A L hagi AS-i TBB Pank vastu juhatuse liikme tasu, hüvitiste ja viivise väljamõistmise nõuetes
Hagihind
22 579,27 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A L (isikukood xxx) Hageja esindajad: vandeadvokaat Hanna Pahk (e-post [email protected]), vandeadvokaat Anton Sigal (e-post [email protected]) Kostja: AS TBB Pank (registrikood 10237984) Kostja esindaja: Angelina [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
Sinelnikova
(e-post
01.12.2021
Resolutsioon
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista AS-ilt TBB Pank juhatuse liikme tasu 2020.a. aprilli eest 1 600 eurot ja viivis 44,07 eurot A L kasuks.
3.Välja mõista AS-ilt TBB Pank viivis käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p 2 märgitud põhinõudelt (1 600 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.09.2020 kuni põhinõude täitmiseni A L kasuks.
4.Välja mõista AS-ilt TBB Pank juhatuse liikme tasu 2020.a. mai eest 941,94 eurot ja viivis 22,24 eurot A L kasuks.
5.Välja mõista AS-ilt TBB Pank viivis käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p 4 märgitud põhinõudelt (941,94 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.09.2020 kuni põhinõude täitmiseni A L kasuks.
6.Välja mõista AS-ilt TBB Pank hüvitis seoses lepingu lõpetamisest vähem etteteatatud ajaga 2 765,22 eurot ja viivis 65,28 eurot A L kasuks.
7.Välja mõista AS-ilt TBB Pank viivis käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p 6 märgitud põhinõudelt (2 765,22 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.09.2020 kuni põhinõude täitmiseni A L kasuks.
8.Välja mõista AS-ilt TBB Pank lahkumishüvitis 12 800 eurot A L kasuks.
9.Jätta rahuldamata A L nõue AS-ilt TBB Pank lahkumishüvitiselt arvestatava viivise väljamõistmiseks hagiavalduse esitamise seisuga.
10.Välja mõista AS-ilt TBB Pank viivis käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p 8 märgitud põhinõudelt (12 800 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.09.2020 kuni põhinõude täitmiseni A L kasuks.
11.Jätta menetluskulud 87,19% osas AS-i TBB Pank ja 12,91% osas A L kanda.
12.AS-ile TBB Pank hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
13.Välja mõista AS-ilt TBB Pank menetluskulu 3 878,56 eurot A L kasuks.
14.Hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb AS-il TBB Pank tasuda A Lle menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue
1.Hageja ja kostja sõlmisid 01.01.2019 juhatuse liikme lepingu kehtivusega kuni 01.01.2022. Hageja kutsuti juhatusest 18.05.2020 kostja nõukogu otsusega tagasi selliselt, et tema volituste lõppemise päev oli 22.05.2020. Pooled sõlmisid 17.05.2019 lepingu lisa 4, mille kohaselt oli alates 01.05.2019 hageja juhatuse liikme tasu 8 000 eurot (bruto) kuus. 30.03.2020 otsustas kostja nõukogu vähendada juhatuse liikmete hüvitist 25% (igal juhatuse liikmel 2 000 euro võrra kuus) kuuekuuliseks perioodiks alates 01.04.2020. 02.04.2020 saatis kostja hagejale allkirjastamiseks lepingu lisa nr 7, mille alusel oleks hagejale 01.04.2020 – 30.09.2020 makstud juhatuse liikme tasu 6 000 eurot (bruto) kuus. Hageja tasu vähendamisega ei nõustunud ega lisa 7 ei allkirjastanud, kuid vaatamata sellele maksis kostja talle 2020. a aprilli ja mai eest juhatuse liikme tasu 6000 eurot (bruto) kuus, so aprilli eest tasus 4 800 eurot neto (6 400 asemel) ja mai eest 3 600 eurot neto (4 541,94 asemel). Vastavalt lepingu punktile 5.2 pidi kostja teatama hagejale tema juhatusest tagasikutsumisest vähemalt kaks kuud ette. 06.05.2020 saatis nõukogu esimees M. K hagejale e-posti teel teate, et 18.05.2020 toimuval nõukogu koosolekul tuleb mh otsustamisele hageja ennetähtaegne tagasikutsumine. 06.05.2020 saadetud teade oli üksnes informatiivse sisuga, mitte veel etteteatamine lepingu punkti 5.2 mõttes. Hageja osales ka ise 18.05.2020 nõukogu koosolekul ja sai seal enda tagasikutsumisest teada neli päeva ette, s.o 56 päeva vähem kui lepingus kokkulepitu. Korrektse etteteatamise korral oleks hageja teeninud veel kahe kuu tasu,
mistõttu pidanuks kostja tasuma hagejale hüvitist vähem ette teatatud aja eest 11 946,66 eurot (neto), tasus aga üksnes 6 834,78 eurot (neto). Vastavalt lepingu punktile 5.2 pidi kostja maksma hagejale tema tagasikutsumisel enne volituste tähtaja lõppu (s.o enne 01.01.2022) hüvitise tema kahe kuu juhatuse liikme tasu suuruses summas (s.o lahkumishüvitis), so kokku 12 800 eurot (neto). 18.05.2020 koosolekul otsustas nõukogu hagejale lahkumishüvitist mitte maksta. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja:
1.1.saamata jäänud juhatuse liikme tasu 2020.a. aprilli eest 1 600 eurot, viivis seoses nimetatud nõudega 44,07 eurot ning viivis põhivõlgnevuselt 1 600 eurot alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras;
1.2.saamata jäänud juhatuse liikme tasu 2020.a. mai eest 941,94 eurot, viivis seoses nimetatud nõudega 22,24 eurot ning viivis põhivõlgnevuselt 941,94 eurot alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras;
1.3.hüvitis juhatuse liikme lepingu lõpetamisest vähem ette teatatud aja eest 5 111,88 eurot, viivis seoses nimetatud nõudega 120,67 eurot ning viivis põhivõlgnevuselt 5 111,88 eurot alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras;
1.4.lahkumishüvitis 12 800 eurot, viivis seoses nimetatud nõudega 302,16 eurot ning viivis põhivõlgnevuselt 12 800 eurot alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Kostja seisukohad
2.Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. 30.03.2020 otsustas kostja nõukogu juhatuse liikmete hüvitiste vähendamise seoses kostja oluliselt halvenenud majandusolukorraga, samuti pidades silmas riigis kehtestatud eriolukorda ja eesmärgiga hoida kontrolli all kostja jooksvaid kulusid. Juhatuse liikme tasu suurus määratakse nõukogu otsusega ning nõukogul on kohustus tagada juhatuse liikme tasu ja majandusliku olukorra tasakaal. ÄS § 314 lg 3 tuleneb õigus nõuda tasu vähendamist, mida kostja ka tegi. Sellise nõude esitamisel on juhatuse liikmel õigus leping erakorraliselt üles öelda, mida hageja ei teinud. Hageja ei avaldanud mingil moel oma mittenõustumist tasu vähendamisega ning võttis tasu vähendatud ulatuses vastu. Sellest järeldas kostja, et hageja on tasu vähendamisega nõus. Hageja on käitunud vastuoluliselt, mistõttu on nõue täiendava juhatuse liikme tasu saamiseks vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja sai tagasikutsumise kavatsusest teada 06.05.2020. Tulles vastu hageja enda soovile lõpetati teenistusleping ettenähtust varem (22.05.2020), hüvitis maksti välja vähem etteteatatud aja eest (45 päeva) sellel ajal kehtinud juhatuse liikme tasu summa ulatuses. Lahkumishüvitisele kohaldatakse tulemustasu määramise põhimõtteid, sh väljamakstavat summat on nõukogul oma otsusega õigus vähendada, peatada tasude väljamaksmine või nõuda väljamakstud tasude osalist või täielikku tagastamist juhul, kui kostja üldised majandustulemused on eelneva perioodiga võrreldes märkimisväärselt halvenenud. Arvestades kostja märkimisväärselt halvenenud majandustulemusi võrreldes eelnevate perioodidega ning teadmatusega majanduse üldiste arengute suhtes seoses levivate haigustega tegi nõukogu 18.05.2020 otsuse peatada hageja teenistuslepingust tuleneva hüvitise suuruse ja maksmise viisi määramise otsustamise esialgu kuni 2020. majandusaasta tulemuste selgumiseni. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.Vaidlus puudub, et pooled sõlmisid 01.01.2019 juhatuse liikme lepingu (koos lisaga 3 dtl 612), mida muutsid mh 17.05.2019 (lisa 4, dtl 22). VÕS (võlaõigusseadus) § 619 kohaselt
käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Hageja on esitanud nõude juhatuse liikme lepingust tuleneva tasu ja hüvitiste saamiseks. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
4.Lepingu p 3.1 kohaselt makstakse alates 01.05.2019 juhatuse liikmele igakuist tasu 8 000 eurot, milles peetakse kinni seaduses ettenähtud korras maksud. 30.03.2020 otsustas kostja nõukogu vähendada kõigi juhatuse liikmete hüvitisi 2 000 euro võrra kuus alates 01.04.2020 kuueks kuuks (dtl 24-26, otsus 3). Kostja edastas hagejale lepingu lisa 7 juhatuse liikme lepingu vastavaks muutmiseks (dtl 28-30), kuid hageja lisa 7 ei allkirjastanud. Pooled vaidlevad, kas lepingut on muudetud selliselt, et alates 01.04.2020 oli hageja juhatuse liikme tasu 6 000 eurot bruto.
5.Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja saaks olla andnud nõustumuse lepingu muutmiseks vaikimisega. TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 68 lg 4 kohaselt vaikimist või tegevusetust loetakse tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. Lepingu p 7.1 kohaselt muudatused lepingus tuleb vormistada kirjalikult, p 7.2 järgi lepingut muudetakse poolte kokkuleppel; muudatust sooviv lepingu pool teeb kirjaliku ettepaneku, millele teine lepingu pool annab oma seisukoha kirjalikult mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui 20 tööpäeva jooksul arvates ettepaneku saamisest; kui teine pool ei anna lepingu muudatusteks oma nõusolekut, siis muudatus ei jõustu. Lepinguga kokku lepitud regulatsioon lepingu muutmiseks välistab seega vaikimise tahteavalduseks lugemise.
6.ÄS (äriseadustik) § 314 lg 3 kohaselt kui aktsiaseltsi majanduslik olukord halveneb oluliselt ja juhatuse liikmele määratud või temaga kokkulepitud tasude edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks aktsiaseltsi suhtes äärmiselt ebaõiglane, võib aktsiaselts nõuda tasude ja muude hüvede vähendamist. Riigikohus on selgitanud, et ÄS § 314 lg 3 sätestab tasu vähendamise nõudeõigusena, mitte kujundusõigusena. Selleks, et tasu vähendada (seda mitte maksta), peab aktsiaselts esitama tasu või muu hüvitise saamiseks õigustatud isiku vastu nõude, mille maksma panemiseks peab ta vaidluse korral esitama juhatuse liikme vastu hagi kohtusse. Kui tasu saama õigustatud isik ei nõustu tasu vähendamisega, on aktsiaseltsil võimalik nõuda, et kohus kohustaks juhatuse liiget andma tasu vähendamisega nõustumiseks tahteavalduse (2-15-18186, p 23). Vaidlus puudub, et kostja hageja vastu hagi tahteavalduse andmiseks kohustamise nõudes esitanud ei ole.
7.Kuna hageja ei ole andnud nõusolekut tasu muutmiseks alates 01.04.2020 ning hagejat ei ole ka sellise nõusoleku andmiseks kohustatud, asub kohus seisukohale, et lepingut seoses juhatuse liikme tasuga alates 01.04.2020 muudetud ei ole. Pooled ei vaidle, et 2020.a. aprilli ja mai eest maksis kostja hagejale tasu lähtudes arvestusest, et brutokuutasu on 6 000 eurot, so aprilli eest 4 800 eurot ja mai eest (kuni 22.05) 3 600 eurot (konto väljavõte ja arvestused dtl 31-33), arvestades brutokuutasuks 8 000 eurot, olnuks vastavad netosummad 6 400 eurot ja 4 541,94 eurot. Kohus ei nõustu kostjaga, et nõude esitamine täiendava tasu saamiseks oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Ainuüksi asjaolu, et hageja ei esitanud nõuet pärast esimese vähendatud tasumakse saamist viivitamata, ei andnud kostjale mõistlikku alust arvata, et hageja nõuet ei esitagi.
8.Kohus rahuldab hageja nõuded juhatuse liikme tasu võlgnevuse välja mõistmiseks ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja saamata tasu 1 600 eurot 2020.a. aprilli ning 941,94 eurot 01.05.2020-22.05.2020 eest.
9.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu p 3.5 kohaselt käesoleva lepingu alusel juhatuse liikmele tasumisele kuuluvad summad kantakse juhatuse liikme pangakontole hiljemalt arvestuskuule järgneva kuu esimeseks tööpäevaks. Hageja on arvestanud viivist vastavalt järgmisele arvestusele VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras: põhivõlg 1 600 eurot, viivis hagi esitamise seisuga 44,07 eurot:
põhivõlg 941,94 eurot, viivis hagi esitamise seisuga 22,24 eurot:
10.Kohus rahuldab ka hageja viivisenõuded seoses tasunõuetega 2020.a. aprilli ja mai eest ning mõistab kostjalt välja viivise hagi esitamise seisuga vastavalt 44,07 eurot ja 22,24 eurot ning viivise alates hagi esitamisest kuni põhikohustuste täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.
11.Lepingu p 5.2 I lause järgi pank on kohustatud juhatuse liikmele teatama tema juhatusest enneaegse tagasikutsumise kavatsusest viivituseta, kuid vähemalt 2 kuud enne vastava otsuse tegemist. Nähtuvalt kohtule esitatud e-kirjast (dtl 35) on kostja nõukogu esimees 06.05.2020 edastanud hagejale teate (dtl 37) tema juhatusest tagasikutsumise kavatsuse kohta, teate kohaselt tuleb tagasikutsumine otsustamisele 18.05.2020 nõukogu koosolekul, kavandatav volituste lõppemise päev on 22.05.2020 ning seoses tagasikutsumisest etteteatamise lühema ajaga tasutakse hagejale vähem etteteatatud aja eest hüvitis. 18.05.2020 nõukogu koosoleku protokolli (dtl 14-21) kohaselt otsustati hageja tagasi kutsuda alates 22.05.2020 ning tasuda vähem etteteatatud aja eest hüvitis. Kohus kuulas tunnistajana üle kostja nõukogu esimehe M. Kiisa, kelle ütluste (dtl 350) kohaselt küsis ta koosolekul hagejalt, mis kuupäevast ta lahkuda soovib, hageja soovis lahkuda esimesel võimalusel, arutelu tulemusel leiti, et sobiv aeg on nädala lõpus, 22. mail.
12.Kohus leiab, et lepingu p 5.2-järgne teade on edastatud hagejale 06.05.2020. Kuivõrd p 5.2 kohaselt tuli teatada tagasikutsumise kavatsusest, ei nõustu kohus hagejaga, et teade saaks olla tehtud alles ühtaegu tagasikutsumise otsustamisega. Hagejale teatati seega tagasikutsumise kavatsusest ette 15 päeva. Vaidlus puudub, et kostja tasus hagejale hüvitise arvestatuna 45 päeva kohta lähtudes brutotasust 6 000 eurot kuus summas 6 834,78 eurot. Kuna kohus leidis, et lepingujärgne juhatuse liikme kuutasu oli tagasikutsumise ajal 8 000 eurot bruto, tulnuks vastavalt 18.05.2020 nõukogu koosolekul kokkulepitule ja nõukogu otsusele tasuda hüvitist
netosummas 9 600 eurot (6 400 x 2 : 60 x 45). Kohus rahuldab hageja nõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise vähem ette teatatud aja eest 2 765,22 eurot (9 600 - 6 834,78), viivise alates hagi esitamisest kuni põhikohustuse täitmiseni ning kuni hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivise 65,28 eurot, mis kujuneb järgmise arvestuse alusel:
13.Lepingu p 5.2 II-III lause ning p 5.2.1 kohaselt juhatuse liikme tagasikutsumisel enne volituste tähtaja lõppu, samuti volituste tähtaegsel lõppemisel, maksab pank juhatuse liikmele hüvitisena sellel ajal juhatuse liikme kehtiva kahekuulise tasu summa. Lahkumishüvitistele kohaldatakse tulemustasu määramise põhimõtteid, sh väljamakstavat summat on nõukogul oma otsusega õigus vähendada, peatada tasude välja maksmine või nõuda väljamakstud tasude osalist või täielikku tagastamist, kui panga üldised majandustulemused on eelneva perioodiga võrreldes märkimisväärselt halvenenud.
14.Kohus ei nõustu hagejaga, et nõukogu otsustas 18.05.2020 hagejale hüvitist mitte maksta. Nähtuvalt 18.05.2020 nõukogu koosoleku protokollist otsustas kostja nõukogu viidates majandustulemuste märkimisväärsele halvenemisele ning teadmatusele majanduse üldiste arengute suhtes seoses haigustega peatada hagejale juhatuse liikme teenistuslepingust tuleneva hüvitise suuruse ja maksmise viisi määramise otsustamise esialgu kuni 2020. majandusaasta tulemuste selgumiseni. Kohus leiab, et sisuliselt on otsustatud lahkumishüvitise välja maksmise peatamine. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega ka selle osas, et hüvitise maksmise peatamiseks või maksmata jätmiseks pidanuks kostja esitama hageja vastu hagi. Tingimus, mille kohaselt saab nõukogu otsusega hageja lahkumishüvitist vähendada või selle maksmise peatada on poolte vahel sõlmitud juhatuse liikme lepingu osa, lepingust tuleneva regulatsiooni kohaldamiseks puudus vajadus nõuda hagejalt mingeid täiendavaid tahteavaldusi.
15.Tõendamaks majandustulemuste halvenemist on kostja esitanud 2019. ja 2020.a. esimese kolme kuu aruanded (vastavalt dtl 302-326, dtl 277-301), millest nähtuvalt oli kostja konsolideerimisgruppi (kostja ja 3 tütarettevõtet) kuuluvate ühingute auditeerimata puhaskasum 2019.a. kolmel esimesel kuul 240 tuhat eurot (dtl 306), 2020.a. kolme esimese kuu auditeerimata kahjum moodustas 396 tuhat eurot (dtl 282). Kostja on esitanud ka 2019.a. konsolideeritud majandusaasta aruande (dtl 172-276), millest nähtuvalt oli konsolideerimisgrupp langenud 2019.a. kahjumisse (dtl 183). Kohus tuvastab nimetatud tõendite alusel, et kostja majandustulemused olid 2020.a. I kvartalis võrreldes 2019.a. sama perioodiga halvenenud, sj oli halvenemine märkimisväärne, kuna tegevus oli muutunud kahjumlikuks. Kohus leiab, et tulenevalt lepingu p 5.2.1 oli kostja nõukogul õigus lahkumishüvitise välja maksmine peatada. Nõukogu otsuse kohaselt peatati hüvitise välja maksmine kuni 2020.a. majandustulemuste selgumiseni. Pooled ei ole välja toonud, et pärast seda oleks nõukogu hageja lahkumishüvitise osas vastu võtnud täiendavaid otsuseid. Kohus ei nõustu kostjaga, et lahkumishüvitise maksmata jätmise õigus saaks seonduda ainuüksi asjaoluga, et ka 2020.a. majandustulemused olid halvad. Lepingu p 5.2 kohaselt on hagejal õigus saada kahe kuu tasu ulatuses lahkumishüvitist, kui kostja nõukogu ei otsusta samas sätestatud eeldustel teisiti. Olukorras, kus 2020.a. majandustulemused on selgunud, puudub kostjal õigus keelduda lahkumishüvitise välja maksmisest tuginedes 18.05.2020 nõukogu otsusele.
16.Kohus rahuldab hageja nõude lahkumishüvitise välja mõistmiseks ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 12 800 eurot, so kahe kuu netotasule vastav summa.
17.Kuna kohus leidis, et kostjal oli õigus lahkumishüvitise välja maksmine peatada kuni 2020.a. majandustulemuste selgumiseni, ei saanud hageja nõue hüvitise saamiseks muutuda sissenõutavaks enne 01.01.2021. Kuna hagi esitati 07.09.2020 jätab kohus rahuldamata hageja viivisenõude osas, mis puudutab hagi esitamise seisuga arvestatud viivist. Kohus mõistab välja viivise põhivõlgnevuselt 12 800 eurot alates 01.01.2021 kuni põhikohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.
18.Kostja on kohtule tõendina esitanud mh „Tasustamise põhimõtted“ (dtl 73-80). Kuna nimetatud dokumendile juhatuse liikme lepingus viidatud ei ole, ei puuduta see kohtu hinnangul poolte lepingust tulenevat õigussuhet ega oma seetõttu asja lahendamisel tähendust. Menetluskulud
19.Võttes arvesse, et hageja esitas hagi hinnaga 22 579,27 eurot, aga kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hagihinnale 19 687,33 eurot, jätab kohus menetluskulud 87,19% osas kostja ja 12,81% osas hageja kanda TsMS § 163 lg 1 alusel.
20.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
21.Hagi esitamiselt tuli tasuda vastavalt hagihinnale riigilõiv 900 eurot, nähtuvalt kohtute infosüsteemist on riigilõiv tasutud. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt oli kulu äriregistri päringule 2,40 eurot ning lepingulisele esindajale 4 650,60 eurot (lisandub istungi kulu).
22.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on märkinud, et tema esindajad tegi menetluses järgmised toimingud järgmise ajakuluga:
1.hagi koostamine ja koos seonduvate toimingutega - 10,15 tundi;
6.istungil osalemine (1 esindaja) - 0,55 tundi. Ajakulu kokku 19,7 tundi.
23.Kohus leiab, et kõik märgitud toimingud on kooskõlas menetluse käiguga ning ühelegi toimingule märgitud ajakulu ei ole selgelt ülemäärane. Esindajate toimingud ei olnud dubleeritud, välja toodud ajakulu vastab vajalikule ajakulule arvestatuna ühe esindaja kohta. Esitatu kohaselt osutati hagejale õigusteenust hinnaga 190 eurot ja 250 eurot tund (lisandub käibemaks). Kohus leiab, et keskmine tasu vandeadvokaadi poolt osutatava õigusteenuse eest käesoleval ajal ei ületa 150 eurot tunnis (ilma käibemaksuta, so 180 eurot käibemaksuga). Tegemist oli kohtu hinnangul pigem õiguslikult vähekeeruka asjaga, mistõttu ei pea kohus põhjendatuks kulu lepingulisele esindajale keskmisest enamas ulatuses. Hageja põhjendatud
kulu lepingulisele esindajale on 3 546 eurot (19,7 x 180) ning hageja menetluskulu kokku 4 448,40 eurot (900 + 2,4 + 3 546).
24.Kostja kinnitas kohtuistungil, et tal menetluskulusid tekkinud ei ole. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 3 878,56 eurot (4 448,40 x 87,19%).
25.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
26.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.