustulemuste selgumiseni, ei saanud hageja nõue hüvitise saamiseks muutuda sissenõutavaks enne 01.01.2021. Kuna hagi esitati 07.09.2020, jättis maakohus rahuldamata hageja viivisenõude osas, mis puudutab hagi esitamise seisuga arvestatud viivist. Maakohus mõistab välja viivise
2-20-12958 põhivõlgnevuselt 12 800 eurot alates 01.01.2021 kuni põhikohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Apellatsioonkaebus
17.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Harju Maakohtu 28.02.2022 otsuse tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja lahkumishüvitise 12 800 eurot ja viivise ning jaotas menetluskulud. Kostja palub teha selles osas uus otsus, millega jätta hagi lahkumishüvitise nõudes rahuldamata ning jätta menetluskulud 28,5% kostja kanda ja 71,5% hageja kanda. Kostja palus ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta hageja kanda.
18.Maakohus, tegi üllatusliku otsuse kui nõustus, et kostja nõukogul oli õigus hagejale lahkumishüvitise väljamaksmine peatada tulenevalt kostja halvenenud majandustingimustest, ning leidis, et kuivõrd hüvitise maksmine oli peatatud esialgu kuni 2020. majandusaasta tulemuste selginemiseni, saabus väljamakse tegemise tähtaeg 01.01.2021. Kohus hindas vääralt lahkumishüvitise iseloomu, jättes arvestamata, et lahkumishüvitise suuruse ja välja maksmise otsustamise pädevus on vaid kostja nõukogul. Nõukogu poolt oli lahkumishüvitise väljamaksmine peatatud esialgu 2020. aasta majandustulemuste selgumiseni, mis ei too automaatselt kaasa lahkumishüvitise väljamaksmise kohustust peale 2020. aasta majandustulemuste selgumist.
19.Maakohus on ebaõigesti hinnangud kostja esitatud juhatuse liikme lepingu lisana töötasustamise põhimõtteid ja nõukogu koosoleku otsust. Maakohus leidis ebaõigesti, et dokumendile „Tasustamise põhimõtted“ ei ole juhatuse liikme lepingus viidet ja seetõttu ei ole sel asja lahendamisel tähtsust. Viide on juhatuse liikme lepingu p-s 5.2 teise lõike esimeses lauses. „Tasustamise põhimõtetest“ nähtub, et kostjal oli õigus ja kohustus lahkumishüvitise väljamaksmist peatada konkreetsetel juhtudel.
20.Maakohus jättis täielikult tähelepanuta kostja väite, et kostja majandustulemused ei olnud 2021. majandusaastal paranenud. Kostja 2020. majandusaasta aruanne on kinnitatud kostja aktsionäride üldkoosolekul 26.04.2021, kus grupi kahjum on 3 636 000 eurot ja panga kahjum on 3 545 000 eurot.
21.Hageja nõue lahkumishüvitise maksmiseks tuleb jätta rahuldamata, mistõttu ei saa sellelt ka viivist arvestada. Isegi kui apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb apelleeritava otsuse p-s 10 muuta viivisvõlgnevuse arvestamise algust. Resolutsiooni p-d 9 ja 10 on teineteisele vasturääkivad, p-s 10 on viivisemäära arvestamise aja alguse kuupäevaks ekslikult märgitud 07.09.2020, kuid kohtuotsuse kirjeldava osa järgi peaks see olema 01.01.2021. Kui kohus jääb seisukohale, et lahkumishüvitise sissenõutavuse kuupäev on saabunud, siis sissenõutavuse kuupäevaks peaks olema järgmine kuupäev peale kostja 26.04.2021 aktsionäride üldkoosoleku toimumist, millisel kinnitati 2020. majandusaasta tulemused, ja milleks on 27.04.2021.
22.Apellatsioonkaebuse rahuldamisel tuleb muuta menetluskulude jaotuse propotsiooni. Vastustaja seisukoht
23.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
2-20-12958
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas (resolutsiooni p 10), millega mõisteti kostjalt välja viivis põhinõudelt (12 800 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.09.2020 kuni põhinõude täitmiseni hageja kasuks. Tühistatud osas tuleb teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhinõudelt (12 800 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 27.04.2021 kuni põhinõude täitmiseni. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus( resolutsioon p-d 8, 11–14) muutmata, kuid osaliselt muuta ja täiendada otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. TsMS § 654 lg 22 kohaselt esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
25.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse osas, millega hagi osaliselt rahuldati ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja lahkumishüvitis 12 800 eurot, viivis lahkumishüvitiselt 12 800 eurot alates 07.09.2020 kuni põhinõude täitmiseni ning jaotati menetluskulud ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 3878,56 eurot. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas (resolutsiooni p-d 2–7, 9), milles hagi osaliselt rahuldati ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 1) juhatuse liikme tasu 2020. aasta aprilli eest 1600 eurot ja viivis 44,07 eurot ning viivis põhinõudelt (1600 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.09.2020 kuni põhinõude täitmiseni; 2) juhatuse liikme tasu 2020. aasta mai eest 941,94 eurot ja viivis 22,24 eurot ning viivis põhinõudelt (941,94 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.09.2020 kuni põhinõude täitmiseni; 3) hüvitis seoses lepingu lõpetamisest vähem etteteatatud ajaga 2765,22 eurot ja viivis 65,28 eurot ning viivis põhinõudelt (2765,22 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.09.2020 kuni põhinõude täitmiseni. Samuti ei ole maakohtu otsust vaidlustatud osas, milles hagi jäeti rahuldamata, sh lahkumishüvitiselt arvestatava viivise väljamõistmiseks hagiavalduse esitamise seisuga. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.
26.Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, välja arvatud osas, milles ringkonnakohus muudab ja täiendab maakohtu otsuse põhjendusi, siis ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.
27.Kostja on apellatsioonkaebuses korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Maakohus oli rikkunud selgitamiskohustust, jättes juhtimata kostja tähelepanu vajadusele esitada tõendeid hagejale lahkumishüvitise maksmise tähtaja saabumise ning kostja majandustulemuste märkimisväärse halvenemise kohta, kuid rikkumise kõrvaldas ringkonnakohus 31.08.2023 määrusega, võttes asja materjalide juurde apellatsioonimenetluses esitatud kostja 26.04.2021 aktsionäride üldkoosoleku protokolli.
28.TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu tuvastatud asjaolust, et pooled sõlmisid 01.01.2019 juhatuse liikme lepingu, mida muutsid mh 17.05.2019. VÕS § 619 järgi kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Maakohus on õigesti kvalifitseerinud poolte õigussuhte käsunduslepinguna VÕS § 619 mõttes.
2-20-12958
29.Apellatsioonimenetluses ei vaidle pooled enam selle üle kas kostjal oli kohustus tasuda hagejale juhatuse liikme tagasikutsumisel enne volituste tähtaja lõppu 22.05.2019 lahkumishüvitist 12 800 eurot, kuid pooled vaidlevad endiselt kas kostjal oli õigus peatada ja kas on peatatud hagejale lahkumishüvitise tasumine. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja lahkumishüvitise nõue võib kuuluda rahuldamisele VÕS § 619 ja § 108 lg 1 kohaselt.
30.Maakohus tuvastas, et poolte vahel 01.01.2019 sõlmitud teenistuslepingu p 5.2 teise ja kolmanda lause ning p 5.2.1 kohaselt juhatuse liikme tagasikutsumisel enne volituste tähtaja lõppu on nõukogul oma otsusega õigus peatada väljamakstava hüvitise maksmine või nõuda väljamakstud tasude osalist või täielikku tagastamist, kui panga üldised majandustulemused on eelneva perioodiga võrreldes märkimisväärselt halvenenud. Kostja nõukogu 18.05.2020 koosoleku protokolli kohaselt otsustas kostja nõukogu, viidates kostja majandustulemuste märkimisväärsele halvenemisele ning teadmatusele majanduse üldiste arengute suhtes seoses haigustega, peatada hagejale juhatuse liikme teenistuslepingust tuleneva hüvitise suuruse ja maksmise viisi määramise otsustamise esialgu kuni 2020. majandusaasta tulemuste selgumiseni.
31.Maakohus on ebaõigesti leidnud, et hagejale tasude maksmisel ei saanud lähtuda „Tasustamise põhimõtetest“, sest juhatuse liikme lepingus pole neile viidatud. Kolleegium tuvastab, et poolte vahel 01.01.2019 sõlmitud juhatuse liikme teenistuslepingus, mida on muudetud 25.03.2019 lepingu lisas 3, on pooled kokku leppinud p-s 5.2 teise lõike esimeses lauses, et lahkumishüvitisele kohaldatakse tulemustasu määramise põhimõtteid, sh väljamakstavat summat on nõukogul oma otsusega õigus vähendada, peatada tasude väljamaksmine või nõuda väljamakstud tasude osalist või täielikku tagastamist, kui panga üldised majandustulemused on eelneva perioodiga võrreldes märkimisväärselt halvenenud (p 5.2.1). Pooled ei vaidle, et „Tasustamise põhimõtete“ p-de 3.3 ja 3.4 kohaselt kohaldatakse juhatuse liikme lepingu lõpetamisega seotud lahkumishüvitistele tulemustasu määramise põhimõtteid. Kuigi hageja ei nõustunud, et „Tasustamise põhimõtetest“ saaks lähtuda lahkumishüvitise peatamise õigust rakendades, siis on juhatuse liikme teenistuslepingu p-s 5.2 teises lõikes sõnaselgelt kokku lepitud, et lahkumishüvitisele kohaldatakse tulemustasu määramise põhimõtteid, sh väljamakstavat summat on nõukogul oma otsusega võimalik peatada.
32.Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja nõukogul oli õigus ühepoolselt otsustada hagejale lahkumishüvitise maksmise peatamine ning kostja ei pidanud hagejale lahkumishüvitise maksmise peatamiseks esitama hageja vastu hagi. Maakohus tuvastas õigesti, et käesoleval juhul olid pooled nendevahelises lepingus kokku leppinud tingimuses, mille kohaselt saab nõukogu otsusega hageja lahkumishüvitise maksmise peatada, mistõttu lepingust tuleneva regulatsiooni kohaldamiseks puudus vajadus nõuda hagejalt täiendavaid tahteavaldusi.
33.Kolleegium märgib, et hageja viidatud Riigikohtu 03.10.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-1518186 väljendatud seisukohad ei ole käesoleval juhul asjakohased, et otsustada kas kostja võis hagejale lahkumishüvitise väljamaksmise peatada, sest viidatud tsiviilasjas nõuti juhatuse liikme tasu vähendamist seaduse alusel olukorras, kus nõukogu soovis ümber kujundada juba tekkinud võlasuhet. Käesolevas asjas on pooled kokku leppinud lahkumishüvitise väljamaksmise peatamise võimaluses juhatuse liikme teenistuslepingus. Lisaks sätestab hagejaga juhatuse liikme teenistuslepingu sõlmimise ajal kehtinud krediidiasutuste seaduse (KAS) § 572 lg 7, et krediidiasutuse juhatuse liikme lepingus tuleb ette näha krediidiasutuse õigus vähendada väljamaksmisele kuuluvaid tulemustasusid, peatada tulemustasude väljamaksmine või nõuda väljamakstud tulemustasude osalist või täielikku tagastamist, arvestades krediidiasutuste seaduses sätestatud tingimusi. KAS § 572 lg 7 p 1 kohaselt võib
2-20-12958 krediidiasutus kohaldada eelnimetatud õigust, kui krediidiasutuse üldised majandustulemused on eelneva perioodiga võrreldes märkimisväärselt halvenenud. Seega oli kostja nõukogul õigus otsustada hagejale lahkumishüvitise maksmise üle otsustamist koheselt ka lahkumishüvitise väljamaksmise peatamine ilma, et hageja oleks pidanud sellega nõustuma, sest selliselt olid pooled vastavalt seadusele kokku leppinud juhatuse liikme teenistuslepingus.
34.Kolleegium nõustub maakohtuga, et lahkumishüvitise maksmata jätmise õigus saab seonduda üksnes asjaoluga, et kostja 2020. aasta majandustulemused on märkimisväärselt halvenenud võrreldes eelneva perioodiga. Seda järeldust ei muuda ebaõigeks hageja arvamus kostja majandustulemustest, et kostja omakapital on langenud vaid 1,5% võrra või et kostja likviidsete varade mahuga 62 miljonit eurot võrreldes ei saa 0,6 miljoni suurust kõikumist kvartalikasumis pidada märkimisväärseks. Maakohus tuvastas, et 2019. aasta ja 2020. aasta kolme esimese kuu aruannete kohaselt olid kostja majandustulemused 2020. aasta esimeses kvartalis võrreldes 2019. aasta sama perioodiga halvenenud, sj oli halvenemine märkimisväärne, kuna tegevus oli muutunud kahjumlikuks. Seega ei ole maakohus jätnud tähelepanuta kostja väiteid ja tõendeid, et kostja halvenenud majandustulemuste tõttu võrreldes eelmise perioodiga oli kostjal nõukogu otsusega põhjendatud peatada lahkumishüvitise välja maksmine. Kostja apellatsioonimenetluses esitatud aktsionäride 26.04.2021 üldkoosoleku protokollist, millega kinnitati 2020. aasta majandustulemused, nähtub samuti kostja 2020. aasta majandustulemuste märkimisväärne halvenemine võrreldes kostja 2019. aasta majandusaastaga. Kuna kostja majandustegevus oli muutunud kahjumlikuks võrreldes eelmise perioodiga, kus kostja tegevus oli kasumis, siis on põhjendatud järeldada, et kostja majandustulemused olid märkimisväärselt muutunud. Maakohus leidis seega õigesti, et poolte vahelise lepingu p-le 5.2.1 tuginedes oli kostja nõukogul õigus lahkumishüvitise välja maksmine peatada.
35.Maakohus tuvastas, et kostja nõukogu 18.05.2020 otsusega oli kostjale lahkumishüvitise väljamaksmine peatatud kuni 2020. aasta majandustulemuste selgumiseni. Asjaolust, et kostja väidete kohaselt oleks lahkumishüvitise peatamine otsustatud vaid esialgu kuni 2020. aasta majandustulemuste selgumiseni, ei saa iseenesest järeldada mingit muud tähtaega lahkumishüvitise peatamiseni. Maakohtu otsuse tegemise ajaks 28.02.2022 olid selgunud kostja 2020. aasta majandustulemused ning pooled polnud maakohtu menetluses välja toonud, et kostjale lahkumishüvitise väljamaksmise peatamisega oleks kostja nõukogu hageja lahkumishüvitise osas vastu võtnud täiendavaid otsuseid. Seega on maakohus põhjendatult järeldanud, et hagejale lahkumishüvitise peatamine oli otsustatud kostja nõukogu 18.05.2020 otsuse alusel kuni 2020. aasta majandustulemuste selgumiseni.
36.Olukorras, kus kostja 2020. aasta majandustulemused olid selgunud, ei olnud kostjal õigust keelduda lahkumishüvitise välja maksmisest kostja nõukogu 18.05.2020 otsusele tuginedes. Maakohus leidis, et kui kostjal oli õigus lahkumishüvitise väljamaksmine peatada kuni 2020. aasta majandustulemuste selgumiseni, siis ei saanud hageja nõue hüvitise saamiseks muutuda sissenõutavaks enne 01.01.2021. Kostja ei nõustu maakohtuga, et kostja 2020. majandusaasta tulemused selgusid 01.01.2021, sest kostja aktsionäride üldkoosoleku protokollist nähtub, et kostja 2020. aasta majandustulemused kinnitati alles 26.04.2021. Kolleegiumi hinnangul on maakohus ebaõigesti tuvastanud, et kostja 2020. majandusaasta tulemused said teatavaks selliselt, et hageja lahkumishüvitise nõue muutus sissenõutavaks juba 01.01.2021. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja 2020. majandusaasta tulemused ei saanud selguda enne 01.01.2021, mil hageja nõue muutus sissenõutavaks, nagu on maakohus tuvastanud. Kolleegium ei nõustu ka hagejaga, et 2020. majandusaasta tulemused olid kostjale teada hiljemalt 2021. aasta jaanuari lõpuks, et võimaldada teha otsustus lahkumishüvitise väljamaksmiseks. Vaidlust ei ole, et kostja nõukogu mingit täiendavat otsustust lisaks 18.05.2020 lahkumishüvitise tasumise
2-20-12958 peatamise kohta kuni 2020. aasta majandustulemuste selgumiseni ega peale seda teinud ei ole. Kuna lahkumishüvitise väljamaksmine hagejale oli peatatud kuni 2020. majandusaasta tulemuste teadasaamiseni, siis on mõistlik järeldada, et majandusaasta tulemused selguvad usaldusväärselt peale seda, kui on kinnitatud majandusaasta aruanne. Kuna kostja 2020. majandusaasta aruanne kinnitati kostja aktsionäride üldkoosoleku otsusega 26.04.2021, siis oli kostja nõukogu 18.05.2020 otsusega selle ajani peatatud hagejale lahkumishüvitise tasumine, mistõttu hageja sai kostjalt nõuda lahkumishüvitist alates 27.04.2021.
37.Hageja nõudis kostjalt lahkumishüvitise tasumisega viivist seaduses sätestatud määras. Kuna vaidlust ei ole, et kostja ei ole hagejale lahkumishüvitist 12 800 eurot tasunud, siis on kostja alates 27.04.2021 olnud viivituses lahkumishüvitise väljamaksmisega ning hagejal on õigus nõuda kostjalt viivise tasumist põhinõudelt 12 800 eurot alates 27.04.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
38.Kuigi maakohtu otsus tühistatakse osaliselt viivise väljamõistmise aja osas, siis ei ole vajadust muuta maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta, sest sellest ei ole muutunud vastavalt hagihinnale ja hagi rahuldatud osale maakohtu jaotatud menetluskulude proportsioon (TsMS § 161 lg 1). Kuna vaidlustatud ei ole maakohtu poolt rahaliselt kindlaks määratud poolte menetluskulude suurust, siis selles osas kolleegium maakohtu otsust ei kontrolli (TsMS § 651 lg 1).
39.Kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohtu menetluskulude jaotamisel põhjendatud lähtuda TsMS § 163 lg 1 ja § 171 lg 1 järgi apellatsioonkaebuses vaidlustatud nõude rahuldamise ulatusest. Kuna apellatsioonkaebuse hinda 14 076,49 arvestades apellatsioonkaebus rahuldatakse 2% ulatuses, siis on põhjendatud jätta ringkonnakohtus kostja menetluskuludest 2% hageja kanda ja hageja menetluskuludest 98% kostja kanda.
40.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles kulud tekkisid. Kuna maakohus on menetluskulud kindlaks määranud, teeb seda TsMS § 174 lg 3 alusel ka ringkonnakohus.
41.Hageja 08.09.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejal tekkinud apellatsiooniastmes õigusabikulu 13,1 tunni eest summas 2732 eurot ilma käibemaksuta. Hagejale osutati õigusteenust 3,1 tundi tunnihinnaga 250 eurot ilma käibemaksuta ja 10 t undi tunnihindadega aga 190-220 eurot tund ilma käibemaksuta. Hageja on palunud menetluskulu välja mõista ilma käibemaksuta. Kostja leiab, et kahe hageja esindaja menetluskulude nimekirjas välja toodud ajakulu toimingutele pole võimalik kontrollida ja tunnitasumäärad on ebamõistlikult suured.
42.Kolleegiumi hinnangul tuleb hageja apellatsioonimenetluses menetlustoimingutele kulunud aega vähendada. Hageja on menetluskulude nimekirjas märkinud, et tema esindajakuluks on maakohtu otsusega tutvumiseks, suhtluseks vastaspoole ja kliendiga seoses otsuse alusel laekunud summade ja maakohtu otsuse edasikaebamisega 2,1 tundi; materjalide analüüsimiseks ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks 8,8 tundi; ringkonnakohtu kirjaga tutvumiseks ja kostja esitatud uue tõendi suhtes seisukoha esitamiseks 1,6 tundi ja menetluskulude nimekirja esitamiseks 0,6 tundi. Võttes arvesse tsiviilasja vähest mahtu, et tegemist oli tsiviilasja materjalidega kursis olnud vandeadvokaadist esindajatega ja et apellatsioonimenetluses korratakse varem menetluses esitatud seisukohti, on apellatsioonkaebuse vastuse ja sellega
2-20-12958 seotud toimingute, sh apellatsioonkaebuse uue tõendi suhtes seisukoha koostamiseks põhjendatud ajakulu kokku mitte rohkem kui 7 tundi, menetluskulude nimekirja koostamise kulu mitte rohkem kui 0,25 tund. Seega kokku peab ringkonnakohus hageja lepinguliste esindajate põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 7,25 tundi.
43.Arvestades kohtupraktikat, tsiviilasja olemust ning hageja lepinguliste esindajate kvalifikatsiooni, peab kohus hageja lepingulise esindaja vandeadvokaadi Anton Sigali tunnitasumäära 250 eurot (ilma käibemaksuta) ja vandeadvokaadi Hanna Pahki tunnitasumäära 190 eurot ja 220 eurot (ilma käibemaksuta) põhjendatuks. Seega on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu seoses apellatsioonkaebusele vastamisega seotud toimingutega 3,1 tunni ulatuses tasumääraga 250 eurot (ilma käibemaksuta) ja 3,9 tunni ulatuses 190 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu menetluskulude nimekirja esitamisega on 0,25 tunni ulatuses tasumääraga 220 eurot (ilma käibemaksuta). Seega on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu 1571 eurot ((3,1 x 250) + (3,9 x 190) + (0,25 x 220). Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal sellest hagejale hüvitada 98% ehk 1539,60 eurot.
44.Kostja 08.09.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjal tekkinud apellatsiooniastmes menetluskulu seoses apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisega 910 eurot, mis on põhjendatud ja vajalik kulu. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb hagejal sellest kostjale hüvitada 2% ehk 18,20 eurot.
45.TsMS § 445 lg 1 teise lause alusel tasaarvestuse teostamise tulemusena tuleb seega kostjal ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks hagejale hüvitada 1521,40 eurot (1539,60– 18,20). Hageja taotlusel tuleb kostjalt välja mõista TsMS § 177 lg 4 alusel viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt.
46.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.