Mõista K.A.lt AS-i Aktiva Portfolio kasuks välja põhjendatud ja vajaliku maakohtu menetluskuluna 385 eurot, sh riigilõiv 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 50 eurot.
6.Kohustada K.A.t tasuma menetluskulude hüvitiselt viivist alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus
1.AS Aktiva Portfolio (avaldaja, hageja) esitas 5. jaanuaril 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K.A.ilt (võlgnik, kostja) 1596,69 euro saamiseks. Kohus tegi 11. jaanuaril 2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse 24. jaanuari 2023 määrusega, andes nõude hagimenetluses menetlemiseks üle Pärnu Maakohtule. Kohus kohustas 3. juuli 2023 määrusega hagejat nõuetekohast hagi esitamiseks.
2.Hageja esitas 26. juulil 2023 (täpsustatud 17. augustil 2023) kohtule kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 1370,57 eurot, intressi 99,07 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 159,11 eurot, samuti edasiulatuva viivise põhinõudelt alates 27. juulist 2023 kuni põhinõude täitmiseni 9.9% aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda, mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskulude hüvitise ja kohustada kostjat tasuma hüvitiselt seadusjärgses määras viivist. Nõude aluseks on AS-i Inbank Finance (esialgne võlausaldaja) ja kostja vahel 1. juulil 2021 sõlmitud järelmaksuleping nr L89005983156 (leping), millest tulenevad nõuded kostja vastu loovutati 26. mail 2022 hagejale. Lepingu kohaselt sai kostja kauba (kümblustünni maksumusega 1482 eurot) järelmaksuga. Lepingujärgne intressimäär on 9,9% aastas. Lepingu krediidi kulukuse määr 19,35%. Kostja kohustus lepingu järgi tasuma kauba eest esialgsele võlausaldajale lepingus kokkulepitud maksegraafiku kohaselt kuni 15. juulini 2025. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Kostja jäi lepingu järgi viivitusse rohkem kui kolme maksegraafikus märgitud osamakse tasumisega ega täitnud lepingut ka selleks ettenähtud täiendava tähtaja jooksul. Seetõttu öeldi leping kostjaga 24. mail 2022 kehtivalt üles. Lepingu ülesütlemisest ja nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Enne lepingusõlmimist kontrolliti kostja maksevõimet nõuetekohaselt ja selle kohta on esitatud
2(5)
piisavalt tõendeid. Kostjalt laekus lepingu põhivõla katteks kokku 111,43 eurot. Kostjal on intressivõlgnevus alates 7. osamaksest, s.o 15. veebruarist 2022 kuni ülesütlemisele eelnenud
10.osamakseni s.o 15. maini 2022 summas 75,81 eurot (20,12+17,86+19,40+18,43). Tulenevalt sellest on kostjal intressivõlgnevus 75,81 eurot. Intressiarvestus on õige. Hagejal on õigus nõuda sissenõudmiskulusid (50 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 alusel. Hageja saatis kostjale kolm tasulist meeldetuletuskirja (27. mail, 24. septembril ja
8.novembril 2022). Sissenõudmiskulud tekkis nõude andmete töötlemise ja kontrollimisega, võlgniku kontaktandmete otsinguga, võlanõue avaldamisega jms seonduvalt. Sissenõutavaks muutunud viivist (159,11 eurot) põhivõlalt on arvestatud alates lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni lepingus kokkulepitud intressimääras (VÕS § 113 lg 1 kolmas lause). Viivisearvestus on hagiga koos esitatud ja õige. Edasiulatuvat viivist on hagejal õigus nõude põhinõudelt lepingus kokkulepitud intressimääras (VÕS § 113 lg 1 kolmas lause ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367).
KOHTUOTSUSE SELGITUSED
3.Maakohus võttis hagi 21. augusti 2023 määrusega menetlusse ja toimetas hagimaterjalid kostjale avalikult kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Hagimaterjalid loeti kostjatele avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel hagiavalduse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostja oli kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamisest alates, seega kostja kirjaliku vastuse tähtaeg saabus 20. septembril 2023. Kostja hagile tähtaegselt ei vastanud ega ole seda teinud ka praeguse kohtuotsuse koostamise ajaks. Kostjat hoiatati, et hagile vastamata jätmise korral võib teha tema suhtes tagaseljaotsuse.
4.Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).
5.Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.
6.Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.
3(5)
Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
7.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulud jäävad kostja kanda, kuna lahend tehakse tema kahjuks (TsMS § 162 lg 1). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning õigusabikulud 507 eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks palub hageja välja mõista viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud 507 eurot olulises osas ülepaisutatud. Põhjendamatu on lepingulise esindaja tunnihind 169 eurot ja osaliselt lepingulise esindaja tehtud toimingutele kulunud aeg 3 tundi (TsMS § 175 lg 1). Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamiseks kulus rohkem kui 1 tundi. Tegemist on hageja majandustegevuses esitatavate tüüphagidega, mis esitatakse võlgnike vastu, kes ei täida tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi. Sisuliselt muudetakse erinevate võlgnike puhul peamiselt isiku- ja arvandmeid. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga ja dokumentide komplekteerimiseks ei saanud kuluda rohkem kui kümme minutit. Hagile on lisatud tavapärased dokumendid, millest osa pidi olema hagejal ja/või tema esindajal juba eelnevalt komplekteeritud (sh maksekäsu kiirmenetluse tarbeks) – leping nr L89005983156, võlateatised, volikiri, haridust tõendav dokument, nõude loovutamist tõendav dokument. Praeguses asjas esitatud hagi koostamine ei nõua ka kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole põhjendatud tunnitasu suurus 169 eurot. Kõrgema astme kohus on leidnud, et oma raskusastmelt ei erine tüüphagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu 50 eurot (vt Tallinna Ringkonnakohtu 14. aprilli 2020 otsused tsiviilasjas nr 2-18-129072, p 12 ja 2-19-11647, p 9). Eeltoodut arvestades on hagi esitamisega seotud põhjendatud ja vajalik esindajakulu TsMS § 175 lg 1 mõttes praeguses asjas 50 eurot (50 eurot x 1 tund). Hageja menetluskulud kokku on 385 eurot (315 eurot riigilõiv + 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud + 50 eurot õigusabikulud). Kohtute infosüsteemi kohaselt on riigilõiv tasutud ja tegemist on vajaliku kuluga. Maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitise väljamõistmine ja selle suurus on ette nähtud seaduses. Hageja taotlus kostja kohustamiseks menetluskuludelt viivise tasumiseks kuulub rahuldamisele (TsMS § 177 lg 4).
8.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
4(5)
9.Kohus märgib, et praeguses asjas vahetus menetluse käigus kohtukoosseis. Kohtunik Ingrid Niinemägi jäi pensionile, mistõttu jagati ai lahendamiseks kohtunik Addis Tammikule (TsMS § 20 lg 1).