Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 21.09.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number: 2-23-107389/9
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 21.09.2023
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2702

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TAGASELJA

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.09.2023, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-107389

Tsiviilasi

PlusPlus Capital AS hagi V I vastu võlgnevuse nõudes

Hagi hind

2122,81 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: PlusPlus Capital AS, rk 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn, lepinguline esindaja Jekaterina Morozova Kostja: V I, ik xxxx, viibimiskoht xxxx Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2.Välja mõista kostjalt V Iilt hageja PlusPlus Capital AS kasuks Telia Eesti AS ja V I vahel 08.08.2019 sõlmitud Telia kliendilepingu nr. xxxx alusel 16.01.2020 sõlmitud Telia järelmaksu müügilepingust nr. xxxx ja 24.01.2020 sõlmitud Telia järelmaksu müügilepingust nr. xxxx tulenev tasumata põhivõlgnevus summas 1497,72 eurot ning 21.09.2023 (k.a) seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 423,33 eurot.

3.Välja mõista kostjalt V I hageja PlusPlus Capital AS kasuks TsMS § 367 alusel edaspidine viivis tasumata põhinõude (1497,72 euro) jäägilt alates 22.09.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude 1497,72 euro täieliku tasumiseni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

8.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded AS PlusPlus Capital esitas 19.02.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 07.06.2023 hagi V I vastu võla nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja V I ja Telia Eesti AS xxxx Telia kliendilepingu nr. xxxx (edaspidi nimetatud ka liitumisleping), mille alusel sai kostja hakata kasutama Telia teenuseid sõlmides selleks vastavad lepingud. Telia ja kostja sõlmisid 16.12.2020 Telia järelmaksu müügilepingu nr. xxxx, mille alusel leppisid pooled kokku ostetavas kaubas, s.o nutitelefon xxxx, Dual-SIM maksumusega 149,97 eurot, mobiiltelefon xxxx (2017) Dual-SIM maksumusega 24,99 eurot, postikulu käsitlemine 4,99 eurot ning lepingutasus 15,90 eurot. Lepingu allkirjastamisega kinnitasid pooled, et Telia on järelmaksulepingu tingimustele vastava kauba nõuetekohaselt kostjale üle andnud ja kostja on selle vastu võtnud. Kostja kohustus tasuma seadme eest 48 osamaksena esimese maksega 20.02.2020 summas 4,07 eurot ning viimase maksega 20.01.2024 summas 5,09 eurot vastavalt maksegraafikule. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli Lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 21,9% aastas. Järelmaksulepingu järgne krediidi kulukuse määr aastas oli 30,25% ja krediidi kogukulu 284,76 eurot. Krediidi kogukulu näitab kauba maksumust koos lepingutasu ja intressikuluga. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on võetud aluseks kauba maksumus (netohind) 179,95 eurot, sissemakse 18 eurot, lepingutasu 15,90 eurot, intressimäär 21,9 % ja periood 48 kuud.

Järelmaksulepingu p. 13 kohaselt on Telial õigus öelda leping üles ostja makseviivituse tõttu üksnes juhul, kui ostja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme (3) üksteisele järgneva osamaksega ning Telia on andnud ostjale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks. Lepingu ülesütlemisel kuulub ostja poolt tasumisele kauba kogumaksumuse jääk koos intressiga, arvestatuna kuni lepingu ülesütlemiseni, ning viivis. Telia esitab ostjale lepingu ülesütlemisavalduse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Üldtingimuste p 4.3 kohaselt on Telial õigus teostada kõikide kliendi poolt Teliale täitmisele kuuluvate rahaliste kohustuste suhtes ühtset ja terviklikku kliendikohast võlaarvestust ning seda ka juhul, kui Telia väljastab kliendile mitu erinevat arvet. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas Telia 10.05.2020 lepingu lõpetamisest kui kostja ei tasu võlgnevust hiljemalt 25.05.2020 ning kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges tähtpäeva saabunuks 26.05.2020. Lepingu ülesütlemise hoiatus on kostjale saadetud e-posti aadressile, milles Telia muu hulgas hoiatas, et võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb Telia lepingu üles. Telia Eesti AS loovutas 27.05.2022 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu PlusPlus Capital ASle. Nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Kostja ei reageerinud talle edastatud loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud. Hageja hinnangul ei ole esialgne krediidiandja piisava põhjalikkusega kostja krediidivõimelisust kontrollinud ja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Lähtuvalt eeltoodust hageja loobub intressist ja esitab seadusejärge viivisenõude. Vastavalt seaduses sätestatud määrale on viivise arvestus tasumata järelmaksude eest järgmine: võla põhisumma x viivitatud päevade arv x 0,02876 % päevas :

Hageja nõuab kostjalt TsMS § 367 alusel ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.06.2023 kuni põhivõlgnevuse 1497,72 euro täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud TsMS § 322 lg 4 alusel 11.07.2023. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates kohtumääruse ja hagimaterjalide kättesaamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 11.07.2023 TsMS § 322 lg 4 alusel hooldekodu valvuri vahendusel, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 25.07.2023. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Telia Eesti AS on liitumislepingust tuleneva võlanõude loovutanud 27.05.2022 PlusPlus Capital AS-le. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad esialgse võlausaldaja Telia Eesti AS ja kostja vahel 16.12.2020 sõlmitud Telia järelmaksu müügilepingust nr. xxxx ja 24.01.2020 sõlmitud Telia järelmaksu müügilepingust nr. xxxx ning kostjale 31.01.2020 – 26.05.2020 esitatud arvetest,

põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. Kostja ei ole hagimenetluses esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Seega rahuldab kohus hageja nõude tasumata põhivõlgnevuse 1497,72 euro väljamõistmiseks kostjalt. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista seadusjärgne sissenõutavaks muutunud viivis määraga 0,02876% päevas tasumata arvetelt hagiavalduse esitamise seisuga (07.06.2023) kokku summas 467,83 eurot. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud üksnes osaliselt, sest hageja on eksinud seadusjärgse viivise arvutamisel, arvestades viiviseid alates 2020 aastast määraga 0,02876% päevas ehk 10,5% aastas. Seadusjärgne viivis on aga määraga 10,5% aastas alles alates 01.01.2023. Enne seda oli viivisemääraks 8% aastas. Seadusjärgne viivise arvestus oleks järgmine: 19,77 eurolt perioodil 21.02.2020 - 07.06.2023 on 5,42 eurot; 20,12 eurolt perioodil 21.03.2020 - 07.06.2023 on 5,39 eurot; 20,49 eurolt perioodil 21.04.2020 07.06.2023 on 5,35 eurot; 20,87 eurolt perioodil 21.05.2020 - 07.06.2023 on 5,31 eurot; 168,17 eurolt perioodil 21.06.2020 - 07.06.2023 on 41,68 eurot ning 1248,30 eurolt perioodil 21.06.2020 - 07.06.2023 on 309,40 eurot. Kokku 372,55 eurot. Seega ei pea kohus põhjendatuks hageja viivise nõuet osaliselt

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 1965,55 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 95,28 eurot ehk 5% ulatuses. Eeltoodut arvestades peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 95% ulatuses kostja ja 5% ulatuses hageja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 350 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatult vajaliku kulutusega nõude esitamisel, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada (arvestades menetluskulude jaotust). Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Hageja palub kostjalt välja mõista ka TsMS §4842 tulenev maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot, õigusabikulud summas 420 eurot (käibemaksuga) ning viivise menetluskuludelt. Hagejale on osutatud õigusabi 3,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 100 eurot käibemaksuta (120 eurot käibemaksuga), mis sisaldab dokumentide komplekteerimist ja analüüsi 1,5 h ja hagiavalduse koostamist ja kohtule esitamist 2 h. Kohus on kontrollinud, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu ei saa ta kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja seega on põhjendatud õigusabikulude väljamõistmine koos käibemaksuga. Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus peab põhjendatuks hageja nõuet maksekäsu kiirmenetluse kulu (20 euro) väljamõistmiseks kostjalt (TsMS § 4842) vastavalt menetluskulude jaotusele. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud. Väljakujunenud kohtupraktika alusel saab hageja õigusabikulu arvel teenuse tunnihinnaks märgitud 100 eurot/tund (käibemaksuta) ehk 120 eurot/tund (käibemaksuga) pidada mõistlikus suuruses olevaks. Kohus leiab, et käesoleva hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist hagejaga, kes käesoleva hagiga sarnaseid trafaretseid hagisid, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, esitab kohtutesse märkimisväärsel hulgal. Kohus leiab, et tegemist on tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Hageja on koostanud vaid hagiavalduse. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Hagi dokumendid, mille komplekteerimisele ja analüüsile kulus esindajal 1,5 tundi, kohtu hinnangul märgitud mahus ajakulu ei õigusta, kuivõrd dokumentide komplekteerimine ja nendega tutvumine pidi toimuma juba maksekäsu kiirmenetluse avaldust esitades. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad.