X (pankrotis) pankrotihalduri Martin Krupi hagi Y vastu laenulepingute tühisuse tuvastamiseks ja hagi õigeksvõtu kehtetuks tunnistamiseks Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17. augusti 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Y määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Hageja X (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Tarmo Peterson, Karl-Morten Jõgi ja jurist Kerli Kaasik Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Priit Palmiste
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 17. augusti 2022. a määrus muutmata.
2.Jätta Y määruskaebus rahuldamata.
3.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS § 178 lg 2). Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
2-18-6707 määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses oli X (pankrotis) pankrotihalduri Martin Krupi (hageja) hagi Y (kostja) vastu laenulepingute tühisuse tuvastamiseks ja hagi õigeksvõtu kehtetuks tunnistamiseks.
2.Harju Maakohus rahuldas 16. oktoobri 2020. a otsusega hagi ning jättis menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 7. aprilli 2021. a otsusega kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu ja maakohtu otsused jõustusid 11. oktoobril 2021 Riigikohtu määrusega, millega Riigikohus keeldus kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
3.Maakohtus esindasid hagejat vandeadvokaadid Tarmo Peterson ja Karl-Morten Jõgi ning jurist Kerli Kaasik.
3.1.Hageja lepingulise esindaja Kerli Kaasiku 26. augustil 2020 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt oli hageja lepingulise esindaja Kerli Kaasiku õigusteenuste osutamisega seotud menetluskulu maakohtus 4776 eurot (koos käibemaksuga). Kerli Kaasik osutas õigusteenuseid tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta) ning teenuste osutamise ajakulu oli 33 tundi 10 minutit.
3.2.Hageja lepinguliste esindajate vandeadvokaatide Tarmo Petersoni ja Karl-Morten Jõgi 27. augustil 2020 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt olid hageja vandeadvokaatidest esindajate õigusteenuste osutamisega seotud menetluskulud maakohtus 9383,10 eurot (koos käibemaksuga). Vandeadvokaadid osutasid teenuseid ajakuluga 58 tundi 25 minutit ning tunnihinnaga 135 eurot ja 145 eurot (ilma käibemaksuta).
3.3.Hageja menetluskulud maakohtus olid kokku 14 159,10 eurot (4776+9383,10). Hageja palus mõista menetluskulud välja koos viivisega võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulusid kindlaks tegeva määruse jõustumisest kuni täitmiseni. Kuna hageja ei ole käibemaksukohustuslane, palus ta menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga.
3.4.Tallinna Ringkonnakohtu menetluses 18. märtsil 2021 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt olid hageja menetluskulud apellatsioonimenetluses 1822,50 eurot (koos käibemaksuga), millele lisandus istungil oselemise kulu 222 eurot. Kokku olid hageja lepingulise esindaja menetluskulud apellatsioonimenetluses 2044,50 eurot (1822,5+222). Lepingulise esindaja ajakulu ringkonnakohtus oli 11 tundi 15 minutit, millele lisandus istungil osalemise ajakulu 1 tund.
4.Kostja vaidles hageja menetluskuludele vastu ning palus need välja mõista põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejat esindas maakohtus esmalt staažikas ja kogenud pankrotihaldur, kelle kulud hüvitatakse pankrotimenetluse kuludest. Kuna praegune vaidlus oli pankrotimenetluses tavapärane, oleks pankrotihalduri pädevus olnud piisav võlgniku huvide kaitsmiseks tsiviilkohtumenetluses. Pankrotihaldurit esindas tsiviilasja menetluses ka staažikas ja kogenud jurist Kerli Kaasik ning kaks kogenud vandeadvokaati. Kohtuistungitel oli lisaks pankrotihaldurile kohal vähemalt kaks, mõnel juhul ka kolm esindajat, mille tõttu sisaldub hageja menetluskulude nimekirjas kolme esindaja tasu sama töö eest – istungiteks ettevalmistamine ja istungil osalemine. Kostja hinnangul on kolme esindaja töö tasustamine samade toimingute eest põhjendamatu ning nende kulude kostjalt väljamõistmine ebaõiglane.
2-18-6707 Hageja menetluskulude nimekirjas on ka palju ebavajalikke toiminguid, nt Advokaadibüroo Rask 26.08.2020 menetluskulude nimekirja kulurida 5: „seisukohtade koostamine kostja 12.11.2018. a. seisukohtadele“, kestvusega 30 minutit, maksumusega 82 eurot. Hageja esitas kohtule 0,2 lk pikkuse seisukoha, et jääb oma varasemate taotluste juurde. Selline seisukoht on niigi iseenesest selge ja selline töömaht ei ole kostja hinnangul põhjendatud. Või näiteks Advokaadibüroo Rask 26.08.2020 menetluskulude nimekirja kulurida 37: „pabertoimikuga tutvumine Harju Maakohtus, korrastamine“, kestvusega 2 tundi, hinnaga 90 eurot. Tutvumine toimikuga, mis on lepingulisel esindajal juba olemas ja enda dokumentide korrastamine menetluse lõpus saab kostja hinnangul olla vajalik üksnes esindaja enda, mitte kliendi huvides. Praegusel juhul hageja esindamiseks piisanud pankrotihalduri enda pädevusest. Täiendavate esindajate kasutamine polnud asja asjaolusid arvestades vajalik ning nende esindajatega seotud kulu tuleb jätta kostjalt välja mõistmata. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osaliselt ning määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks maakohtus 13 350,5 eurot ning ringkonnakohtus 2044,50 eurot (koos käibemaksuga). Maakohus mõistis menetluskulud kostjalt välja koos viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus jättis hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse 808,6 euro ulatuses rahuldatama.
5.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt esindasid hagejat maakohtu menetluses kolm esindajat, kelle tunnitasumäär oli erinev. Hageja esindaja Kerli Kaasik osutas õigusabiteenuseid tunnitasuga 120 eurot (ilma käibemaksuta), vandeadvokaat Tarmo Peterson tunnitasuga 145 eurot (ilma käibemaksuta) ning vandeadvokaat Karl-Morten Jõgi tunnitasuga 135 eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks on menetlustoiminguid teinud Mirjam Paju tunnitasuga 35 eurot ja Liisa Eensoo tunnitasuga 35 eurot. Maakohus leidis, et taotletud tunnitasu määrad on õigusteenuse turuhinda ning asja keerukust arvestades põhjendatud.
5.2.Maakohus hindas hageja lepinguliste esindajate teenuste ajakulu ja toimingute vajalikkust ning põhjendatust maakohtu menetluses järgmiselt: 1) hageja lepingulise esindaja Kerli Kaasiku osutatud teenuste ajakulu ja toiminguid pidas maakohus tervikuna s.o 33 tunni 10 minuti ulatuses põhjendatuks. 2) hageja lepinguliste esindajate vandeadvokaatide Tarmo Petersoni ning Karl-Morten Jõgi õigustoimingute vajalikkust ja põhjendatust pidas maakohus osaliselt põhjendamatuks järgmiste toimingutega seoses: - 10.01.2020 – kohtuistungiks ettevalmistumise ajakulu 2 tundi (Tarmo Peterson) ja 09.01.2020 4 tundi 40 minutit (Karl-Morten Jõgi) – maakohus leidis, et mõlema esindaja ajakulu on põhjendatud 2 tunni ulatuses. Maakohtu hinnangul on ajakulu mõlema esindaja puhul kahe tunni ulatuses põhjendatud, arvestades, et toimingud materjalidega tutvumiseks tehti novembris 2019, kuid istung ise oli alles jaanuaris. Seetõttu ei saa kohtumaterjalide meeldetuletamist tervikuna põhjendamatuks pidada; - 24.08.2020 ja 25.08.2020 vandeadvokaat Tarmo Petersoni kohtukõne teeside ajakulu ning kohtuistungiks ettevalmistamise ajakulu kokku 8 tundi 30 minutit pidas maakohus osaliselt põhjendamatuks ning leidis, et nimetatud toimingute ajakulu on põhjendatud kokku 5 tunni 30 minuti ulatuses, arvestades, et esindaja oli materjalidega juba põhjalikult tutvunud; - maakohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et hageja 26.08.2020 menetluskulude nimekirjas märgitud 19.11.2018 ajakulu 30 minutit - seisukoha koostamine kostja 12.11.2018 seisukohtadele on ülepaisutatud. Maakohtu hinnangul oli see ajakulu põhjendatud ja vajalik.
2-18-6707 - maakohus ei nõustunud kostjaga, et 24.08.2020 pabertoimikuga tutvumise ajakulu on põhjendamatu ning vajalik ainult esindajale endale. Toimikuga tutvumine on toiming, mis teostatakse esindatava huvides. Maakohus nõustus kostjaga, et dokumentide korrastamine on toiming, mis on tehtud esindaja huvides. Seega on hageja lepinguliste esindajate ajakulu seoses 24.08.2020 teostatud toimingutega põhjendatud 1 tunni 30 minuti ulatuses (2 tunni asemel).
5.3.Maakohus leidis, et hageja riigilõivu hüvitamise taotlus seoses äriregistrist (2 eurot) ja kinnistusraamatust (6 eurot) väljavõtete tegemisega on põhjendatud ja vajalik kulu, mis tuleb hüvitada.
5.3.Kokkuvõttes leidis maakohus, et maakohtu menetluses olid hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabiteenuste kulud kokku 13 342,5 eurot, millele lisandub 8 eurot registri väljavõtete eest. Seega on hageja lepinguliste esindajata ajakulu maakohtu menetluses põhjendatud 13 350,5 euro ulatuses.
5.4.Ringkonnakohtu menetluskulusid pidas maakohus tervikuna põhjendatuks. Maakohus määras hageja menetluskulude põhjendatud ja vajalikuks suuruseks ringkonnakohtu menetluses 2044,5 eurot. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
6.Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning saata asja uueks lahendamiseks maakohtule.
6.1.Määruskaebuse väidete kohaselt ei ole maakohus hinnanud mitme lepingulise esindaja kasutamise vajadust. Maakohtu menetluses esindas hagejat vähemalt kaks lepingulist esindajat, mõnel juhul isegi kolm esindajat. Kolme esindaja esindus ja töö tasustamine on kostja hinnangul ebamõistlik ja põhjendamatu. Tegemist ei olnud tavapärasest keerulisema menetlusega, mistõttu on nii suure hulga esindajate kasutamine põhjendamatu. Kostja esitas uuesti ka vastuväited mõnedele tema hinnangul põhjendamatutele hageja menetluskuludele, mida ta tõi välja ka oma maakohtu menetluses esitatud seisukohas hageja menetluskulude suuruse kohta.
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejale tähtaja määruskaebusele seisukoha esitamiseks.
Hageja vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta.
9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle määruse muutmiseks (TsMS § 657 lg 1 p 1). Määruskaebus jääb rahuldamata.
11.Määruskaebuse väidete kohaselt ei ole ei ole maakohus hinnanud seda, miks praeguses asjas oli mitme esindaja kasutamine vajalik ja põhjendatud, samuti on osad menetluskulud põhjendamatud.
12.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14; RKTKm 05.02.2020, 2-14-14536, p 15 ja RKTKm 14.04.2021, 2-1910324, p 17). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja
2-18-6707
keerukuse ja mahukusega, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt RKTKm 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.4; RKTKo 27.05.2020, 2-17-16812/57, p 19.2).
13.Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus praeguses asjas menetluskulude kindlaksmääramisel oma diskretsiooni piire ületanud. Maakohus on mõlema kohtuastme menetluskulude vajalikkust hinnanud ning maakohtu menetluse kulusid põhjendatud ulatuses vähendanud.
14.Maakohus viitas, et võttis mitme esindaja kulude hüvitamisel (TMS § 175 lg 3) arvesse asja keerukust (kaevatava määruse p 10). Kolleegiumi hinnangul oli laenulepingu tühisuse tuvastamise ning hagi õigeksvõtu kehtetuks tunnistamise asja puhul tegemist keskmisest keerukama õigusvaidlusega, mistõttu on mitme lepingulise esindaja kasutamine põhjendatud (TsMS § 175 lg 3). Toimiku materjalidest nähtuvalt on erinevad lepingulised esindajad täitnud menetluses erinevaid rolle. Maakohus vähendas hageja lepinguliste esindajate ajakulu istungite ettevalmistamise ja istungitel osalemise osas. Praeguse vaidluse suuremale keerukusele viitab ka see, et asjas toimus kaks eelistungit ning lisaks kaks istungit maakohtu menetluses, kus kuulati üle ka tunnistajaid. Nende toimingute mahtu arvestades ei ole hageja lepinguliste esindajata menetluskulud ülemäärased ja põhjendamatud.
15.Vastuseks määruskaebuse väidetele teatud menetlustoimingute põhjendamatuse kohta (määruskaebuse p 2.12) märgib kolleegium, et maakohus on neid toiminguid analüüsinud ning nendega seotud menetluskulu selle tulemusena ka vähendanud. Ringkonnakohus nõustub nende maakohtu seisukohtadega ning ei korda neid (TsMS § 654 lg 6).
16.Eelnevaid seisukohti arvestades jätab kolleegium maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
17.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
18.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.