Rae vald, Järveküla, Männimetsa tee 1 korteriühistu avaldus I A vastu majandamiskulude võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja (edaspidi ka korteriühistu): Rae vald, Järveküla, Männimetsa tee 1 korteriühistu (registrikood 80040019), lepinguline esindaja Monika Meerents Puudutatud isik: I A (isikukood xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristo Kallas
RESOLUTSIOON
Rahuldada avaldaja avaldus täies ulatuses.
Mõista puudutatud isikult, I A (isikukood xxx) välja avaldaja, Rae vald, Järveküla, Männimetsa tee 1 korteriühistu (registrikood 80040019) kasuks majandamiskulude võlgnevus 458,59 eurot.
Mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kohtulahendi tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 51,12 eurot.
Mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivis alates 29.09.2023 põhivõlgnevuse (458,59 eurot) tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
Jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
Mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulude hüvitis 845 eurot ning menetluskulude hüvitise tasumata osalt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD, SEISUKOHAD JA MENETLUSE KÄIK
1.Avaldaja esitas 14.11.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1559,23 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku. Puudutatud isik esitas nõudele õigeaegselt vastuväite, mistõttu saatis Pärnu Maakohus avaldaja taotlusel asja edasi Harju Maakohtusse menetluse jätkamiseks.
2.Avaldaja esitas 29.12.2022 Harju Maakohtule avalduse (täiendades seda 16.02.2023), paludes kohtul puudutatud isikult välja mõista perioodi 31.03.2022 - 30.11.2022 arvete alusel tekkinud majandamiskulude võlgnevus summas 458,59 eurot ning alates avalduse esitamisest sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlgnevuselt (458,59 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
2.1.08.05.2023. a menetlusdokumendis palus avaldaja mõista puudutatud isikult täiendavalt välja ka sissenõutavaks muutunud viivis 13,55 eurot, mis on arvestatud perioodil 31.03.2022 30.11.2022 esitatud arvete alusel tekkinud majandamiskulude võlgnevuselt kuni avalduse esitamiseni. Avalduses tugines avaldaja järgmistele asjaoludele:
2.2.-
Harju maakonnas Rae vallas Järveküla külas Männimetsa tee 1 (registriosa nr 6037202) asub X. korteriga elamu, mille majandamiseks ja haldamiseks on loodud korteriühistuna avaldaja. Avaldaja põhikirja punkti 3.1 kohaselt on korteriühistu liikmeteks kõik Männimetsa tee 1 asuva elamu korteriomanikud (esitatud tõendina korteriühistu põhikiri). Puudutatud isikule kuulub eelmainitud elamus korteriomand nr Q, mille reaalosa suurus on 71 m2 (esitatud tõendina e-kinnistusraamatu väljavõte).
-
Avaldaja põhikirja p 4.2.1 kohaselt on korteriühistu liige kohustatud täitma ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning ühistu juhtorganite otsuseid. Põhikirja punktist 4.2.6 tulenevalt on korteriühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras.
-
Avaldaja 18.03.2022. a üldkoosoleku otsusega p 6 otsustati lõpetada sihtotstarbelise reservfondi ja hooldusreservfondi kogumine ning kinnitati igakuuliselt tasumisele kuuluva remondifondi määraks 0,7 eur/m2 (esitatud tõendina 18.03.2022 üldkoosoleku protokoll). Otsuse poolt oli ka puudutatud isik.
Tsiviilasi nr 2-22-144076 -
Avaldaja on esitanud puudutatud isiku korteriomandi osas igakuuliselt arved tasumisele kuuluvate maksete kohta (esitatud tõendina Männimetsa tee 1-Q arved 31.03.2021 – 30.11.2022). Puudutatud isik ei ole temale esitatud arveid kohaselt tasunud. Puudutatud isik tasub temale esitatud arveid osaliselt. Puudutatud isik on jätnud regulaarselt tasumata summa, mis vastab arve remondifondi makse summale (49,70 eurot), v.a 31.03.2022. a arve puhul, mille puhul on jäetud tasumata 60,99 eurot.
-
Avaldaja on puudutatud isikule teinud tasumata majandamiskulude arvete osas korduvalt meeldetuletusi, kuid eeltoodule vaatamata ei ole puudutatud isik võlgnevust likvideerinud ega likvideerima asunud.
3.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta avalduse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isik tugines järgmisele: -
Puudutatud isik on jätnud tasumata arvel märgitud remondifondi summad.
-
Puudutatud isik ei ole kunagi keeldunud remondifondi tasude maksmisest, kuid peatas need maksed seetõttu, et neid ei kasutataks eesmärgipäratult. Männimetsa tee 1 hoone ei ole lõpuni valmis ehitatud ning sel on veel palju puuduseid, mis takistavad sellele kasutusloa andmist. Näiteks on juba 2017. aastal ehitise kasutusloa saamiseks vajalike tingimuste täitmise kontrolli raames teostatud tuleohutusaudit, milles on toodud suurel hulgal olulisi puudusi, mis on vaja korteriomanikel kõrvaldada (esitatud tõendina tuleohutusaudit). Valdav osa neist puudustest oli jätkuvalt olemas ka 2022. aasta lõpus (esitatud tõend tuleohutusaudit). Puudutatud isiku korteri osas neid olulisi puuduseid aga ei ole, kuna ta on kõik nõuetekohaselt välja ehitanud (v.a pisipuudus seoses õhksoojuspumba läbiviigu tihendamisega, mille puudutatud isik peagi omal kulul korda teeb). Seevastu soovitakse ülejäänud hoone osades olevaid puuduseid kõrvaldada remondifondi arvelt ja n-ö ühise panusega, mis aga oleks ebaõiglane nende korteriomanike suhtes, kes on enda osa ammu korda teinud ehk nõuetekohaselt valmis ehitanud (sh puudutatud isik) ning need puudused on ka kusagil hoone teises osas, millega puudutatud isikul mingit otsest seost ei ole.
-
Sellises olukorras, kus tegemist on lõpuni valmis ehitamata hoonega, on oluline vahet teha, kas remondivajadus tuleneb varem korras olnud kaasomandiosa ootamatust rikkest või on tegemist poolelioleva ehitise valmisehitamise kuluga. Viimane aga ei saa olla kõigi kaasomanike kanda. Ei ole õige ega õiglane, et teised omanikud, kellele kuuluvad hoone osad on valmis ehitatud ja korras, peavad ehitama (just ehitama, mitte hooldama ja remontima) seni valmimata osasid ja selle eest tasuma.
-
Hetkel ei ole puudutatud isikule teada, et korteriühistul oleks midagi jäänud tema remondifondi maksete tasumise peatamise tõttu tegemata. Kui remondifondist on tehtud väljamakseid ning tehtud seda sihipäraselt, saab ka arvestada konkreetselt puudutatud isiku omandi suurusele vastava osa sellest ning selle osa on puudutatud isik valmis tasuma. Puudutatud isik on nõus regulaarselt remondifondi makseid tasuma siis, kui hoone puudused on kõrvaldatud, see on lõpuni valmis ehitatud ja saanud kasutusloa. Avaldaja märkis puudutatud isiku vastuväidete kohta järgmist:
4.-
Remondifondist tehtud kulude osas antakse korteriomanikele kokkuvõtlik ülevaade igaaastaselt enne majandusaasta aruande kinnitamist. Lisaks eeltoodule on korteriomanikul õigus saada igal ajal korteriühistult teavet remondifondist tehtud kulude kohta. Puudutatud isik ei ole remondifondist tehtud kuludega seonduvalt avaldajalt eraldi teavet küsinud. Kohus pidas asjas istungi 25.09.2023, mille protokoll on toimikus (dtl 142 jj).
Tsiviilasi nr 2-22-144076
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud asjas esitatud dokumentidega ja tõenditega, leiab et avaldus kuulub rahuldamisele.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 järgi kohus lahendab hagita menetluses korteriühistu avalduse alusel majandamiskulude nõude. Kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 477 lg 5). Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel (TsMS § 477 lg 7)
8.Avaldaja rahalisele sooritusele suunatud majandamiskulude tasumise nõue puudutatud isiku vastu võiks kuuluda rahuldamisele KrtS § 40 lg 1, korteriühistu põhikirja p 4.2.6 ning 18.03.2022. a üldkoosoleku otsuse p 6 alusel koostoimes VÕS § 108 lg-ga 1. Selle eeldused on järgmised: 1) puudutatud isik, kelle suhtes nõue esitatakse, on korteriühistu liige; 2) nõude esitaja on korteriühistu; 3) puudutatud isikul on majandamiskulude hüvitamise kohustus ja see kohustus on sissenõutav; 4) seda kohustust on rikutud.
9.Esimese eelduse osas on avaldaja välja toonud, et puudutatud isikule kuulub korteriomand nr Q aadressil Männimetsa tee 1 suurusega 71 m2 ning on esitanud selle tõendamiseks ka kinnistusraamatu väljavõtte, kust nähtub sama informatsioon (dtl 42). Istungil puudutatud isik võttis eeltoodud asjaolu ka omaks (dtl 143, protokollis al 00:18:08). Seega tuvastab kohus, et puudutatud isik, kelle suhtes on nõue esitatud, on korteriühistu liige ja kellele kuulub korteriomand nr Q aadressil Männimetsa tee 1 suurusega 71 m2.
10.Teise eelduse osas on avaldaja välja toonud, et avaldaja põhikirja punkti 3.1 kohaselt on korteriühistu liikmeteks kõik Männimetsa tee 1 asuva elamu korteriomanikud. Avalikust äriregistrist nähtuvalt tegemist Rae vald, Järveküla, Männimetsa tee 1 korteriühistuga ehk kinnisomandi, kus asub ka puudutatud isiku esimeses eelduses märgitud korteriomand, omanike poolt moodustatud eraõigusliku juriidilise isikuga (korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 4 lg 4). Avalike äriregistri andmete kohaselt on avaldaja registreeritud 16.06.1989 ja jätkuvalt registrisse kantud. Seega on teine eeldus täidetud.
11.Kolmanda eelduse osas on avaldaja välja toonud, et põhikirja p 4.2.6 kohaselt on korteriühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Samuti on avaldaja välja toonud, et korteriomanikud on vastu võtnud üldkoosolekul otsuse, et remondifondi määr on 0,70 eurot/m2 ning et selle otsuse poolt hääletas ka puudutatud isik.
11.1.Nimetatu tõendamiseks on avaldaja esitanud avaldaja põhikirja (dtl 35-36) ja avaldaja liikmete 18.03.2022. a üldkoosoleku protokolli (dtl 44), millest nähtub, et p 6 kohaselt on otsustatud lõpetada sihtotstarbelise reservfondi ja hooldusreservfondi kogumine ja kinnitati remondifond 0,70 eurot/m2, mille poolt on hääletanud kõik kohalolnud liikmed. Puudutatud isik võttis istungil ka omaks, et ta osales sellel koosolekul ja hääletas selle otsuse poolt (dtl 144, protokollis al 00:21:06).
11.2.KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lg-s 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve (KrtS § 40 lg 2). Ühistu põhikirja p 4.2.6 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks,
Tsiviilasi nr 2-22-144076 elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras, sh võetakse arvestuse aluseks reservfond/avariifond – vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele (dtl 35-36). Käesoleval juhul on eelnevalt tuvastatud, et korteriomanikud on 18.03.2022 otsustanud, et ei koguta enam sihtotstarbelist reservfondi ja hooldusreservfondi ning hakatakse koguma remondifondi (käesoleva lahendi p 11.1). Ka Riigikohus on ka selgitanud (lahendis nr 2-19-8045/46, p 11), et korteriühistul on võimalik nõuda korteriomanikult majandamiskulude hüvitamist, kui konkreetsete majandamiskulude kandmise on otsustanud korteriomanike üldkoosolek.
11.3.Seega tuvastab kohus, et puudutatud isikul oli igakuine kohustus tasuda remondifondi 0,70 eurot/m2 juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks.
12.Avaldaja tõi avalduses ka välja, et puudutatud isikule on perioodil 31.03.2022 – 30.11.2022. a esitatud arved, kus on märgitud eelmises punktis otsusega vastuvõetud remondifond summas 49,70 eurot (71 m2 × 0,70 eurot/m2) ning märgitud ka tasumise tähtaeg.
12.1.Avaldaja esitas nimetatu tõendamiseks ka nimetatud arved, s.o kokku 9 arvet, mis kinnitavad eeltoodut (dtl 46 – 54). Puudutatud isik eelnimetud asjaoludele vastu ei vaielnud ning võttis need istungil ka omaks (dtl 144, protokollis al 00:21:29).
12.2.Kohus käsitleb arvete maksetähtpäevi täpsemalt viivisenõudega seonduvalt, kuid avaldaja on väitnud ning arvetelt ka nähtub, et maksetähtpäevad kõigi arvete osas on saabunud, sh oli viimase arve maksetähtpäev 20.12.2022 (dtl 54). Puudutatud isik ei ole sellele ka vastu vaielnud.
12.3.Seega tuvastab kohus, et puudutatud isikule on esitatud perioodil 31.03.2022 30.11.2022 9 arvet, millel oli kajastatud puudutatud isikule kuuluva kaasomandi suurusele vastav remondifondi makse 49,70 eurot, ja teatavaks tehtud maksetähtpäevad, mis olid avalduse esitamise hetkeks ka saabunud ehk sissenõutavaks muutunud (VÕS § 82 lg-d 1 ja 7).
13.Neljanda eelduse osas on avaldaja välja toonud, et puudutatud isik on jätnud tasumata eelmärgitud arved summas 49,70 eurot (eelduslikult vastab remondifondi osale) ning lisaks 31.03.2022. a arvel märgitud summana ka 11,29 eurot (eelduslikult haldusteenus, kuna vastab arve sellele osale, istungi protokoll al 00:22:44).
13.1.Eeltoodu tõendamiseks on avaldaja esitanud ka Digimaja portaali väljavõtte, kust nähtuvad laekumised arvete katteks (dtl 45). Puudutatud isik on nii vastuses avaldusele (dtl 78, p 2.1) kui ka istungil kinnitanud, et on jätnud avalduses märgitud arvetelt 49,70 eurot ehk remondifondile vastava summa (istungi protokoll al 00:22:16). Täiendavalt kinnitas puudutatud isik istungil, et summa 11,29 eurot ei ole jäänud tasumata tahtlikult, kuid kui see on tasumata, siis selle ta on nõus tasuma koheselt (dtl 144, istungi protokoll al 00:22:51).
13.2.Kohtule nähtub ka Digimaja portaali väljavõttest, et 31.03.2022. a arve nr 131763 kogusummas 88,52 eurot (dtl 46) katteks on tasutud 27,53 eurot, mis vastab avaldaja poolt väljatoodud eelmainitud arve osas võlgnetavale summale, s.o 60,99 eurole (88,52 eurot 27,53 eurot), mis omakorda on remondifondi rea (49,70 eurot) ja haldusteenuse rea (11,29 eurot) summa.
13.3.Seega saab kohus tuvastada, et puudutatud isiku poolt on tasumata perioodil 31.03.2022-30.11.2022. a esitatud arved remondifondi osas (igakuiselt 49,70 eurot) ja lisaks 31.03.2022. a arve haldusteenuse osas (11,29 eurot). Kokku on esitatud sellel perioodil 9 arvet ehk võlgnevus on seega kokku avalduses märgitud põhivõlgnevuse summa – 458,59 eurot ((49,70 eurot × 9 kuud) + 11,29 eurot).
14.Järgnevalt käsitleb kohus puudutatud isiku vastuväiteid, selgitades, miks nende tulemusel ei saa leida, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus on aru saanud, et puudutatud isikul ei ole iseenesest vastuväiteid sellele, et avaldajal on õigus nõuda remondifondi makseid,
Tsiviilasi nr 2-22-144076 kuid leiab, et kuna tal on olnud kahtlusi ja etteheiteid remondifondi kasutamise osas, võiks avaldaja võimaldada tal tasuda remondifondi vastavalt puudutatud isiku poolt heakskiidetud kulutustele (nii puudutatud isiku kirjalikus vastuses kui ka istungil antud seletused).
14.1.Kohus selgitas ka istungil ning kordab enda selgitusi, et kohtu ette pole toodud asjaolusid, mille alusel saaks kohus leida, et puudutatud isiku vastuväidete alusel tuleks avaldus jätta rahuldamata. Ka puudutatud isik (vandeadvokaadist lepingulise esindaja esindusel) ei osanud täpsustada, mis õiguslikul alusel võiks puudutatud isiku poolt väljatoodud asjaolud kaasa tuua nõude rahuldamata jätmise (dtl 144, istungi protokoll al 00:26:54).
14.2.KrtS § 40 lg 1 näeb ette, et korteriomanikud teevad perioodilisi ettemakseid ning et erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra võiks otsustada üksnes põhikirja muudatusega (lg 2). Samuti võiks seda otsustada ka üldkoosolek (RKTKm 2-19-8045/46, p 11). Kehtiv põhikiri näeb ette, et elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks tasutakse sihtotstarbelisi makseid regulaarselt üks kord kuus juhatuse kindlaksmääratud kuupäevaks üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Käesolevas asjas on eelnevalt tuvastatud, et üldkoosolekul otsustati, et kogutakse remondifondi, mille poolt hääletas ka puudutatud isik (vt lahendi p 11). Eeltoodust tulenevalt on perioodiliste ettemaksete nõudmine remondifondina vastavuses seaduse, põhikirja ja üldkoosoleku otsusega ning praktikas ka tavapärane.
14.3.Käesoleva asja lahendamisel ei oma tähendust ka see, kas puudutatud isiku poolt tasumata remondifondi maksetest on jäänud midagi avaldajal tegemata või mitte. Remondifondi kogutakse tavapäraselt etteulatuvalt mh olukordadeks, kus on vaja kiireloomuliselt teha väljamakseid, mis ei pruugi olla ettenähtavad ei ajaliselt ega summaliselt.
14.4.Käesoleval juhul ei kohaldu ka KrtS § 40 lg 3, mille kohaselt võib korteriomanik keelduda kandmast üksnes kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Käesoleval juhul on puudutatud isik nõustunud remondifondi kehtestamisega. Olenemata eeltoodust ei ole käesoleval juhul ka kohtu ette toodud asjaolusid, et remondifondi kogumine oleks hea usu põhimõtte vastane. Üksnes asjaolu, kas elamu on hinnanguliselt „ehitusjärgus“ või „remondijärgus“ ei oma tähendust, sest igas järgus elamu osas on vaja teha korrashoiutöid ning selleks tavapäraselt remondifondi ka etteulatuvalt igakuiste maksetega kogutakse, olenemata, kuidas seda fondi täpselt nimetatakse või kas selle arvelt tehtavaid toiminguid saab kvalifitseerida remondiks või mitte. Samuti ei oma asja lahendamisel tähendust, kas tuleohutusauditis toodud puudused on kõrvaldatud või mitte (puudutatud isiku vastuse p 2.2 ja esitatud tuleohutusauditid), sest see ei muuda remondifondi kogumist ebaõigeks või hea usu põhimõtte vastaseks. Samuti, isegi kui leiaks tõendamist, et remondifondi on kasutatud kulutusteks, milleks see pole mõeldud, ei oleks see alus, et kohus saaks leida, et avaldaja esitatud nõue tuleks jätta rahuldamata. Remondifondi kogutud raha kasutamise otsustab juhatus vastavalt põhikirjas sätestatule ja üldkoosoleku poolt antud juhistele (KrtS § 24 lg 1 km MTÜS § 27 lg 3). Juhul kui juhatuse liige rikub enda kohustusi, vastutab ta tekitatud kahju eest (MTÜS § 32 lg-d 1-2). Kui puudutatud isikul pole piisavat infot remondifondi kasutamise osas, on korteriomanikul õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega (KrtS § 45).
14.5.Avaldaja esindaja on ka selgitanud istungil, et kõik remondifondist tasutud kulutused on nähtavad ka digimaja portaalist (protokoll al 00:35:04), mille osas puudutatud isik teavitas, et ta on seda jälginud. Avaldaja esindaja selgitas ka, millele on remondifondi kasutatud alates 2022. a märtsist (protokoll al 00:37:32), mille peale puudutatud isik märkis, et peaaegu kõik on põhjendatud v.a see, et vihmaveesüsteemid vajavad regulaarset hooldust ja selleks oleks tulnud teha hange (protokoll al 00:42:17). Eeltoodud põhjendus või asjaolu, et puudutatud isikul on eriarvamusi elamu korrashoiu kulude osas, ei ole aga alus, et leida, et remondifondi makseid ei tuleks puudutatud isikul tasuda.
Tsiviilasi nr 2-22-144076
15.Puudutatud isiku poolt esitatud e-kirjavahetus kompromissläbirääkimiste osas (puudutatud isiku vastuse lisa 1, dtl 81-82) ei oma kohtu hinnangul asja lahendamisel tähendust ning oli ka puudutatud isiku kinnitusel esitatud taustinformatsioonina (dtl 00:52:02), mistõttu kohus selles osas esitatud väiteid ja tõendeid ei hinda.
16.Avaldaja on esitanud ka viivisenõude, esmalt alates avalduse esitamisest (29.12.2022), mida hilisemalt täiendas ka avalduse esitamiseks sissenõutavaks muutunud viivisenõudega (08.05.2023. a menetlusdokument, dtl 108 jj). Kohus selgitab, et avaldaja rahalisele sooritusele suunatud viivisenõue puudutatud isiku vastu võiks kuuluda rahuldamisele KrtS § 42 lg 1 alusel koostoimes VÕS § 113 lg 1 teise lausega. Eeldused on samad, mis põhinõude puhul, st kohustus peab olema muutunud sissenõutavaks. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et põhinõue on sissenõutav. Kohus on juba eelnevalt tuvastanud, kuid esitab ka tabelina viivisearvestuse asjaolud, mh arvete maksetähtajad: Tõend Võla- Viiviseperioodi Viiviseperioodi Viiviseperiood Arve kp (dtl) summa algus lõpp päevades 31.03.2022 46 60,99 21.04.2022 31.12.2022
16.1.Eeltoodud tabelis on arvestatud arvete alusel tekkinud võlga kolmes ajaperioodis lähtuvalt kehtivast viivisemäärast, mis on muutunud 01.01.2023 ja 01.07.2023 poolaasta kaupa
Tsiviilasi nr 2-22-144076 Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimase intressimäära muutumise tõttu (VÕS § 113 lg 1 kolmas lause): 1) maksetähtpäevast kuni 31.12.2022 viivisemääraga 8% aastas; 2) alates 01.01.2023 – 30.06.2023 viivisemääraga 10,50% aastas; 3) alates 01.07.2023 – 28.09.2023 (k.a) 12% aastas. Samuti selgitab kohus, et viiviseperioodi alguskuupäevana on märgitud päev pärast maksetähtpäeva ehk päeva, millest alates on kohustus sissenõutav (VÕS § 82 lg 7). Viivist on arvestatud kuni 28.09.2023 ehk käesoleva lahendi tegemise hetkeks sissenõutavaks muutunud ulatuses. Viivisesumma arvutamiseks on kasutatud tehet: (võlasumma × viivisemäär) ÷ 365 päeva × viiviseperiood päevades.
16.2.Puudutatud isik vastuväiteid eraldi viivisenõudele ei esitanud ning kinnitas ka istungil, et tal viivisenõudele vastuväiteid pole, kuid selgitas, et pole tehteid üle kontrollinud. Kohus selgitab, et kuivõrd viivisenõude aluseks olevad asjaolud on avaldaja välja toonud, arvutab kohus ise välja sissenõutavaks muutunud viivise otsuse tegemise seisuga, mis on toodud eelneva tabelina.
16.3.Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et puudutatud isikul tuleb tasuda avaldajale viivist lahendi tegemise aja seisuga summas 51,12 eurot.
16.4.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seetõttu on põhjendatud ka avaldaja nõue mõista välja viivis lahendi tegemisest edasi protsendina põhinõudest.
17.Kohtu määruse peale korteriomandi asjades avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta võib esitada määruskaebuse (TsMS § 617 lg 2). Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
18.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
18.1.Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi (TsMS § 172 lg 1 teine lause). Kuivõrd kohus on asja lahendamisel leidnud, et puudutatud isik on esitanud põhjendamatud vastuväited avaldusele, jätab kohus menetluskulud puudutatud isiku kanda.
18.2.Asjas esitatud avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja tasunud riigilõivu 65 eurot ning kandnud kohtuväliseid kulusid lepingulise esindaja kulude näol kokku summas 780 eurot (koos käibemaksuga).
18.3.Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma (TsMS § 139 lg 1). Riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv (ibid, lg 2). Avaldaja tasus riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot, dtl 5 ning tasumine nähtub ka Kohtute Infosüsteemist). Maksekäsu kiirmenetluse hagi- või hagita menetluseks ülemineku korral tasutakse täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga
Tsiviilasi nr 2-22-144076 (TsMS § 147 lg 5). Avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot (RLS § 59 lg 5). Seega kattis maksekäsu kiirmenetluse eest tasutud riigilõiv avalduse eest tasutava riigilõivu. Maksekäsu kiirmenetluse hagita menetluseks ülemineku korral ei tagastata maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu enam tasutud ulatuses (TsMS § 150 lg 33). Seega tuleb puudutatud isikul hüvitada avaldajale kokku tasutud riigilõivu eest hüvitis 65 eurot.
18.4.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Käesoleval juhul nähtub, et avaldaja on koostanud avaldust 3 töötundi ning on täiendanud avaldust 1 töötunni ulatuses ning on 1 töötunni ulatuses vastanud puudutatud isiku vastusele. Täiendavalt on avaldaja valmistunud istungiks 30 min ja osalenud istungil 1 tund. Töötunni hinnaks on märgitud 120 eurot koos käibemaksuga. Kohtu hinnangul on märgitud tunnid vastavuses toimikus olevate materjalidega ning seega vajalikud ja ka põhjendatud ulatuses, arvestades asja materjalide mahtu ja sisu. Istungiks ettevalmistamine 30 min on põhjendatud ja vajalik ning protokolli kohaselt kestis istung ühe tunni. Tunnihind vastab samuti kohtupraktikas põhjendatuks ja vajalikuks peetavale keskmisele hinnale ega ole ülemäärane. Puudutatud isik on istungil märkinud, et tal ei ole avaldaja menetluskulude osas vastuväiteid.
18.5.Avaldaja on ka kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. See nähtub ka KMKRst. Seega tuleb lepingulise esindaja kulud hüvitada koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10)
18.6.Seega on avaldaja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja menetluskulud, mille peab puudutatud isik hüvitama kokku summas 780 eurot (6,5 tundi × 120 eurot/tunnis). Kokku koos riigilõivuga on hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kokku 845 eurot (780 eurot + 65 eurot).
18.7.Lisaks tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel puudutatud isikult avaldaja taotlusel tema kasuks välja mõista hüvitatavatelt menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi alates Riigikohtu määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
18.8.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (ibid, lg 2). Kohtunik Maarja-Liis Lall (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.