Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Kohtuasi
X hagi Online Sport OÜ vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22. juuli 2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
315 000 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja X (isikukood XXXXXXXXXX), lepingulised esindajad ringkonnakohtus esindajad vandeadvokaat Leon Glikman ja Marina Smirnova Kostja Online Sport OÜ (registrikood 11976951), seaduslikud esindajad AL ja IL, lepinguline esindaja vandeadvokaat Pirkka-Marja Põldvere Menetluse liik
11. september 2023, kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 22. juuli 2022 otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
2.Välja mõista Online Sport OÜ-lt võlgnevus 315 000 eurot X kasuks.
3.Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta Online Sport OÜ kanda.
4.Välja mõista Online Sport OÜ-lt X kasuks maakohtus kantud menetluskulude katteks 5460 eurot.
5.Online Sport OÜ-l tuleb välja mõistetud maakohtu menetluskuludelt tasuda X-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Välja mõista Online Sport OÜ-lt X kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 6246 eurot.
7.Online Sport OÜ-l tuleb välja mõistetud ringkonnakohtu menetluskuludelt tasuda X-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
8.Apellatsioonkaebus rahuldada.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 09.02.2022 Harju Maakohtule hagi Online Sport OÜ (kostja) vastu võla nõudes. Hageja palus kostjalt välja mõista 315 000 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Y (laenuandja) ja kostja 30.07.2018 suulise tähtajatu laenulepingu. Lepingu alusel andis laenuandja kostjale laenu 190 000 eurot, mis kanti kostja pangakontole kolme osamaksega, st 01.08.2018 summas 50 000 eurot, 13.08.2018 summas 80 000 eurot ja 25.10.2018 summas 60 000 eurot.
3.08.11.2018 sõlmisid laenuandja ja kostja uue suulise tähtajatu laenulepingu, mille alusel anti kostjale laenu 125 000 eurot kolme osamaksega, st 10.12.2018 summas 40 000 eurot, 23.01.2019 summas 25 000 eurot, 06.02.2019 summas 60 000 eurot.
4.Kostja ei vaidlusta laenu kättesaamist.
5.Hiljem pöördus kostja laenuandja poole sooviga sõlmida laenuleping kirjalikus vormis. Laenuandja keeldus kirjalikus projektis märgitud tingimustel laenulepingu sõlmimisest, mistõttu jäid poolte vahel kehtima tähtajatud suulised lepingud.
6.Laenuandja suri 11.03.2021. Tema õigusjärglaseks on hageja. Hageja esitas kostjale 18.11.2021 laenulepingute ülesütlemise avalduse ja nõude laenu summas 315 000 eurot tagastamiseks hiljemalt 18.01.2022. Kostja ei ole laenu tagastanud.
Kostja vastus
7.Kostja vaidles hagile vastu.
8.Alates 14.03.2018 on kostjal olnud 3 osanikku: S.E.I.A Development OÜ (40%), Q (20%) ja C (40%). S.E.I.A. Development OÜ seaduslik esindaja ja omanik oli tol ajal laenuandja Y (hiljem Y), kes kaasati 2018. a kostja osanike ringi investorina. S.E.I.A. Development OÜ andis 2018. a kostjale kolme ülekandega majandustegevuse elluviimiseks laenu kokku summas 84 000 eurot. Ühel hetkel otsustas S.E.I.A. Development OÜ seaduslik esindaja ja laenuandja teha ülekanded enda isiklikult kontolt, ning laenuandja on füüsilise isikuna teinud kostjale ülekandeid summas 315 000 eurot. Kostja ei vaidlusta laenusumma 315 000 eurot saamist. Küll aga ei saanud kostja seda laenu 30.07.2018 ja 08.11.2018 dateeritud kirjalike laenulepingute alusel. Laenuandja võltsis kirjalikel lepingutel kostja juhatuse liikme Q allkirja.
9.Suulised laenulepingud ei olnud tähtajatud. Suulise kokkuleppe kohaselt kohustus kostja laenusummad tagasi maksma alles vastavas summas ärikasumi tekkimisel. Lisaks leppisid pooled kokku, et laenuandja nõuded kuuluvad kostja poolt rahuldamisele pärast kõigi teiste võlausaldajate nõuete rahuldamist. Kuna laenu tagastamise tähtaeg oli seotud majandusaasta ärikasumi tekkimisega, kuid see sündmus ei ole saabunud, siis ei ole hageja nõue sissenõutav. Lisaks puudus laenuandjal õigus leping ühepoolselt üles öelda.
10.Laenuandja ei olnud passiivne investor, vaid tegemist oli isikuga, kelle korraldusi teised osanikud pidid arvestama, kuna majandustegevuse jooksev finantseerimine tuli laenuandjalt. Laenuandja korraldusel telliti Hiinast kaupa ja kostja juhatus lähtus kaupade saabumisel laenuandja edasistest juhistest. Laenuandja hakkas 2020. a järk-järgult tegutsema eesmärgiga tekitada kostjale makseraskusi, kuna soovis ise kostja asemel hakata lähipiirkonna turgudel tegutsema läbi S.E.I.A Assets OÜ. 2020. a ühinesid kaks laenuandja ühingut S.E.I.A Development OÜ ja S.E.I.A Assets OÜ ning tegevust jätkati S.E.I.A Assets OÜ all.
11.Kuna laenuandja enam osanikevahelist finantseerimiskohustust ei täitnud, tekkis kostjal vajadus uue investori kaasamise järele, kuid selleks oli vaja seniste osanike vahelised suhted (suulised kokkulepped) kirjalikult fikseerida. Lisaks oli suuliste kokkulepete kirjalik fikseerimine vajalik ka seetõttu, et S.E.I.A Assets OÜ juhatuse liikmeks sai hageja, kes polnud suuliste kokkulepete juures olnud. Kostja ja laenuandja suhtluse tagajärjel kinnitas laenuandja mh, et laenude tagasimaksmine oli seotud kasumise saamisega ning laenuandjal puudus õigus laenulepinguid üles öelda ja laene omal äranägemisel tagasi nõuda. Laenuandja suri enne, kui pooled jõudsid lepingute allkirjastamiseni. Maakohtu otsus ja põhjendused
12.Harju Maakohus jättis 22.07.2022 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 5851,32 eurot ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
13.Kohus tuvastas, et pooled ei vaidle asjaolu üle, et laenuandja on kandnud kostjale üle 10.12.2018 40 000 eurot, 23.01.2019 25 000 eurot ja 06.02.2019 60 000 eurot (I kd tl 5-10), mis on kajastatud kostja majandusaasta aruandes kui laenukohustus (I kd tl 11-18).
14.Kohus ei arvestanud tõendina hageja poolt kohtule esitatud laenulepingut nr 2 (I kd tl 119120) ja laenulepingut nr 3 (I kd tl 121-122), sest hageja loobus neist ja võttis need tõendid tagasi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 242 alusel kostja nõusolekul. Hageja esindaja möönis kohtuistungil, et lepingud on allkirjastanud nii hageja kui ka kostja poolt laenuandja ise, sest neid oli vaja ülekannete tegemiseks Vene Föderatsiooni pangas. Kohtu hinnangul on hageja kinnitanud dokumendi võltsimist TsMS § 277 lg 1 mõttes, kuid kuna hageja võttis tõendid tagasi, ei analüüsi kohus tõendi võltsitust ega ka asjakohasust. Kohus märkis, et hageja poolt selliste tõendite esitamine ja võltsimise tunnistamine kohtuistungil kahandab ka teiste hageja väidete usaldusväärsust ja usutavust.
15.Kohtu hinnangul on kostja ja laenuandja vahel sõlmitud suuline laenuleping VÕS § 396 lg 1 mõttes. Laenulepingu tingimuste osas tuleb lepingut tõlgendada vastavalt VÕS § 29 lg 4 sätetele, sest pooltel ei ole ühist arusaama laenulepingu tingimuste osas. Kohtule esitatud osanike lepingu ja laenulepingu projekti (I kd tl 42-54), laenuandja märkustega osanike lepingu ja laenulepingu projekti (I kd tl 56-72) ja 3.02.2021 e-kirja (I kd tl 55) saab pidada tõenditeks, mille alusel saab kohus lepingu sisu kindlaks teha. Olgugi, et lepingu projektid ei ole poolte poolt allkirjastatud, nähtub neist, et kostjal ja laenuandjal oli soov lepinguid sõlmida, raha lepingute täitmiseks on laenuandja poolt üle kantud, seega on laenuleping ka tegelikult täidetud.
16.Laenuandja tegi märkuseid kostja juhatuse poolt talle saadetud lepingute projektides, vaieldes vastu vaid 55 000 euro suuruse kahjunõude osas, Oweskodu OÜ ja Gobain OÜ küsimustes ja edasise finantseerimismudeli osas. Märkuseid laenu tagasimaksmise tingimuste osas laenuandja ei teinud. Kohus järeldab sellest, et laenu tagasimaksmise tingimustega ta nõustus. Lepingu projekti p 2.3 järgi oli laen antud tähtajatult ja tagasimaksmise kohustus tekkis pärast kinnitatud ärikasumi tekkimist. Järelikult oli laenu tagasimaksmise kohustusele seatud tingimus – ärikasumi tekkimine. Lepingu projekti p 2.5 järgi on lepingus lepingust taganemise ja ülesütlemise lubamatuse tingimus.
17.Seega oli pooltel kokkulepe, et laenulepingu järgi saadu tagastamine toimub pärast kostja kasumisse jõudmist ning hagejal kui laenuandja õigusjärglasel puudus õigus leping korraliselt üles öelda. Järelikult on leping kehtiv ja kostjal ei ole kohutust laenu tagastada. VÕS § 195 lg 2 järgi võib tähtajatu lepingu üles öelda, kui lepingust või seadusest ei tulene teisiti. Seega ei piira seadus lepingulist kokkulepet keelata lepingu ülesütlemine.
18.Kohtu hinnangul ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust selles, kas ja mil määral laenuandja osales äriühingu majandustegevuses ja seda mõjutas, sest äriühingu juhtimises osalemist ei ole seatud laenulepingu täitmise või lõppemise tingimuseks ning kohus ei hinda ega analüüsi vastavasisulisi tõendeid. Apellatsioonkaebus
19.Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse hageja, kes palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
20.Apellatsioonkaebuse kohaselt tuvastas kohus õigesti, et poolte vahel oli sõlmitud suuline laenuleping, kuid kohus jõudis ekslikule seisukohale, et kostja ei pea laenu tagastama. Kohus ei tuvastanud, et pooled oleksid kokku leppinud laenulepingu tähtajas, mistõttu oli tegemist tähtajatu laenulepinguga. Otsuses on õigesti tuvastatud, et hageja tegi 18.11.2021 ülesütlemisavalduse, andes võlakohustuse täitmiseks tähtaja 18.01.2022. Seetõttu muutus laenu tagastamise nõue sissenõutavaks. Uus leping jäi läbirääkimiste staadiumi. Vastavalt VÕS § 14 lg-le 3, läbirääkimised, mis ei päädinud lepingu sõlmimisega, õiguslikku tähtsust ei oma. Kohus omistas materiaalõiguse rikkumisega hagejale ainuüksi läbirääkimiste fakti alusel laenulepingu ülesütlemiskeelu. Ülesütlemiskeeld saab VÕS § 8 kohaselt olla lepinguline. Sellist keeldu sisalduva lepingu sõlmimist pole kohus tuvastanud. Vaikimine ega tegevusetus (sh mittevastuvaidlemine uuele lepinguprojektile) ei ole tahteavaldused. Poolte eesmärk oli kirjalike laenulepingute vormistamine, milleni ei jõutud. Järelikult kehtis senine suuline ja tähtajatu laenuleping ning projekt mingit tähtsust ei oma. Isegi, kui pooled oleksid kokku leppinud ülesütlemise keelus, siis oleks selline tingimus tühine, kuna see oleks vastuolus heade kommetega.
21.Kohus jättis olulise menetlusrikkumisega tähelepanuta ka selle, et kostja pakkus hageja õiguseellasele mitte üksnes laenulepingu, vaid ka osanike lepingu kolmepoolseid projekte, milliseid hageja õiguseellane alla ei kirjutanud. Kohus pole tuvastanud, et ühte lepingut oleks sõlmitud ilma teisteta. Tegemist oli lepingute kompleksiga. Tagasivõetud tõendeid kohus ei uurinud ning neile ei saa otsust rajada. Seega ei saanud kohus võtta seisukohta hageja õiguseellase usaldusväärsuse kohta, millest lisaks veel ei sõltu laenuandja õigus tähtajatut laenu tagasi saada. Vastus apellatsioonkaebusele
22.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
23.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada (TsMS § 657 lg 1 p 2).
24.Vaidlust ei ole, et laenuandja kandis kostjale üle järgmised rahasummad: 01.08.2018 50 000 eurot, 13.08.2018 - 80 000 eurot, 25.10.2018 - 60 000 eurot, 10.12.2018 - 40 000 eurot, 23.01.2019 - 25 000 eurot, 06.02.2019 - 60 000 eurot. Kokku 315 000 eurot. Vaidlust ei ole ka asjaolus, et maksed tehti suuliste laenulepingute alusel. Hageja ei tugine menetluses sellele, et laenusummad on ülekantud 30.07.2018 ja 08.11.2018 dateeritud kirjalike laenulepingute alusel - selles osas ei ole vaidlust, et need ei ole allkirjastatud kostja poolt.
25.Poolte vahel on vaidlus selles, millised olid suuliste laenulepingute tingimused. Maakohus leidis, et hilisemast laenulepingu projektist saab järeldada, et laenuandja ja kostja vahel oli kokkulepe, et laenu tagastamine toimub pärast kostja kasumisse jõudmist, samuti oli kokkulepe, et laenuandjal puudub õigus lepinguid korraliselt üles öelda. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega.
26.Asja materjalidest nähtuvalt saatis kostja laenuandjale 02.12.2020 osanike lepingu ja laenulepingu projekti. Laenuandja vastas sellele 03.02.2021 e-kirjaga, milles tõi välja lepinguprojektide osad, millega ta ei nõustunud, ning osad, mis tuleks ümber sõnastada.
27.Vaidlust ei ole, et läbirääkimiste staadiumis olnud lepingud sooviti sõlmida kirjalikult ega ka selles, et nimetatud lepinguid kirjalikult ei allkirjastatud. VÕS § 11 lg 2 sätestab, et kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt loetakse kirjalik leping sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool. Kuna lepinguprojektides sisalduvaid lepinguid ei allkirjastatud, siis ei saa nimetatud lepinguid lugeda sõlmituks ning nendest ei tulene pooltele kohustusi. VÕS § 14 lg 3 sätestab, et kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Ka kostja on selgitanud, et ta ei tugine uue laenulepingu sõlmimisele, vaid sellele, et laenulepingu projekti kaudu saab tõendada varasema suulise kokkuleppe sisu.
28.Laenulepingu projekti 2.3 kohaselt on laenusumma antud tähtajatult. Laenusaajal on õigus igal ajal laenusummad osaliselt või täies ulatuses tagasi maksta. Kui laenusaajal tekib kinnitatud majandusaasta aruande alusel ärikasum, kohustub laenusaaja kasutama 70 % ärikasumist laenusumma tasumiseks. Laenulepingu projekti 2.4 järgi aktsepteerib laenuandja, et lepingust tulenevad nõuded kuuluvad laenusaaja poolt rahuldamisele pärast kõigi teiste laenusaaja võlausaldajate nõuete rahuldamist, seda ka laenusaaja lõpetamisel ja/või pankroti korral. Laenulepingu projekti 2.5 sätestab, et laenuandjal ei ole õigust lepingust taganeda, lepingut üles öelda ega laenusummat üles öelda. Kostja leiab, et nimetatud tingimused olid ka 2018.a ja 2019.a sõlmitud suuliste laenulepingute tingimused.
29.Kolleegiumi hinnangul ei ole see tõendatud. Iseenesest on õige kostja seisukoht, et lepingu tõlgendamisel saab arvestada ka lepingupoolte käitumisega pärast lepingu sõlmimist (VÕS § 29 lg 5 p 3). Samas ei saa kolleegiumi hinnangul üksnes asjaolust, et laenuandja ei vaidlustanud neid konkreetseid tingimusi 03.02.2021 e-kirjas, järeldada et laenulepingu projekti p-des 2.3-2.5 märgitud tingimused olid ka 2018.a ja 2019.a sõlmitud suuliste laenulepingute tingimusteks. Laenulepingu projekti p 1 kohaselt on lepingu eesmärgiks fikseerida poolte vahel sõlmitud suuliste laenulepingute tingimused kirjalikult ning reguleerida täiendavalt pooltevahelistest laenulepingutest tulenevaid õigusi ja kohustusi. Seega oli läbirääkimiste esemeks olnud lepingu eesmärgiks fikseerida juba sõlmitud kokkulepped kirjalikult, kuid sätestada ka uued tingimused. Laenulepingu projektist endast ei nähtu, et projekti punktides 2.3 - 2.5 sätestatud tingimused olid juba suuliste laenulepingute sõlmimise ajal kokkulepitud tingimused, ning tegemist ei ole uute, alles kokkulepitavate, tingimustega. Ka ühestki muust tsiviilasjas esitatud tõendist ei nähtu, et sellised tingimused olid laenulepingutes kokku lepitud juba 2018.a ja 2019.a. Sealhulgas ei järeldu sellised tingimused tõenditest, millega kostja on soovinud tõendada laenuandja osalemist kostja majandustegevuses. Laenuandja 03.02.2021 e-kirjast võib järeldada, et ta võis 2021.a veebruari alguses olla laenu tagastamise selliste tingimustega nõus, kui laenulepingu ja osanike lepingu muudes tingimustes jõutakse kokkuleppele. Nendes kokkuleppele ei jõutud. Kolleegiumi hinnangul ei saa vaidlusaluse laenulepingu projektiga ega muude tõenditega lugeda tõendatuks, et projekti punktides 2.3-2.5 märgitu oli laenuandja ja kostja tahe 2018.a ja 2019.a suuliste laenulepingute sõlmimisel.
30.Samuti on tõendamata, et suulistes laenulepingutes oli lepitud kokku laenu tagastamise aeg. Seega tuleb laenulepinguid pidada tähtajatuteks. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Vaidlust ei ole, et hageja on laenuandja õigusjärglane. Hageja esitas 18.11.2021 kostjale suuliste laenulepingute ülesütlemise avalduse ja nõudis laenu summas 315 000 tagastamist hiljemalt 18.01.2022. Arvestades, et tõendamata on kostja väidetud lepingutingimused, mis puudutavad lepingu ülesütlemise ja laenu tagastamise nõude piiranguid, siis on hageja suulised laenulepingud kehtivalt ülesöelnud ning hageja nõue laenu tagastamiseks on muutunud sissenõutavaks.
31.Eeltoodust tulenevalt tuleb VÕS § 396 lg 1 ja 398 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista 315 000 eurot.
32.Kostja on esitanud 09.05.2022 maakohtule tõendi, et ta on esitanud hagejale 14.04.2022 kohtuväliselt tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestas hageja nõude summas 315 000 eurot kostja nõudega hageja vastu summas 102 158,31 eurot. Ringkonnakohus märgib, et kostja on esitanud kohtuvälise tasaarvestusavalduse küll tõendina, kuid ei ole kohtule esitatud menetlusavaldustes tasaarvestuse asjaolusid esile toonud. Ka hilisemalt ei ole kostja menetluses tasaarvestusele viidanud. Eeltoodule tuginedes ei käsitle ringkonnakohus seda kohtumenetluses esitatud vastuväitena haginõude tasaarvestamiseks ega anna sellele hinnangut.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
33.Kuna hagi rahuldatakse, siis jäävad menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).
34.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
35.Hageja on esitanud maakohtus menetluskulude nimekirja, milles palus kostjalt välja mõista 5460 eurot. Sellest on riigilõiv 3780 eurot ja esindajakulud 1680 eurot. Hageja esindaja M. Smirnova on osutanud õigusabi 14 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuga). Hageja ei ole käibemaksukohustuslane. Ringkonnakohus leiab, et maakohtus hageja tasutud riigilõiv 3780 eurot on põhjendatud menetluskulu. Samuti on põhjendatud menetluskulude nimekirjas märgitud hageja esindaja toimingutele kulunud aeg 14 tundi ja tunnihind 120 eurot (käibemaksuga). Seega on põhjendatud esindajakulud maakohtus 1680 eurot. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista maakohtu menetluskulude katteks 5460 eurot.
36.Hageja esitas ringkonnakohtus menetluskulude nimekirja, milles palus välja mõista riigilõivu 3800 eurot ja 3119,88 eurot lepingulise esindaja kulu. Hageja esindaja L. Glikman on osutanud õigusabi 17 tundi 42 minutit, tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane. Istungil osalemise tasu palus hageja vähendada vastavalt istungi tegelikule kestvusele. Kolleegium leiab, et kuna apellatsioonkaebuselt tuli maksta riigilõivu 3780 eurot, siis on põhjendatud menetluskuluks riigilõivule 3780 eurot. Hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud osaliselt. Kuna kohtuistung kestis ca 1 tund, siis tuleb menetluskulude nimekirjas märgitud istungiaega vähendada 1 tunni võrra. Esindaja ajakuluks 7. detsembril 2022 on märgitud 3 tundi, kuid ei ole kirjeldatud, millisele toimingule see kulus. Seetõttu ei saa nimetatud ajakulu pidada põhjendatuks. Ülejäänud osas (s.o 13 tundi 42 minutit) on ajakulu põhjendatud. Samuti on põhjendatud esindaja tunnihind 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega kuulub esindajakulu väljamõistmisele summas 2466 eurot (käibemaksuga). Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ringkonnakohtu menetluskulud 6246 eurot (3780+2466).
37.Vastavalt hageja taotlusele tuleb maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskuludelt välja mõista ka viivis TsMS § 177 lg 4 alusel.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.