Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Nõude aluseks on kostja ja esialgse võlausaldaja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali vahel 11.04.2022 sõlmitud krediidikontoleping nr xxx, mille alusel sai kostja laenu kokku 700 eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevat laenumaksete tasumise kohustust alates 10.05.2022. Esialgne võlausaldaja saatis kostjale tasulisi meeldetuletusi (15.05.2022, 19.06.2022, 20.07.2022). 08.08.2022 saatis võlausaldaja lepingu ülesütlemise hoiatuse ning 23.08.2022 ütles esialgne võlausaldaja lepingu üles. Esialgne võlausaldaja loovutas nõude 23.08.2022 Renovum OÜ-le. Renovum OÜ loovutas nõude hagejale 15.12.2022. Nõuete loovutamisest on kostjat teavitatud. Kohtule pole teada kostja elu- ja viibimiskoht. Kohus saatis hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kostjale e-posti aadressil xxx, kuid kostja dokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Seejärel saatis kohus dokumendid tähtsaadetisena postiaadressil xxx, kuid menetlusdokumendid tagastati hoiutähtaja möödumisel. Seetõttu toimetas kohus kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Teadaanne avaldati 21.07.2023 ning see loeti kättetoimetatuks 06.08.2023. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (05.09.2023) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. Esialgne võlausaldaja on lepingu üles öelnud 23.08.2022. VÕS § 1132 lg 1 alusel võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hagiavalduse kohaselt on esialgne võlausaldaja kostjale enne lepingu ülesütlemist edastatud tasulised meeldetuletuskirjad 15.05.2022, 19.06.2022, 20.07.2022. Tasuta meeldetuletust enne tasulise meeldetuletuskirja saatmist esialgne võlausaldaja kostjale saatnud ei ole. VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta

sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja ei ole kohtule edastanud tasulisi meeldetuletuskirju, mis on kostjale saadetud peale tarbijakrediidilepingu erakorralist ülesütlemist. Samuti ei ole kohtu hinnangul lepingu erakorralise ülesülemise teatis ning nõude loovutamise teatised tasulised meeldetuletuskirjad võla tasumiseks. Seega ei ole kohtu hinnangul põhjendatud tasuliste meeldetuletustasude väljamõistmine enne lepingu ülesütlemist ning lepingu ülesütlemise teatise ning nõude loovutamise teatise eest tasu küsimine. Kohus jätab rahuldamata meeldetuletustasude kulud summas 39,55 eurot. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on hagiavalduse alusel kandnud lepingulise esindaja kulusid summas 480 eurot. Kohus leiab, et taotletav lepingulise esindaja kulu (480 eurot, mis vastab 4 töötunnile) ei ole põhjendatud. Tegemist ei ole keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis tsiviilasjas 2-18-129072 asunud seisukohale, et tüüphagide, mille sarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid, põhjendused kattuvad peaaegu sõnasõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate andmetes, summades ja kuupäevades), mistõttu ei ole usutav, et nende koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Kohus leiab, et ka käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks üks tund. Lepingulise esindaja tunnihinda 120 eurot võib pidada turu keskmisele vastavaks. Seega määrab kohus hageja hüvitatavate õigusabikulude suuruseks 120 eurot. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 120 eurot. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale hagi esitamisel tasutud riigilõivu 175 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 295 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.