Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad:
ja
Asja lahendamise viis
Viru Maakohus Angelina Abol 25. september 2023, Rakvere 2-23-117802 Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A. V. vastu võlgnevuse nõudes 98.46 eurot nende Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (RK 11919806; asukoht Tartu mnt 83, Tallinn 10115), lepinguline esindaja Tarvo Ilves (e-post [email protected]) Kostja: A. V. (IK xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx) kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi A. V. vastu võlgnevuse nõudes tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista A. V.elt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks kostja ja T AS-i vahel 18.03.2022 sõlmitud T liitumislepingust nr xxxx tulenev:
2.1.võlgnevus 52.74 eurot;
2.2.viivised 11.09 eurot perioodi 19.05.2022-20.07.2023 eest;
jooksev viivis põhinõudelt (52.74 eurot) alates 21.07.2023 kuni põhinõude täitmiseni viivisemääraga 0,05% päevas.
3.Jätta hagi rahuldamata sissenõudmiskulude 10 eurot väljamõistmise osas.
4.Jätta menetluskulud 89% ulatuses A. V.e kanda ja 11% ulatuses Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda.
5.Jätta rahuldamata hageja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks summas 420 eurot. Määrata hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 300 eurot, millest on riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja põhjendatud õigusabikulud summas 180 eurot.
6.Välja mõista A. V.elt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks 267 eurot, s.o 89% hageja menetluskuludest.
7.Välja mõista A. V.elt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis menetluskuludelt (267 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. 1(5)
2-23-117802
8.A. V.el kindlaksmääratavad ja hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
9.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
10.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon ja edasikaebamise kord kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.
EDASIKAEBAMISE KORD
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule (aadress Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post [email protected]; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 405 lg 1 ja § 637 lg 21 ei anna maakohus hagejale luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule (aadress Rohuaia 8, 44308 Rakvere; e-post [email protected], e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. Riigilõivuseaduse § 59 lg 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank ASis (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 27.04.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult A. V. 117.65 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas seoses võlgniku vastuväitega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude 27.06.2023 üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 20.07.2023 Viru Maakohtule hagiavalduse A. V.e (kostja) vastu põhivõlgnevus 52.74 eurot, viiviste 11.09 eurot, sissenõudmiskulude 25 eurot ja lisanduva viivise põhinõudelt 52.74 eurot alates 21.07.2023 viivisemääras 0,05% päevas nõudes. 2(5)
2-23-117802 Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu kostja ja T AS-i (teenusepakkuja) vahel 18.03.2022 sõlmitud liitumislepingust nr. xxxx, mille alusel teenusepakkuja kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust numbrile xxxx ja kostja kohustus tasuma saadud teenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Pooled leppisid lepingu lahutamatuks lisaks olevates üldtingimustes kokku viivises 0,05% iga viivitatud päeva eest. Kostja jättis tasumata arved alates 01.04.2022 arvest, viimase arve tasumise tähtaja seisuga oli kostja võlgnevus teenusepakkuja ees 52.74 eurot. Kostjale on arvestatud viiviseid perioodi eest 19.05.2022-20.07.2023 summas 11.09 eurot. Kuna kostja ei reageerinud teenusepakkuja nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus, loovutas ta 24.10.2022 nõude kostja vastu hagejale, mille kohta on saadetud kostjale kirjalik teade. PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluses hageja kohtuvälise esindajana on toimetanud kostjale kolm tasulist meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile xxxx: 22.12.2022 maksumusega 15 eurot, 08.02.2023 maksumusega 5 eurot, 04.04.2023 maksumusega 5 eurot.
3.Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 07.09.2023 temaga koos elava isiku (ema A. V.) kaudu (TsMS § 322 lg 1). Kostjale anti hagile kirjaliku vastuse esitamiseks aega 14 päeva määruse koos hagimaterjalidega kättetoimetamisest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 järgi kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
5.Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja hageja väljatoodud asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt ja selles osas teha otsus TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendava osata. Ülejäänud osas teeb kohus põhjendatud otsuse hagi osalise rahuldamata jätmise kohta.
6.Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja põhivõlgnevus 52.74 eurot, viivised 11.09 eurot, võla sissenõudmiskulu summas 15 eurot ja lisanduv viivis põhinõudelt 52.74 eurot alates 21.07.2023 kuni põhinõude täitmiseni viivisemääras 0,05% päevas.
7.Hageja esitas kostja vastu nõude sissenõudmiskulu kogussummas 25 eurot väljamõistmiseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p-i 1 alusel, s.o pärast lepingu lõppemist. Hagiavalduses esitatud asjaoludest ei nähtu, et kostja ja teenusepakkuja vaheline lepinguline suhe oleks lõppenud, s.h ülesütlemisega. Hageja taotleb loovutatud nõudena kostjalt sissenõutavaks muutunud võlgnevuste (arved nr 15114319395, 15114550834 ja 15114782253) tasumist. Hageja sissenõudmiskulude nõude aluseks saab seega olla VÕS § 1132 lg 1, mille kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Seega on hageja sissenõudmiskulude nõue õiguslikult põhjendatud summas 15 eurot kolme meeldetuletuskirja eest ja hageja nõue tuleb seda ületavas osas jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid
3(5)
2-23-117802 võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab põhjendatuks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuna kohus rahuldab hagi summas 88.46 eurot, mis moodustab esitatud haginõudest 98.46 eurot umbes 89%, jätab kohus menetluskuludest 89% kostja kanda ja 11% hageja kanda.
9.TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena riigilõivu 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja hageja õigusabikulud 420 eurot (3.5 h x 100 eurot/h, lisandub käibemaks 70 eurot). Hageja palub menetluskulude väljamõistmisel arvestada, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada.
10.TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 alusel tuli tasuda hagilt hinnaga kuni 350 eurot riigilõivu 100 eurot. Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on hageja menetluskulud (riigilõiv) summas 100 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu.
11.TsMS § 4842 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. TsMS § 172 lg 9 3. lause järgi arvatakse asja lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt maksekäsu kiirmenetluse kulude summas 20 eurot hüvitamist.
12.TsMS § 138 lg 1, § 144 p 1 alusel on menetluskulu menetlusosalise esindaja kulud. Hagejat esindas TsMS § 218 lg 1 p-le 2 vastav lepinguline esindaja. Kohus leiab, et TsMS § 175 lg 1 alusel ei ole põhjendatud hageja õigusabikulud summas 420 eurot. Kohus leiab, et antud asjas on hagiavalduse koostamise ja esitamise põhjendatud ajakulu kõige enam 1,5 tundi. Tegemist ei ole keerulise asjaga ning hagiavaldus on koostatud tüüpvormil, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised, hagis muudetakse vaid konkreetse kostjaga seotud lepingu sõlmimisega ja lepingust tulenevate kohustustega seotud andmed. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot jääb juristide keskmise tunnitasu (vahemikus 60-100 eurot tunnis, käibemaksuta) piiridesse ning on asja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud. Hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas tsiviilasjas on seega 180 eurot (s.h käibemaks 30 eurot, TsMS § 174 lg 10).
13.Eeltoodut arvestades on hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks kokku 300 eurot. Menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 267 eurot. Kohus arvestab seejuures Riigikohtu 14.04.2021 määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324 (p 19) esitatud muudetud seisukohta, mille kohaselt ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1
2.lauses ettenähtud ulatuses.
14.Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, siis toimiku põhjal kostjal kindlaksmääratavad ja hagejalt väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. 4(5)