Aktsiaselts PlusPlus Capital hagiavaldus A.G.G. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
1577,82 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood: 11919806; aadress: Tartu mnt 83-601, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10115) Hageja lepinguline esindaja: [email protected]
Tarvo
Ilves,
e-post:
Kostja: A.G.G. (isikukood: xxxxxxxxxxx; aadress: Xxxxxxxxxxx) Kirjalikus menetluses Asja lahendamise viis
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A.G.G. vastu osaliselt.
2.Välja mõista A.G.G.`ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks A.G.G.i ja ESTO AS vahel 21.03.2022 sõlmitud krediidikonto lepingust nr 4937937239 tulenev põhivõlgnevus 800 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 15.07.2023 kuni 18.07.2023 eest summas 76,20 eurot, s.o kokku 911,20 eurot.
3.Mõista A.G.G.`ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis 39,90% aastas arvestatuna tasumata põhinõudelt (s.o 800 eurot) alates 19.07.2023 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku koos käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 2 nimetatud viivise summaga mitte suuremas ulatuses kui põhinõude suurus (s.o 800 eurot).
4.Jätta rahuldamata Aktsiaselts PlusPlus Capital intressivõlgnevus summas 100,92 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 246,50 euro nõuete osas.
5.Jätta menetluskulud A.G.G. kanda.
6.Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 532,14 eurot ning mõista nimetatud summa A.G.G.`ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja.
7.Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.
9.Toimetada tagaseljaotsus kätte hagejale. Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte avalikult, otsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teates märkida, et kohtuotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte ilmumise päevast.
Kaja esitamine ja edasikaebamise kord Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus
1.24.03.2023 esitas hageja Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 1118,12 euro saamiseks. Kohus tegi 29.03.2023 võlgnikule makseettepaneku,
2-23-113202 mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Nõue anti üle Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Pärnu Maakohus kohustas hagejat 26.06.2023 määrusega esitama hagi ja tasuma täiendavat riigilõivu.
3.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 18.07.2023 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale hagiavalduse A.G.G.i vastu põhivõlgnevuse 800 euro, intressi 100,92 euro, viivise 322,70 euro ja sissenõudekulude 35 euro nõudes. Hageja nõue põhineb ESTO AS ja A.G.G.i (kostja) vahel 21.03.2022 sõlmitud krediidikonto lepingul nr. 4937937239. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 39,90% aastas või 0,11% päevas. Lepingujärgne krediidi kulukuse määr on 50,63% aastas. Kuna kostja ei tasunud lepingust tulenevaid makseid õigeaegselt, ütles esialgne võlausaldaja lepingu üles ning loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale 15.07.2022.
4.19.07.2023 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kohtuotsuse põhjendused
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 2 eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus toimetas hagimaterjalid ja kohtumääruse kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu 04.08.2023. Seega möödus kostjal hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva 18.08.2023. Kostja hagile vastust esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Hagiavalduse asjaolud on õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada osaliselt.
6.Võlaõigusseadus (VÕS) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid kostja ja ESTO AS 21.03.2022 sõlmitud krediidikonto lepingul nr. 4937937239, mille kohaselt võimaldas ESTO AS kostjale krediidilimiidi 2000 euro kasutamist kostja jooksvate vajaduste finantseerimiseks. Kostja kohustus tagastama igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, ja tasuma igakuist intressi 15. kuupäevaks. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna lepingust nähtub, et ESTO AS, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule krediiti, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga.
2-23-113202
7.Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hageja on 18.07.2023 hagiavalduses esitanud asjaolud, millest nähtub, et ESTO AS hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete ja kostja arvelduskonto analüüsi alusel. Samuti kasutas ESTO AS kostja krediidivõimelisuse analüüsimisel nii sisemisi kui ka ESTO AS-ile kättesaadavaid avalikke andmebaase (sh Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrit). ESTO AS kinnitas, et kontrollis kostja sissetulekut, olemasolevaid kohustusi, olemasolevat krediidiajalugu, kostja vanust krediidi taotlemisel ja soovitud laenuperioodi lõpus, residentsust, isikut tõendava dokumendi kehtivust, teostas Creditinfo Eesti AS-i maksehäireregistri päringut, kontrollis ametlike teadaandeid ja karistusregistrit. Kostjal puudusid kehtivad maksehäired, ametlikud teadaanded ja karistused. Kostja 11 kuu keskmine igakuine töötasu oli 466,58 eurot neto ja tööandja SÄÄSTKE OÜ. Samuti tuvastas ESTO AS, et kostja igakuised finantskohustused oli 200 eurot. Kogutud andmeid analüüsides ei tekkinud ESTO AS-il kahtlust saadud andmete õigsuses ja ESTO AS jõudis järelduseni, et kostja koondreiting on hea, kostja on krediidivõimeline ja suuteline teenindama krediidikontot limiidiga 2000 eurot. Arvestades eeltoodud asjaolusid on kohus seisukohal, et ESTO AS järgis VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust veenduda kostja krediidivõimelisuses.
8.VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli 21.03.2022 sõlmitud krediidikonto lepingu nr. 4937937239 sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,30% aastas (kolmekordne määr 48,90%). Hagiavalduses on esitatud asjaolu, mille kohaselt oli 21.03.2022 sõlmitud krediidikonto lepingu nr. 4937937239 intressimäär 39,90% aastas ja krediidi kulukuse määr 50,63% aastas. Kuivõrd lepingujärgne krediidi kulukuse määr ületab Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra üle kolme korra, on leping VÕS 4062 lg 1 alusel tühine.
9.VÕS § 4062 lg 3 kohaselt kui tarbijakrediidileping on VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi.
10.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidileping on tühine, kuna krediidi kulukuse määr ületab seaduses lubatud määra ning kostjal tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär on Eesti Panga andmetel alates 01.01.2022 0% aastas, mistõttu jätab kohus hageja intressinõude summas 100,92 eurot kostjalt välja mõistmata.
11.TsÜS § 84 lg 1 teise lause kohaselt tagastatakse tühise tehingu alusel saadu vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1027 sätestab, et isik peab alusetu rikastumise sätete alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu.
12.Kostja on 21.03.2022 saanud krediiti kokku summas 800 eurot. Kostja rikkus lepingu punkti V 1 ning ei teostanud krediidi tagasimakseid ega tasunud intressi vastavalt lepingule. Kostja ei tasunud igakuist intressi alates lepingu sõlmimisest ja krediidisumma kasutuselevõtmisest alates 21.03.2022 ning jättis tasumata intressi. Võttes arvesse eeltoodut, on kostja krediidikonto
2-23-113202 lepingust tulenev põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 800 eurot. Põhivõlg summas 800 eurot tuleb kostjal hagejale tagastada.
13.Hageja nõuab kostjalt viivist võrdselt lepingus kokkulepitud intressimääraga ehk 39,90% aastas. Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et lepingus kokku lepitud krediidi kulukuse määr ületab seaduses lubatud määra ning kostjal tuli krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses, on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud viivise nõudmine määras 39,90% aastas ning kohaldada tuleb VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra, ehk viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o alates 15.07.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 18.07.2023 kujuneb viivis summas 76,20 eurot (8% kuni 31.12.2022, 10,5% kuni 30.06.2023 ja 12% alates 01.07.2023).
14.Kohus rahuldab hageja põhinõude summas 800 eurot, jätab intressinõude rahuldamata, rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise osas osaliselt, s.o summas 76,20 eurot.
15.VÕS § 1132 lg 2 p-le 3 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja palub kostjalt välja mõista ka sissenõudekulud summas 35 eurot. Esimene kiri saadeti kostjale 23.09.2022 (25 eurot), teine 05.01.2023 (5 eurot) ja kolmas 07.03.2023 (5 eurot). Kohus rahuldab hageja sissenõudekulude hüvitamise nõude summas 35 eurot. Menetluskulud
16.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
17.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
18.Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
19.Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).
20.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 315 eurot ja õigusabikulud 420 eurot (3,5 h x 100= 350 eurot + 70 eurot käibemaks= 420 eurot). Esindaja tunnitasu on 100 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja tasu koosneb: dokumentide komplekteerimine ja analüüs; hagiavalduse koostamine ja esitamine. Menetluskulude nimekirja kohaselt on nimetatud toimingute tegemiseks kulunud 3,5 tund. Hageja lepinguline esindaja on esitanud menetluskulude nimekirjas kinnituse, et on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal TsMS § 176 lg 10 alusel õigus arvestada käibemaksutagastusega. Kohus peab põhjendatuks käesolevas menetluses hageja esitatud menetlusdokumentide koostamisele ja esitamisele kulunud aega. Esindamise tunnitasu peab kohus mõistlikuks. Kohus rahuldab hageja menetluskulude taotluse. Riigilõiv on kohtu arvates
2-23-113202 vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka hagiavalduselt kokku tasutud riigilõiv 315 eurot. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud. Eeltoodut arvestades on hageja menetluskulud kokku 735 eurot (315+420).
21.Arvestatuna hagi rahuldamise ulatust jäävad menetluskulud hageja kanda 27,60% ulatuses ja kostja kanda 72,40% ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 532,14 eurot.
22.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega määrab kohus, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivist.
23.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
24.TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.
25.TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.