Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

1 (2)

Hageja esitas hagiavalduse 25.08.23 võlgnevuse nõudes. Kohus võttis hagi 05.09.23 menetlusse. Kostja esitas 08.09.23 maksekorralduse ja vastuse hagiavaldusele. Hageja esitas 11.09.23.a. avalduse hagist loobumiseks, kuivõrd kostja on 08.09.2023 on tasutud võlgnevuse katteks 100 eurot. Hageja arvestas tasutud summa leppetrahvide ja sissenõudekulude katteks (60 eurot leppetrahvid ja sissenõudekulud 40 eurot). Hageja tõi välja, et kostja poolt on tasumata hageja tasutud riigilõiv 100 eurot ning hageja esindajakulu summas 247,5 eurot ja maksekäsu menetluskulu 20 eurot. See palub hageja võtta vastu hageja avaldus hagist loobumiseks ja lõpetada tsiviilasja nr 2-23125621 edasine menetlus; rahuldada hageja taotlus ning tagastada tasutud riigilõivust (17,50 eurot) hageja esindaja arveldusarvele; mõista kostjalt hageja kasuks välja tasumata riigilõiv summas 82,50 eurot, tasudes selle hageja esindaja EFTA LEGAL OÜ arveldusarvele XXX (Swedbank), märkides selgituseks sõiduki numbri ja kasutades viitenumbrit xxx; jätta tekkinud menetluskulud summas 267,50 eurot (247,50+20) täielikult kostja kanda; märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on 22.09.23 esitanud vastuväited hageja menetluskuludele, tuues välja, et ei ole selge, miks on riigilõiv 100 eurot, kui seaduses on kirjas, et avalduse esitamisel maksekäsu kiirmenetluse asjas tasutakse riigilõivu kolm protsenti nõudelt, kuid mitte alla 65 euro. Taotluses, kus soovitakse, et meie tasuksime kellegi ebamäärased kulud on väga imelikult ja mitmeti mõistetavalt. Nimelt on seal kirjas, et riigilõivud mida kirjeldatakse on tasunud keegi EP. Kostja leiab, et puudub ühine arusaam, kes see olla võiks ning mis põhjusel see siia on lisatud. Ühtlasi leiab kostja, et kui inimene, kes teenib 110 eurot tunnis, ei suuda korrektset dokumenti kohtusse esitada, tundub see arve üle paisutatud ning fabritseeritud. Tegemist peaks olema konveiermeetodi hagiga, erilist süüvimist või tippadvokaati 110 eurot tunnis ei ole põhjendatud. Lehmapoisid OÜ on valmis kompromissina tasuma just nimelt selle 65 eurot, mis peaks olema riigilõivu osa kohustuslik. Lehmapoisid OÜ-l ei ole lisada seoses hagiga endapoolseid kulusid. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Tulenevalt eeltoodust ja kooskõlas TsMS § 429 lg 1 lõpetab kohus menetluse osaühing Europark Estonia hagi Lehmapoisid OÜ vastu võlgnevuse nõudes seoses hagist loobumisega. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Käesoleval juhul on hageja hagist loobunud, kuivõrd kostja on pärast hagi esitamist tasunud võlgnevuse katteks 100 eurot, mille hageja arvestas põhinõude, kõrvalnõude katteks.

2 (2)

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on palunud kostjalt menetluskuluna välja mõista menetluses tasutud riigilõivu summas 82,5 eurot ja õigusabikulud summas 267,5 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu 65 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 35 eurot, kokku 100 eurot (65+35). Hagihind käesolevas tsiviilasjas on 100 eurot (põhinõue 60 eurot leppetrahvid ja sissenõudekulud 40 eurot), mis vastab riigilõivuseaduse § 59 lg 1 lisa 1 sätestatud riigilõivu määrale summas 100 eurot. Kohus tagastab tulenevalt TsMS§ 150 lg 2 p 2 hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 17,50 eurot (35/2). Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt TsMS § 150 lg 2 p 2 on kohtu hinnangul põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluses tasutud ja veel hüvitamata riigilõiv ehk 82,5 (100-17,5) eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on hagiavalduse koostamine 55 minutit, lisade komplekteerimine 60 minutit, riigilõivu tasumisega seotud toimingud ja hagiavalduse esitamine kohtule 5 minutit, menetluskulude nimekirja koostamine 15 minutit, kokku 2 tundi 15 minutit. Hageja esindaja tunnihinnaks on 110 eurot. Hageja õigusabikulud on 247,5 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kostja on leidnud, et hageja menetluskulud on põhjendamatud. Seega kontrollib kohus hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Esmalt analüüsib kohus hageja esindaja tunnihinda. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja tunnitasu ei ole ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud ca 100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud ning peetud põhjendatuks advokaadi/vandeadvokaadi puhul. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Käesoleva vaidluse sisu ei saanud olla hageja esindaja jaoks keeruline, tegemist on parkimislepingu rikkumisest tuleneva võlavaidlusega, millele hageja esindaja valdavalt on spetsialiseerunud, mistõttu arvestab kohus lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 110 eurot. Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole õiguslikult keerukas, ei tugine suurele hulgale tõenditele, seega hagiavalduse koostamisele ja lisade komplekteerimisele, kohtusse esitamisele 2 tundi on mõningal määral ülepaisutatud. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kohus leiab, et on parkimislepingu rikkumisest tuleneva võlavaidluse nn tüüphagi koostamise põhjendatud ja vajalik ajakulu on 1 tund. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud ülejäänud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik ülejäänud menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid 1 tund 15 minutit, summas 137,50 eurot (110* 1 h 15 min). 3 (2)

TsMS § 484.2 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Tulenevalt TsMS § 484.2 on põhjendatud ka hageja menetluskulud maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot. Kokku on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 240 eurot (82,5+137,5+20) TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Hageja esitas taotluse poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks. Juhindudes TsMS § 150 lg 2 p 2 sätestatust kuulub hagejale tagastamisele pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust. TsMS § 150 lg 3 kohaselt avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 35 eurot. Seega kuulub pool riigilõivust summas 17,5 eurot (35/2) tagastamisele a EFTA Legal OÜ arveldusarvele nr xxx (LHV Pank), märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-23-125621, riigilõivu osaline tagastamine“, kasutades viitenumbrit xxx, vastavalt hageja taotlusele. Hageja taotluse alusel ning juhindudes TsMS § 445 lg-st 1 määrab kohus võlgnevuse maksmise viisiks ja korraks kostjal selle kandmise hageja esindaja EFTA LEGAL OÜ arveldusarvele XXX (Swedbank), märkides selgituseks sõiduki numbri ja kasutades viitenumbrit xxx.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik

4 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.