Maksuõigus › Toll

kontrolli Itella Estonia OÜ valduses olevale saadetisele nr 903785279687, mille saajaks oli märgitud K.M (digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 55).

01 (dtl 57), millega tehti kindlaks, et Eestisse toimetatud saadetises nr 903785279687 on kanepiõisikuid, mis sisaldavad poolsünteetilisi kannabinoide 10hüdroksüheksahüdrokannabinooli (ehk 10-OH-HHC) ja 8- hüdroksüheksahüdrokannabinooli (ehk 8-OH-HHC).

kinnipidamisest ja kavatsusest teha riigi omandisse ülemineku otsus (dtl 60).

seaduses (NPALS) eriregulatsioon uue psühhoaktiivse aine osas (§ 2 lg 11 - mõiste; § 42 käitlemise tingimused), mis võimaldas uue psühhoaktiivse aine tingimustele vastava kauba kinnipidamist kuni selle narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja kandmiseni, kuid mitte kauem kui üks aasta alates uue psühhoaktiivse aine identifitseerimise kuupäevast.

tegi MTA otsuse nr 12.1-13/3690-2, millega kanti K.M kullersaadetisega nr 903785279687 saabunud kaup riigi omandisse (dtl 63).

nimele

MTA-le 29.01.2025 otsusele nr 12.1-13/3690-2 vade (dtl 166). 10.02.2025 vaideotsusega nr 6-1/5763-2 otsustas MTA vaide rahuldada ja tunnistada MTA 29.01.2025 otsuse nr 12.1-13/3690-2 kehtetuks (dtl 6).

nr 12.1-13/3690-3, mille kohaselt peeti kanepiõisikud kinni tolliseaduse (TS) § 66 lõike 5 alusel. MTA andmetel on teade isikule kätte toimetatud e-kirjaga 13.02.2025 ning K.M ei ole teadet vaidlustanud (dtl 67, 68).

kahjunõue MTA vastu summas 5000 eurot (saamata jäänud tulu), mille kohus 26.02.2025 peale kaebuse käiguta jätmise menetlusse võttis.

asja kirjalikule arutamisele. Kohus andis kaebajale võimaluse esitada täiendavad tõendid ja selgitused konkreetsetes küsimustes hiljemalt 18.02.2026 (dtl 182).

kohus luges asjakohaseks.

toimiku vahendusel. 23.02.2026 määrusega otsustas kohus jätta kaebaja poolt 19.02.2026 (dtl 190-205, 236, 262-268, 271) ja 20.02.2026 (dtl 237-252, 254-261) esitatud tõendid asja juurde võtmata ja tagastada kaebajale.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

5000 eurot kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:

teada, et kaebaja poolt seadusi pole rikutud ja kaup on legaalne (eelnev kohtuotsus samalaadse toote kohta) tuleb viimasest konfiskeerimis otsusest välja lugedes, millal on tehtud EKEI testid.

põhjendustel:

selgitanud ega tõendanud, kuidas täpselt nõutud kahju suurus on tekkinud. Kaebaja on jäänud vaid nimetatud nõude summa juurde, jättes kohtu nõuande tähelepanuta. Kaebaja ei ole avaldanud ega tõendanud ka kauba soetamise summat.

menetluses

KOHTU PÕHJENDUSED

ja saamata jäänud tulu, mis on tingitud sellest, et MTA õigusvastaselt viivitas peale 19.12.2024 ekspertiisiakti tegemist kaebajale kauba tagastamisega ja kandis kauba 29.01.2025, otsusega, mis 10.02.2025 vaideotsusega tühistati, riigi omandisse.

rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega (RvastS § 7 lg 1). Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad RVastS § 7 lõigetest 1 ja 2 tulenevalt olema täidetud järgmised eeldused: 1) kannatanu õiguste rikkumise tagajärjel temale kahju tekkimine; 2) avaliku võimu kandja õigusvastane tegu (tegevus või tegevusetus) avalik-õiguslikus suhtes; 3) põhjuslik seos kahju ja õigusvastase teo vahel; 4) esmaste õiguskaitsevahendite kasutamine kahju tekkimise ära hoidmiseks või kahju kõrvaldamiseks; 5) kahju hüvitamise hõlmatus rikutud kohustuse või normi kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2 ja § 1045 lg 3). Kahjunõude rahuldamise eelduste täidetuse kontrollimisel pole oluline kontrolli järjekord, vaid see, et kõik eeldused oleksid täidetud (nt RKHKO 20.02.2020, 3-16-2267, p 17).

või avaliku võimu kandja vastutus piiratud, kui kahju tekitanud haldusakti või toimingu vaidlustamine oleks kahju ära hoidnud, kõrvaldanud või vähendanud ning kahju ärahoidmise, kõrvaldamise või vähendamise võimalikkus pidi olema kannatanu jaoks arusaadav ja haldusakti või toimingu vaidlustamata jätmiseks ei olnud mõjuvaid põhjuseid (RKHKo 12.09.2023, 3-21884, p 15).

olnud kahju tekitamises süüdi. Avaliku võimu kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides (RvastS § 13 lõiked 2-3).

4 (9)

tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos) (VÕS § 127 lg 4).

kahju ehk asetada ta hüvitisega varalisse olukorda, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud (RVastS § 8 lg 1 teine lause). Tegemist ei ole absoluutse reegli, vaid üldpõhimõttega, millest seadus teeb erandeid. Ennekõike ei tule kahju hüvitada ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis (VÕS § 127 lg 2; RKTKo 2-16-14655/24, p 15.1 jj). Kaitseeesmärgist väljapoole jäävat kahju üldjuhul ei hüvitata (RKHKo 3-12-2486/130, p 61). Maksu- ja Tolliameti õigusvastane tegu ja põhjuslik seos

tagastada ja kaebaja oleks saanud kauba jaemüügis selle aja jooksul minimaalselt 5000 euroga realiseerida (dtl 17). Kaebaja toob välja, et MTA tegi õigusvastase riigi omandisse kandmise otsuse (dtl 1). Seega tugineb kaebaja sellele, et kahju tekkis kauba õigusvastaselt riigi omandisse kandmisega ja viivitusega kauba tagastamisel. Kauba riigi omandisse kandmine

alusel koostoimes korrakaitseseaduse § 49 lõike 1 punktiga 7 (dtl 55-56). Kaebaja ei vaidlusta kauba läbivaatamise lubatavust.

tegi MTA otsuse nr 12.1-13/3690-2, millega kanti K.M nimele kullersaadetisega nr 903785279687 saabunud kaup riigi omandisse (dtl 63). Selle otsuse õiguslikuks aluseks oli TS § 66 lõike 5, mille kohaselt kui postisaadetise läbivaatusel avastatakse keelatud või piiranguga seotud kaup, ei vabasta toll tolliseadustiku artikli 198 lõike 1 punkti b alapunktist iv lähtudes kaupa ja peab selle kinni. Kauba kinnipidamine protokollitakse postisaadetise läbivaatuse aktis, mille koopia edastatakse postiteenuse osutajale. Samuti on otsuse õiguslikuks aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 952/2013, 9. oktoober 2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (LTS) art 198 lg 1 p b alapunkti iv, mis sätestab: „Toll võtab kauba suhtes kõik vajalikud meetmed, sealhulgas konfiskeerib ja müüb või hävitab kauba järgmistel juhtudel: b) kui kaupa ei saa vabastada järgmistel põhjustel: iv) kui kauba suhtes kehtivad keelud või piirangud.“.

kehtetuks. Seega puudus kehtiv alus kauba riigi omandisse kandmiseks. Seega on õigusvastane MTA poolt kauba 09.01.2025 riigi omandisse kandmine. Ja seda sõltumata sellest, millistel alustel MTA ise oma haldusakti tühistas.

29.01.2025 otsuse tegemise aja seisuga enam kaupa õiguspärasel teel müüa. Seega ei ole võimalik kahju kauba riigi omandisse kandmisega põhjuslikus seoses. Käitlemine NPALS § 2 punkti 3 mõistes oli keelatud NPALS § 2 punkti 11, § 42 lõigete 2, 4 ja § 3 lõike 11 alusel. Kaebaja oleks saanud kaupa müüa vahemikus 19.12.2024 kuni 11.01.2025 (s.o ekspertiisaktist uue NPALS regulatsiooni jõustumiseni). Õigusvastane viivitus kinnipeetud kauba tagastamisel

MTA õigusvastase viivitusega kauba tagastamisel. Kaebaja ei väida, et õigusvastane oleks see, et 02.12.2024 teostasid MTA (MTA) ametnikud riikliku järelevalve raames kontrolli Itella Estonia OÜ valduses olevale saadetisele nr 903785279687, mille saajaks oli märgitud K.M (dtl 55). Kaebaja hinnangul oli viivitus õigusvastane alates ekspertiisakti koostamisest 19.12.2024 (dtl 57). Kaebaja toob välja, et on 5 (9)

MTA-le edastanud 06.12.2025 kohtuotsuse (dtl 170), millest MTA oleks pidanud mõistma kauba viivituseta tagastamise kohustust.

MTA-le selgus 19.12.2024, et kinnipeetud toodetest leitud ained (10hüdroksüheksahüdrokannabinool ja 8-hüdroksüheksahüdrokannabinool) ei kuulu sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisas 1 sisalduvasse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja, siis puudus kinnipidamiseks õiguslik alus ja kaup tulnuks kaebajale tagastada, sest kauba käitlemisele piirangud puudusid. Ekspertiisiaktis on märgitud, et 10hüdroksüheksahüdrokannabinool (10-OH-HHC) on monitoorimisel Euroopa Liidu Uimastiameti (EUDA) poolt, nende andmetel on tegemist uue psühhoaktiivse ainega. Sellise aine käitlemine oli keelatud alates 12.01.2025 (NPALS § 2 lg 11, § 42 lg-d 2, 4 ja § 3 lg 11). Ekspertiisakti tegemise hetkel see keeld veel ei kehtinud.

(istungi salvestis 00:16:56 jj). Kuna selles on viidatud TS § 66 lõikele 5, mis reguleerib keelatud või piiranguga seotud kauba kinnipidamist, ei ole see õiguslik alus asjakohane tol ajahetkel piiranguteta kauba jätkuvaks kinnipidamiseks. Samuti põhjusel ei saanud kauba kinnipidamise alusel olla LTS art 198 lg 1 p b alapunkti iv.

kaebaja oli sarnastel asjaoludel tehtud kohtulahendi edastanud MTA-le juba 06.12.2025 (dtl 170), siis kauba täpne keemiline koostis selgus alles 19.12.2024.

uusnarkot, kuigi seda polnud seaduses sõnastatud, siis seda siiski püüti kõikide vahenditega mitte lasta ringlusesse, kuna isik oli andnud märku, et ta kavatseb seda turustada. Kui isik oleks vaielnud, oleks selle kauba kätte saanud. See oli tavapärane praktika, kuidas MTA töötas (istungi salvestis 00:16:56 jj). PS § 3 lõike 1 esimese lause kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Haldusmenetluse seadus täpsustab, et haldusmenetluses võib isiku õigusi piirata ainult seaduse alusel. Kohus rõhutab, et sõltumata tulevikus kehtima hakkava regulatsiooni kaalukast rahvatervise kaitse eesmärgist peab kauba jätkuvaks kinnipidamiseks esinema kehtiv õiguslik alus. Praegusel juhul selgus 19.12.2024 ekspertiisiaktist, et see alus puudus. Muuhulgas viitas sellele otsesel ekspertiisiaktis toodud lisainformatsioon, et tegemist uue psühhoaktiivse ainega, mille osas oli MTA teadlik, et sellega seotud regulatsioon hakkab kehtima alles 2025. aastal.

sätestatud tähtaja jooksul (HMS § 5 lõige 4). Viivituseta toimingu tegemine tähendab menetluse läbiviimist mõistliku aja jooksul. Mõistliku aja määratlemine sõltub eelkõige sellest, kui keeruline asi on ning milliseid menetlustoimingud tuleb teha, kas esitatud taotlus on nõuetekohane ning ka muudest asjaoludest, mis võivad objektiivselt mõjutada menetluse kestust (nt RKHKo 25.02.2016, 3-3-1-69-15, p 16). Olukorras, kus seaduslik alus kauba kinnipidamiseks, tuli MTA-l seega kaup vabastada mõistliku aja jooksul, kuna eriregulatsioon kauba vabastamiseks TS-s peale ekspertiisiakti kättesaamist puudub.

muuhulgast detsembrikuus suurte postisaadetiste hulk ja pühadeperiood (dtl 52). Kohtu hinnangul saab suurt töökoormust pidada kauba tagastamise teatava viivituse õigustuseks, millega pidi arvestama ka kaebaja. Kohus märgib, et kõige hiljemalt 09.01.2025, kui MTA koostas teate nr 12.2-13/3690-1 kullersaadetise avamisest, kauba kinnipidamisest ja kavatsusest teha riigi omandisse ülemineku otsus (dtl 60), oleks MTA saanud just kaebajale kuuluva kauba talle tagastada. Arvestades, et 09.01.2025 teate koostamine võtab teatava aja, saab eeldada, et MTA-l oleks olnud võimalik kaup vabastada juba varem, st kirja koostamise algusest arvates. Seega oli MTA kauba tagastamisel õigusvastases viivituses, kuna ta ei tagastanud kaupa kaebajale peale ekspertiisiakti tegemist mõistliku aja jooksul. 6 (9)

Kahju tõendatus

saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lõike 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 128 lõike 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

5000 euro ulatuses (dtl 136). Istungil selgitas kohus, et saamata jäänud tuluna ei ole käsitatav kogu kauba edasimüügihind, vaid üksnes osa, mille kaebaja saab ostuhinnale lisaks. Kaebaja kinnitas istungil, et taotleb otsest varalist kahju kauba soetamise hinna (kantud kulutused) ulatuses (750 eurot, dtl 164) ja saamata jäänud tulu kauba edasimüügist (4250 eurot) (istungi salvestis 00:09:23 jj). Need on kokku 5000 eurot.

kanepiõisikud, mis sisaldasid poolsünteetilisi (10-OH HHC) kannabinoide ja 10- 8hüdroksüheksahüdrokannabinooli hüdroksüheksahüdrokannabinooli (8-OH-HHC), 228 g (dtl 3). Tõendid, mille kaebaja on asja juurde kahju tõendamiseks esitanud on järgmised: veebipoe väljavõte (dtl 9, 18, 149), kus nähtub hinnavahemik 22-750 eurot; veebipoe väljavõte (dtl 19 jj), kus nähtub hinnavahemik 4-24 eurot; arve 10.01.2024 (dtl 148), kus nähtub cbd tüki ja pulbri hind 21.96 eurot; Revolut konto väljavõte 27.11.2024 - 01.12.2024, mis on seotud ülekandega 794, 4 eurot (dtl 175); maksekorraldus (dtl 164), kust nähtub kahe erineva kauba ost kokku summas 794,4 eurot.

halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 3).

7 (9)

tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamise (VÕS § 128 lg 4). Kuna sageli on saamata jäänud tulu täpse suuruse tõendamine äärmiselt keeruline, peab VÕS § 128 lg 4 esimese lause järgi kahjustatud isik tõendama üksnes need asjaolud, millest nähtub tulu saamise tõenäosus, st et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada. Küll aga peab hageja saamata jäänud tulu suuruse tõendamiseks esmalt välja tooma, millist tulu oleks ta tavapäraselt ilma rikkumiseta teeninud. On ootuspärane, et saamata jäänud tulu hindamisel ei saa poolte esitatud tõendite põhjal üheselt kindlaks teha, milline oleks olnud hageja saamata jäänud tulu suurus. See on üldjuhul seotud oletuste ja prognoosidega. Kui menetluses on kindlaks tehtud kahju tekkimine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine on seotud eriliste raskuste või ebamõistlikult suurte kuludega, võimaldavad TsMS § 233 lõige 1 ja VÕS § 127 lõige 6 kohtul otsustada kahju suuruse siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. See ei tähenda aga, et kohus võiks kriitikavabalt kostjalt välja mõista hageja väidetud müügitulu, arvamata sealt maha vähemalt mingeid kulutusi, mis võiksid üldise elukogemuse kohaselt hagejale tekkida (RKTKo 10.122025, nr 2-18-11694/175, p 19, 21 ja seal viidatud kohtupraktika).

varasemalt veebis müünud (00:29:52 jj), teisalt aga selgitab, et varasemalt on müüdud ka poodidele, sh arvega ja ka sularahas (istungi salvestis 00:33:37 jj). Kaebajal endal oleks seega olnud võimalik esitada edasimüügi hinna ja viisi osas tõendid näiteks varasemate tehingute näitel.

Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja kantud menetluskulud tema enda kanda ning neid ei hüvitata. Vastustaja võimalikud kulud jäävad vastustaja enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

menetlusosaline soovib piirata kohtulahendi avalikustamist suuremas mahus, tuleb esitada põhjendatud taotlus, mille kohus lahendab määrusega (HKMS § 175 lg-d 4 ja 6). (allkirjastatud digitaalselt)

9 (9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.