Kohtla-Järve linn, Mõisa tee 8 korteriühistu avaldus A ja B vastu võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Menetlusosalised
Avaldaja: Kohtla-Järve linn, Mõisa tee 8 korteriühistu (registrikood 80274289, aadress: Mõisa tee 8-29, KohtlaJärve) Avaldaja esindaja: vandeadvokaat Roman Golovenko, JeweLex Advokaadibüroo, e-post: [email protected] Puudutatud isik I: B (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx, e-post: xxx) Puudutatud isik II: A (isikukood registrijärge elukoht: xxx lisa-aadress: xxx)
xxxxxxxxxxx,
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Kohtla-Järve linn, Mõisa tee 8 korteriühistu avaldus.
2.Välja mõista Alt ja Blt solidaarselt Kohtla-Järve linn, Mõisa tee 8 korteriühistu kasuks perioodil jaanuar 2021. a kuni 30.08.2023. a majajapidamiskulud/kommunaalkulude ja kasutatud teenuste võlgnevus 666 (kuussada kuuskümmend kuus) eurot ja 37 senti (sh põhivõlgnevus 656,42 eurot, viivis 9,95 eurot).
3.Välja mõista Alt ja Blt solidaarselt Kohtla-Järve linn, Mõisa tee 8 korteriühistu kasuks viivis alates 01.09.2023. a põhinõudelt (656,42 eurolt) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Välja mõista Alt ja Blt solidaarselt Kohtla-Järve linn, Mõisa tee 8 korteriühistu kasuks menetluskulud 293 eurot (riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 240 eurot, tõendi kulu 3,00 eurot).
5.1.Välja mõista Alt ja Blt solidaarselt Kohtla- Järve linn, Mõisa tee 8 korteriühistu kasuks viivis menetluskuludelt (293 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
AVALDAJA NÕUE
1.Kohtla-Järve linn, Mõisa tee 8 korteriühistu esitas avalduse A ja B vastu võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes. Esitatud avalduse kohaselt on puudutatud isikud jätnud avaldajale hooldus-, remonditasu, majapidamisekulude ja kommunaateenuste eest tasumata ning seisuga 30.08.2023. a moodustab võlgnevus 656,42 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise võlgnevus 9,95 eurot. Kinnistusraamatusse kantud andmetest tulenevalt on A ja B korteriomandi (registriosa number xxxxxxxx) asukohaga XXX, Ida-Virumaa ühisomanikud. A ja B on Kohtla-Järve linn, Mõisa tee 8 korteriühistu liikmed. Avaldaja esitas korteriomanikele, arvestades nende mõttelise osa suurust ühises asjas ning korteriomandi reaalosa suurust, vastavuses tarbitud teenustega igakuiselt arveid. Esitatud igakuistes arvetes sisalduvad osutatud teenused, tariifid ning korteriomaniku poolt tasumisele kuuluvad summad. Puudutatud isikud vastutavad avaldaja ees tekkinud võlgnevuse eest. KrtS § 15 lg 1 sätestab, et kui korteriomand kuulub mitmele isikule ühiselt, võivad need isikud teostada korteriomandiga seotud õigusi üksnes ühiselt. Avaldaja palub puudutatud isikutelt välja mõista põhivõlgnevus 656,42 eurot, viivis 9,95 eurot ja lisanduv viivis ning avaldaja menetluskulud summas 293 eurot ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt määrata tasumisele menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Kohus võttis 01.09.2023. a määrusega avalduse menetlusse ja kohustas puudutatud isikutel esitama avalduse osas 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest kirjalik vastus. Kohtudokumendid ja kirjaliku vastuse nõue on Ble kätte toimetatud 05.09.2023. a isiklikult allkirja vastu. Ale on dokumendid kätte toimetatud 05.09.2023. a perekonna liikme kaudu (abikaasa). TsMS § 322 lg 1 kohaselt loetakse dokumendid puudutatud isikule kätte toimetatuks. Kohtumääruses selgitati kohtule vastamise kohustust. Puudutatud isik kirjalikku vastust ega vastuväidet avaldusele ei esitanud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lõike 1 p 1 kohaselt lahendatakse hagita menetluses korteriühistu avalduse alusel korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustus sh korteriomandi eseme valitsemisest tulenevad nõuded. TsMS 477 lõikele 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
4.Kohus andis puudutatud isikutele tähtaja avaldusele vastamiseks. Vastuse esitamise tähtaeg oli 19.09.2023. a. Puudutatud isikud ei ole vastust avaldusele esitanud. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Kohus leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud.
5.Avalduse kohaselt on puudutatud isikud korteriomandi aadressil XXX ühisomanikud. Puudutatud isikud on jätnud korrektselt tasumata majanduskulude arved (vesi, soojusenergia, hooldustasu, arvestuse teenus) kokku 656,42 eurot.
6.Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 31 lõike 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 35 lõige 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lõike 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lõike 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lõike 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lõige 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lõige 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
8.Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu väljavõtte puudutatud isikule arvestatud kommunaalteenustest ning laekumistest. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult põhivõla 656,42 eurot. Puudutatud isikud ei ole võlgnevuse suurusele vastuväiteid esitanud. Avaldaja palub lisaks põhivõlgnevuse välja mõista ka viivised.
9.KrtS § 42 lõige 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lõike 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Korteriühistu on viivist arvestanud kooskõlas mainitud seadusesättega ning põhivõlgnevusele lisandunud (so sissenõutavaks muutunud) viivise summa on 30.08.2023. a seisuga 9,95 eurot.
10.TsMS § 367 kohaselt võib esitada viivisenõude koos põhinõudega hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel mõistab kohus puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja
võlgnevuse 656,42 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 9,95 eurot ja viivis alates 01.09.2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Menetluskulude jaotus
11.TsMS § 172 lõige 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
12.Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
13.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja palub välja mõista menetluskulud 293 eurot sh tasutud riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 240 eurot ja tõendi kulu 3.00 eurot. Kuna kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult välja avaldaja kasuks menetluskulud 293 eurot. TsMS § 177 lõike 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.