Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.09.2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-15265
Kohtuasi
Firstclear Limited hagi Niko Technologies OÜ vastu 413 582,96 euro ja viiviste nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.02.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Niko Technologies OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
464 346,02 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: Firstclear Limited (Suurbritannia registrikood 04018008), lepingulised esindajad vandeadvokaat Liis Könn ja vandeadvokaadi abi Grete-Kai Teeäär) Kostja: Niko Technologies OÜ (registrikood 14511282), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel Berg
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 17.02.2023 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta ja täiendada maakohtu otsuse põhjendusi.
3.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Niko Technologies OÜ kanda.
Määrata kindlaks Firstclear Limited apellatsiooniastme menetluskulude rahaline suurus 2112 eurot ning mõista Niko Technologies OÜ-lt Firstclear Limited kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 2112 eurot.
5.Kohustada Niko Technologies OÜ-d tasuma väljamõistetud menetluskulude hüvitiselt Firstclear Limited’ile viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates ringkonnakohtu otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
2-21-15265 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Firstclear Limited (hageja) esitas 28.09.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse Niko Technologies OÜ (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista 413 582,96 eurot, alates 18.03.2021 sissenõutavaks muutunud viivise 17 676,42 eurot ning viivise võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 113 sätestatud määras iga viivitatud päeva eest põhinõudelt 413 582,96 eurot alates 28.09.2021 kuni põhinõude täies ulatuses tasumiseni.
2.Hagiavalduse ja hageja täiendavate seisukohtade kohaselt sõlmisid pooled 01.12.2020 käsunduslepingu, mille kohaselt kohustus kostja osutama hagejale erinevaid makseteenuseid. Lepingu preambuli p C kohaselt soovis hageja avada kostja juures konto ning kasutada kontot selleks, et võtta vastu raha oma klientidelt ning äripartneritelt, arveldada klientidelt saadud makseid ning teha kostja pakutavad makseteenused hageja klientidele kättesaadavaks. Lepingu p 2.1.9 kohaselt kohustus kostja osutama hagejale mh kontoteenuseid ehk võimaldama hagejal avada konto ja andma talle individuaalse IBANi ning haldama hageja nimel kontot arvelduskontona.
3.01.03.2021 kell 17.16 sai hageja kostjalt päringu seoses hageja kliendi X 242-eurose maksega. 02.03.2021 vastas hageja kostja päringule ja edastas kliendi dokumendikoopia. 02.03.2021 nõudis kostja täiendavalt sama kliendi pilti endast (selfie) ning tõendit kliendi elukoha kohta. 03.03.2021 vastas hageja, et kuigi sellise teabe kogumine ei ole vajalik ega põhjendatud, siis edastab hageja küsimuse kliendile ning vastab esimesel võimalusel. 04.03.2021 saatis kostja hagejale teate teenuse pakkumise peatamise kohta, tuginedes sellele, et hageja ei saatnud kostjale piisavalt kiiresti teavet. 04.03.2021 esitas kostja hagejale ka uue päringu, milles nõudis hagejalt andmeid veel 71 kliendi kohta. 11.03.2021 esitas hageja kostjale lepingu ülesütlemise avalduse, mille kostja samal päeval kätte sai. 11.03.2021 seisuga oli kostja hallataval hageja kontol 413 582,96 eurot. 30.04.2021 esitas hageja kostjale nõude 413 582,96 euro tagastamiseks. Kostja ei ole hagejale raha tagastanud.
4.Hageja ei ole lepingut rikkunud ning kostja on alusetult teenuse peatanud. Hageja sai kostja esmakordse päringu X kohta 01.03.2021 kell 17.16. Varem saadetud päringud olid saadetud valedele adressaatidele (vt lepingu p 6.2). Hageja vastas kostja päringule lepingus sätestatud tähtaja jooksul ja vajalikus mahus. Kostjale edastati alates päringu saamisest olemasolevad andmed vähem kui 24 tunni jooksul ja selgitati vähem kui 48 tunni jooksul, et täiendavate dokumentide esitamiseks on vaja aega. Selline viivitus ei ole lepingu p 3.3. alap e kohaselt käsitletav lepingu rikkumisena.
2-21-15265
5.Hageja on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest (RahaPTS) tulenevad nõuded täitnud ja teabe esitanud. Hagejal oli olemas X dokumendi koopia, mille hageja kostjale ka edastas. See oli hoolsusmeetmete kohaldamiseks piisav. Hagejal ei saa lasuda kohustust esitada kostjale mis tahes kostja küsitud suvalisi dokumente suvalisel ajal. RahaPTS § 21 alusel ei saa olla ka kostjal endal kohustust koguda füüsilise isiku isikusamasuse tuvastamiseks rohkem teavet kui isikut tõendava dokumendi koopia. Praegusel juhul hagejal lisadokumentide küsimiseks vajadust ei olnud, sest tegu oli väikese tehinguga ja kahtlust äratavaid asjaolusid ei esinenud.
6.Hagejal puudus kohustus vastata kostja 04.03.2021 päringule. Tagantjärele info küsimine 71 kliendi kohta ei anna alust raha hagejale tagastamata jätmiseks. Kostjal ei olnud õigus küsida hagejalt teavet rahapesu nõuete järgimise osas tagantjärele (vt RahaPTS § 42 lg 1). Kuivõrd tehingud on juba tehtud, siis ei ole võimalik teabe kogumisega elimineerida rahapesuriski, mis on vastava regulatsiooni mõtteks, mistõttu ei saa päring olla eesmärgipärane.
7.Kostja on lepingut rikkunud, kuna kostjal ei olnud õigust teenuse osutamist peatada ning hageja rahalisi vahendeid kinni hoida. Teenuse osutamise peatamine ei tähenda, et kostja võiks hageja raha omastada. Hageja maksekontol olev hageja klientide poolt hagejale kantud raha (413 582,96 eurot) kuulub hagejale. Lepingu lõppemisel tuleb raha tagastada vaatamata sellele, kas või miks leping lõpetati. Lepingu p 14.2 annab õiguse kinnipidamisõigust kasutada mõistliku aja jooksul, mis on igal juhul möödas. RahaPTS § 42 lg 1 ei anna kostjale hageja raha kinnipidamise õigust. Kostja ei ole tõendanud, et ta on esitanud Rahapesu Andmebüroole (RAB) teate rahapesu kahtluse tekkimisest. Isegi kui kostja sellise teate on esitanud, ei ole RAB hageja vara käsutamist piiranud. Hageja raha tuleb hagejale RahaPTS § 44 kohaselt tagastada.
8.Kostjal ei ole õigust hageja raha kinni pidada kuni 04.03.2021 päringule vastamiseni. Pärast lepingu lõppemist ei saa kostja nõuda hagejalt päringule vastamist ega info edastamist.
9.Kostja rikkus teenuse osutamise peatamisel lepingut ning hagejal tekkis sellest tulenevalt õigus leping p 5.3 alusel erakorraliselt üles öelda. Hageja on lepingu kehtivalt üles öelnud 11.03.2021. Juhul kui erakorraline ülesütlemine oli alusetu, ütles hageja lepingu korraliselt üles lepingu p 5.1 alusel ja seega on leping igal juhul lõppenud hiljemalt 11.06.2021.
10.Kostjal on kohustus raha tagastada nii lepingu p 5.6 kui ka seaduse (VÕS § 626 lg 1) alusel. Hageja nõue on muutunud sissenõutavaks alates 18.03.2021, kuna hageja ütles lepingu üles 11.03.2021. VÕS § 82 lg 3 järgi tuleb kohustus täita mõistliku aja jooksul, seega hageja hinnangul oleks kostja pidanud raha tagastama hiljemalt 18.03.2021. Hagejal on õigus nõuda kostjalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist alates nõude sissenõutavaks muutumisest 18.03.2021. Kostja vastuväited
11.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
12.Kostja selgitas, et 26.02.2021 pöördus kostjale makseteenust osutav pank NexPay UAB kostja poole nõudega esitada hageja poolt tema kliendile palutud väljamakse kohta KYC (know your client ehk „tunne oma klienti“) kohane teave. Kostja edastas samal päeval hagejale samasisulise päringu. Kuna hageja päringule 48 tunni jooksul ei vastanud, siis esitas kostja hagejale 01.03.2021 veel kolm täiendavat päringut. Hageja vastas kostjale alles 02.03.2021 ning esitas ebapiisava info. Kostja informeeris hagejat samal päeval uuesti, millise teabe peab hageja esitama. Kuna hageja nõutud teavet ei esitanud, siis teatas kostja 04.03.2021 teenuse
2-21-15265 osutamise peatamisest. Lisaks esitas kostja 04.03.2021 hagejale täiendava päringu muude klientide kohta.
13.Kostja ei ole lepingut rikkunud, vaid lepingut rikkus hageja, kes ei esitanud kostja küsitud teavet ning jättis kostja päringutele lepingu p 3.3 alap-st e tulenevalt vastamata. Kostja küsis hagejalt esmakordselt teavet 26.02.2021. Lepingu p 3.3 alap e järgi pidi hageja päringule vastama 48 tunni jooksul, s.o hiljemalt 28.02.2021. Hageja nimetatud tähtaja jooksul päringule ei vastanud. Hageja jättis vastamata ka 04.03.2021 kostja täiendavale päringule. Alusetu on hageja väide, et päringuid ei saadetud õigele e-postiaadressile.
14.Kuna hageja rikkus oluliselt lepingut, siis oli kostjal üldtingimuste p 14.1.2 alusel õigus peatada hagejale teenuse osutamine. Kostjal oli pärast teenuse osutamise peatamist õigus küsida hagejalt täiendavat teavet ja jätkata teenuse osutamise peatamist. Kostjal on õigus ühes teenuse osutamise peatamisega ka hageja rahalisi vahendeid kinni hoida. Kostja esitas 18.03.2021 RAB-ile RahaPTS § 49 lg 1 kohase teate hageja suhtes tekkinud kahtluse tõttu. Hagejale väljamakse keeld tuleneb ka RahaPTS § 42 lg 1 p-dest 1 ja 2.
15.Hageja erakorralise ülesütlemise avaldus oli alusetu ja õiguslike tagajärgedeta, sest kostja ei rikkunud lepingut. Hagejal ei ole õigust nõuda raha tagastamist sõltumata lepingu lõppemisest. Hageja on lepingut rikkunud, mis annab kostjale õiguse raha kinni pidada senikaua, kuni hageja täidab lepingust tulenevad kohustused. Hageja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Isegi kui hageja nõue oleks muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 3 alusel, on selle täitmine takistatud hageja vastuvõtuviivituse tõttu (VÕS § 119 lg 1), mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 3). Maakohtu otsus ja põhjendused
16.Harju Maakohtu 17.02.2023 otsusega hagi rahuldati ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 413 582,96 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 17 676,42 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (413 582,96 eurot) alates 29.09.2021 kuni nõude täies ulatuses tasumiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 9544,70 eurot ja viivise menetluskuludelt. Maakohus jättis tähelepanuta kohtule 02.02.2023 esitatud hageja seisukoha.
17.Maakohus märkis, et poolte vahel on 01.12.2020 sõlmitud teenuseleping (VÕS § 709 lg 1), mille kohaselt kohustus kostja osutama hagejale erinevaid lepingus toodud makseteenuseid. Pooltel on vaidlus selles, kas hageja on õigustatult lepingu üles öelnud ning kas kostja peab hagejale tasuma nõutud rahasumma.
18.Maakohus tuvastas, et kostja on edastanud 01.03.2021 hagejale päringu seoses X maksega, viidates, et makse on ootel, ning palunud saata täielik „tunne oma klienti“ teave. 02.03.2021 on hageja edastanud kostjale kliendi teabe. Asjaolu, et kostja on väidetavalt edastanud infopäringuid hagejale eelpool nimetatud kliendi kohta juba 26.02.2021, ei oma antud juhul olulist tähtsust. 02.03.2021 on kostja nõudnud hagejalt täiendavalt sama kliendi pilti endast ning tõendit elukoha kohta. Hageja on selgitanud, et jätkatakse kliendilt dokumentide nõudmist. Sellele vastuseks on kostja 04.03.2021 edastanud hagejale teate teenuse pakkumise peatamise kohta. Hageja on sellele omakorda 04.03.2021 vastanud, et jagab probleemi põhjustanud kliendi kohta infot varsti, kui klient vastab.
19.Isegi juhul, kui hageja ei vastanud kostja arvates päringule kooskõlas lepingu üldtingimuste p-ga 14.1.2 (s.o 48 tunni jooksul), ei anna see kostjale õigust peatada teenuse osutamine
2-21-15265 määramata ajaks. Üldtingimuste p 14.2 sätestab, et rahaliste vahendite ümbersuunamine ja teenuste peatamine toimub mõistliku aja jooksul. Olukorras, kus kostjal tekkis rahapesukahtlus eelpool viidatud tehingu osas ning ta peatas hagejale teenuste osutamise, teavitades kahtlasest tehingust RAB-i ning jäädes ootama vastust oma vastavale pöördumisele, ei anna see kostjale õigust jäädagi hageja raha kinni pidama.
20.Maakohus viitas RahaPTS § 42 lg-le 1 ning märkis, et kohtule esitatud 18.03.2021 teatisest nähtub, et kostja on väidetavalt teatanud rahapesukahtlasest tehingust 242,28 eurot hageja ja X vahel. Samas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja vara käsutamist oleks piiratud või et hageja vara suhtes toimuks vastav menetlus. RAB-i 16.03.2022 vastusest nähtub, et kui isiku varale seatakse piirang, saab see teatavaks kohustatud isikule ja varaga seotud isikule kooskõlas RahaPTS §-ga 55. Seega puuduvad antud juhtumil tõendid selle kohta, et kostjal esineb põhjendatud alus hageja arve jätkuvaks blokeerimiseks. RahaPTS § 44 lg-st 1 tulenevalt tuleb vara kanda kliendi kontole, kui RAB ei kehtesta sellele piiranguid.
21.Kostja hinnangul rikkus hageja lepingut oluliselt. Sellisel juhul on isikul kohustus ärisuhte aluseks olev kestvusleping etteteatamistähtaega järgimata erakorraliselt üles öelda kooskõlas RahaPTS § 42 lg-ga 4 (vt RKTKo 16.02.2022, 2-18-5450, p 15; RKTKo 09.03.2022, 2-187504, p 12). Lepingu ülesütlemise õigus tuleneb ka lepingu p 3.3 alap e-st ja p-st 5.2.
22.Kuivõrd pooled on lepingu p-s 5.3 ette näinud, et kumbki lepingupool võib lepingu viivitamata üles öelda ning selline õigus tuleneb kliendile ka VÕS § 720 lg-st 1 ja hageja on lepingu 11.03.2021 üles öelnud, siis tuleb kostjal tagastada hagejale kuuluv 413 582,96 eurot.
23.Eeltoodust tulenevalt on hagi põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 413 582,96 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 18.03.2021 – 28.09.2021 eest 17 676,42 eurot ning viivis põhinõudelt 413 582,96 eurolt alates 29.09.2021 kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Apellatsioonkaebus
24.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
25.Otsusest jääb ebaselgeks, kas kohtu hinnangul rikkus lepingut hageja või kostja, ning see, kas ja millisel alusel leping lõppes (kui üldse lõppes). Otsusest ei selgu, kas kohtu hinnangul ütles hageja lepingu üles erakorraliselt lepingu p 5.3 alusel või VÕS § 720 lg 1 alusel.
26.Maakohtu seisukoht VÕS § 720 lg 1 kohaldamise osas on üllatav, kuivõrd vastava sätte kohaldamist asjas eelnevalt ei arutatud. Hageja ei ole tuginenud sellele, et ta on lepingu korraliselt üles öelnud. Kuna hageja tugines sellele, et ta ütles lepingu üles erakorraliselt lepingu p 5.3 alusel, siis on VÕS § 720 lg 1 kohaldamine käesoleval juhul asjakohatu.
27.Kohus ei võtnud seisukohta selles, kas hageja rikkus lepingut, kui ei esitanud kostjale küsitud teavet. Kostja hinnangul rikkus hageja lepingu p 3.3 alap-i e ning ühes sellega oluliselt lepingut, kui jättis kostja päringutele X osas nõutud viisil vastamata. Kostja teabepäringud olid mõistlikud ja esitatud kooskõlas lepinguga. Jääb arusaamatuks, miks leidis kohus, et kostja 26.02.2021 infopäring ei oma antud juhul tähtsust. Hageja ei vastanud päringule tähtaja jooksul ning hageja 02.03.2021 esitatud teave oli ebapiisav. Hagejal ei olnud õigust jätta kostjale tähtaegselt vastamata põhjusel, et kostja küsitud teabe hankimine nõuab rohkem aega kui 48 tundi. Hagejal peab olema olemas üksikasjalik teave enda klientide kohta, ilma et oleks vaja
2-21-15265 hankida täiendavat teavet. See kohustus on hagejal ka tulenevalt lepingu üldtingimuste p-st 2.1. Hageja rikkus lepingut ka täiendava 04.03.2021 teabepäringu osas. Kostjal oli õigus nõuda 04.03.2021 teabepäringuga küsitud teavet (lepingu p 3.3 alap e).
28.Olukorras, kus hageja rikkus oluliselt lepingut, andis see kostjale (isegi lepingu lõppemise korral) õiguse raha kinni pidada senikaua, kuni hageja täidab lepingust tulenevad kohustused (lepingu p 14.1). Isegi kui kostjal oleks kohustus raha tagastada, ei ole kostjal võimalik seda kohustust täita, kuna hageja ei ole täitnud kohustusi seoses rahapesu tõkestamisega ega tee kostjaga vajalikku koostööd, mistõttu esineb VÕS § 119 lg 1 kohane kohustuse täitmise takistus. Kostja ei vastuta võimaliku kohustuse rikkumise eest ning hageja ei saa VÕS § 101 lgst 3 tulenevalt nõuda kohustuse täitmist, s.o. raha vabastamist.
29.Pelgalt RAB-i poolt RahaPTS § 55 kohase piirangu kehtestamata jätmine ei kohusta kostjat raha vabastamiseks. Käesoleval juhul on pooltevahelist õigussuhet reguleerivas lepingus täiendavad tingimused pooltevahelisele koostööle ning teenuse peatamisele.
30.Lepingu üldtingimuste p 14.2 (s.o teenuse peatamine mõistlikuks ajaks) kohaldamine eeldab, et hageja teeb kostjaga koostööd ning annab kostjale vajalikku teavet.
31.Hageja rahaline nõue ei ole VÕS § 82 lg 3 alusel sissenõutavaks muutunud. Alternatiivselt on selle täitmine takistatud hageja VÕS § 119 lg 1 kohase vastuvõtuviivituse tõttu, mistõttu ei ole kostja VÕS § 101 lg 3 järgi kohustatud hageja raha tagastama. Vastustaja seisukoht
32.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
33.Hageja ei ole lepingut rikkunud. Kostjale edastati alates 01.03.2021 päringu saamisest olemasolevad andmed vähem kui 24 tunni jooksul ja selgitati vähem kui 48 tunni jooksul, et täiendavate dokumentide esitamiseks on vaja aega. Lepingu p 3.3 alap e kohaselt ei käsitleta sellist olukorda lepingu rikkumisena. Hageja on järginud enda igapäevases tegevuses rahapesu tõkestamise nõudeid seaduses ettenähtud määral. Kostja küsis vastavas päringus hagejalt oluliselt detailsemat teavet, kui hageja seaduse järgi kohustatud koguma oli. Hageja ei rikkunud lepingut ka kostja 04.03.2021 päringule vastamata jättes. Kostja peatas hagejale teenuse osutamise enne, kui hagejal tekkis isegi teoreetiline võimalus kostja päringule vastata. Kostjal ei ole õigust küsida teavet rahapesu nõuete järgimise osas tagantjärele.
34.Kostjal puudus õigus teenuse osutamine peatada. Kohus on tuvastanud, et hageja vastas kostja 01.03.2021 päringule lepingus kokkulepitud tähtajaks ning kuna hageja ei rikkunud enda lepingulisi kohustusi, ei tekkinud kostjal õigust teenuse osutamist üldtingimuste p 14.1 alusel peatada. Lisaks, isegi kui oletada, et kostjal oli õigus teenuse osutamine peatada, on kostjal igal juhul kohustus hagejale raha tagastada.
35.Hageja on lepingu üles öelnud ning leping lõppes 11.03.2021. Kohus tuvastas, et hageja on lepingu p 5.3 alusel üles öelnud. Olukorras, kus kohus on tuvastanud lepingu erakorralise ülesütlemise hageja poolt, ei olnud kohtul tarvis viidata VÕS § 720 lg-le 1. Kuna kohus ei ole sättele asja lahendamisel tuginenud ning säte asja lahendamist ei mõjutanud, siis ei ole sättele viitamine kohtule etteheidetav. Isegi kui kohus oleks asunud seisukohale, et hageja ei öelnud lepingut erakorraliselt üles, oleks kohus saanud tuvastada lepingu korralise ülesütlemise hageja poolt alates 11.03.2021. Kui oletada, et leping lõppes 11.06.2021 (mil möödus lepingu p-st 5.1
2-21-15265 tulenev korralise ülesütlemise tähtaeg kolm kuud, millele hageja ise viitas), siis sai hageja nõuda viivist alates 12.06.2021 (mitte 18.03.2021). Kui ringkonnakohus peaks leidma, et hageja ei ole lepingut erakorraliselt üles öelnud ja kohus ei võinud kohaldada VÕS § 720 lg-t 1, siis on kohtul võimalik muuta kostjalt väljamõistetud viivise suurust.
36.Kostjal on kohustus hageja raha tagastada nii lepingu p 5.6 kui ka seaduse (VÕS § 626, § 720 lg 5) järgi. Teenuse osutamise peatamine ei anna õigust hageja raha kinni hoida. Kostjal ei ole õigust hageja raha kinni pidada kuni 04.03.2021 päringule vastamiseni. Kostjal on võimalik hagejale raha tagastada hoolimata sellest, kas hageja on esitanud kostjale kostja küsitud teabe. Kostja väidetava teate alusel ei ole RAB algatanud menetlust, mis oleks toonud kaasa hageja vara käsutamise piiramise. Hageja nõue on muutunud sissenõutavaks. Hageja ei ole vastuvõtuviivituses. Kuna leping on lõppenud, ei saa hagejal olla lepingulisi kohustusi kostja ees. Raha kinnipidamine on ebaproportsionaalne ja hea usu põhimõtte vastane.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
37.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel rahuldamata, kuid maakohtu otsuse põhjendusi tuleb muuta ja täiendada. Ringkonnakohus jaotab apellatsiooniastmes kantud menetluskulud (TsMS § 173 lg 1) ning määrab need rahaliselt kindlaks (TsMS § 174 lg 3).
38.Kuna kostja vaidlustas maakohtu 17.02.2023 otsuse tervikuna, siis kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust kogu ulatuses (TsMS § 651 lg 1).
39.Maakohus on tuvastanud ja pooled ei ole apellatsiooniastmes vaidlustanud järgmisi asjas tähtsust omavaid asjaolusid (TsMS § 652 lg 1 p 1). - 01.12.2020 sõlmisid hageja ja kostja teenuselepingu, mille alusel osutas kostja hagejale makseteenuseid (leping koos lisadega tl 19–26; lepingu üldtingimused tl 34–39). - 04.03.2021 (kell 17.02) e-kirjaga teatas kostja hagejale, et hageja konto on blokeeritud ekirjale lisatud kirjas toodud põhjustel (tl 46 – 49 pöördel). E-kirjaga palus kostja hagejalt lisaks piisavat „tunne oma klienti“ teavet sellele lisatud tabelis nimetatud klientide kohta (tl 49, 173–174). - 11.03.2021 teatas hageja kostjale teenuselepingu viivitamatust lõpetamisest (lepingu p 5.3) ning palus lepingu p 5.6 alusel kostjal viivitamatult tagastada kõik hagejale kuuluvad rahalised vahendid (tl 62–62). - 11.03.2021 e-kirjas vaidles kostja lepingu lõpetamisele vastu (tl 65 ja pöördel). - 30.04.2021 esitas hageja kostjale rahaliste vahendite tagastamise nõude (tl 67 ja pöördel). - 28.09.2021 pöördus hageja kohtusse, nõudes kostjalt 413 582,96 eurot (11.03.2021 seisuga kostja poolt hagejale avatud kontol olev rahasumma, tl 51–60), samuti sellelt sissenõutavaks muutunud viivist ja edasiulatuvat viivist.
40.Maakohus tuvastas, pooled ei ole vaidlustanud ning ka ringkonnakohus lähtub sellest, et poolte vahel 01.12.2020 sõlmitud teenuseleping on makseteenuse leping (VÕS § 709). Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja või kostja on teenuselepingut rikkunud; kas leping on erakorralise või korralise ülesütlemisega lõppenud; kas hagejal on õigus nõuda kontol oleva raha tagastamist lepingu lõppemise tõttu või on kostjal õigus raha tagastamisest keelduda. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse lõppjäreldus hagi rahuldamise kohta on õige, kuid nõustub kostjaga, et maakohus ei ole eelnevalt nimetatud asjaolusid selgelt ja arusaadavalt tuvastanud ega oma otsust piisavalt põhjendanud (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8). Maakohus asus
2-21-15265 otsuse p-s 28 seisukohale, et kuivõrd pooled on lepingu p-s 5.3 ette näinud, et kumbki lepingupool võib lepingu viivitamata üles öelda ning selline õigus tuleneb kliendile ka VÕS § 720 lg-st 1, ja hageja on lepingu 11.03.2021 üles öelnud, siis tuleb kostjal tagastada hagejale kuuluv 413 582,96 eurot. Kuigi nimetatud punktist võib järeldada, et maakohus asus selliselt seisukohale, et kostja rikkus lepingut ning hagejal oli õigus lepingu p 5.3 alusel leping 11.03.2021 erakorraliselt üles öelda, ei ole maakohus eelnevalt kohaselt tuvastanud, milles kostja rikkumine täpselt seisnes ja millisel lepingu p-s 5.3 toodud alusel hagejal erakorralise ülesütlemise õigus tekkis. Samuti jääb arusaamatuks, miks tugines maakohus samas lauses VÕS § 720 lg-le 1, kui ta leidis, et antud juhul oli hagejal lepingu erakorralise ülesütlemise õigus. VÕS § 720 reguleerib teenuselepingu korralist ülesütlemist. Ringkonnakohus leiab, et ta saab poolte seisukohtade ja toimiku materjalide põhjal olulised asjaolud ise tuvastada ning asendada maakohtu otsuse põhjendused enda põhjendustega, heastades nii maakohtu menetlusõiguse normi rikkumised (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8).
41.Kuna kostja väidab, et tema sammud hageja suhtes tulenesid sellest, et hoopis hageja rikkus lepingut, siis tuleb esmalt hinnata, kas hageja rikkus lepingut ja kostjal oli alus hagejale teenuse osutamine konto blokeerimise läbi peatada. Nimelt peab hageja kostjapoolseks rikkumiseks seda, et kostja peatas 04.03.2021 alusetult hagejale teenuste osutamise (blokeeris hageja kasutuses oleva konto) (tl 62). Kostja tugines lepingu üldtingimuste p-le 14, mille kohaselt oli tal õigus mh teenuse pakkumine peatada, kui hageja ei täida nõuetekohaselt oma kohustusi lepingu alusel. Hagejapoolseks lepingurikkumiseks pidas kostja piisava teabe andmata jätmist hageja kliendi X kohta, kelle 242,28 euro suurune makse jäeti 26.02.2021 ootele. Kostja hinnangul ei andnud hageja piisavat teavet lepingus nõutud 48 tunni jooksul (tl 48 ja pöördel). Kostja väitel esitas ta hagejale esimese päringu juba 26.02.2021.
42.Maakohus leidis lakooniliselt, et kostja 26.02.2021 saadetud päring ei oma tähtsust (maakohtu otsuse p 14 viimane lause), kuigi pooled vaidlesid ja vaidlevad ka ringkonnakohtus selle üle, millal hageja kostjalt esimese päringu X kohta sai, st millal ta pidi kostjale lepingu kohaselt vastama. Seega peab ringkonnakohus tuvastama, millal hageja kostja päringu kätte sai. Alles seejärel saab hinnata, kas hageja vastas sellele lepingus nõutud aja jooksul.
42.1.Kostja tugineb lepingu p 3.3 alap-le e, mille kohaselt kohustus hageja andma kogu vajaliku teabe, mida kostja pidas vajalikuks rahapesu tõkestamise nõuete täitmiseks, 48 tunni jooksul alates kostja taotluse saamisest, mis esitatakse kooskõlas üldtingimuste p-ga 16.1 (tl 20). Ringkonnakohus märgib, et kuigi lepingu üldtingimuste p-s 16.1 ei ole piiritletud, milliseid kanaleid pidi tuleb pooltevahelised teated saata (tl 38 pöördel), siis lepingu p-s 6.2 on täpsustatud, et hagejale tuleb teated saata e-postiaadressidele: QQQ ja CCC (tl 20 pöördel). Lepingu preambuli p D kohaselt, kui üldtingimuste ja lepingu, sh selle lisade vahel esineb vastuolu, siis kohaldatakse lepingut. Seega, kuna lepingus oli täpsustatud, kes konkreetse lepingu puhul on kontaktideks, tulnuks asjaomased teated saata lepingu p-s 6.2 nimetatud epostiaadressidele. Toimikust nähtub, et 26.02.2021 (kell 14.07) saatis kostja aadressile DDD teavituse, et 242,28 euro suurune makse on ootel ning palus esitada kogu „tunne oma klienti“ teave X kohta (tl 116–117). Hageja on väitnud, et ta ei ole sellele aadressile saadetud teadet kunagi kätte saanud, kuna hageja ei kasuta seda e-postiaadressi enda kontaktaadressina ning ta isegi ei tea, kas selline aadress tegelikkuses üldse eksisteerib. Kuna pooled olid leppinud kokku konkreetsetes kontaktides ning kostja ei ole tõendanud, et valele aadressile saadetud e-kiri oleks hagejani jõudnud, ei saa kohus nõustuda kostja väitega, et ta saatis hagejale teabepäringu juba 26.02.2021.
2-21-15265
42.2.01.03.2021 (kell 12.35) teatas kostja aadressile ZZZ saadetud e-kirjas tehingu tagasilükkamisest (nähtav teemareal, tl 41 pöördel, 129). Z on selle e-kirja 01.03.2021 (kell 17.16) edastanud oma grupi siseselt õigetele adressaatidele (tl 40–41). 01.03.2021 (kell 16.29) on kostja veelkord saatnud X puudutava päringu e-postiaadressile ZZZ (tl 120–121) ning kell 19.42 veel ühe e-kirja, kuid sellelt ei ole näha, kellele ja mis kliendiga seoses see esitatud on (tl 122–123). Kuigi ka nende e-kirjade adressaat ei ole lepingus kokku lepitud hageja kontakt, vastas Z kostjale 02.03.2021 (kell 11.53), et saadab „tunne oma klienti“ teabe (tl 44 pöördel). Seega saab ringkonnakohus järeldada, et hageja sai kostja päringu X kohta kätte 01.03.2021 ja saatis isiku dokumendikoopia kostjale 02.03.2021, st vähem kui 24 tunni jooksul.
43.Kostja vastas omakorda hagejale 02.03.2021 (kell 11.24), märkides, et kliendi teave oleks tulnud esitada 48 tunni jooksul ning et nad vajavad selle kliendi täielikku „tunne oma klienti“ teavet, st pass, isiku pilt endast (selfie) ja volikiri (tl 44 pöördel). 03.03.2021 (kell 12.48) on hageja grupi esindaja kostjale vastuseks selgitanud, et nii väikese summa korral peab klient saatma vaid isikut tõendava dokumendi ning selle on nad juba kostjale edastanud. Hageja selgitas, et klient ei ole veel saatnud selfie’t ega tõendit elukoha kohta, kuid see on nende jaoks prioriteetne ning nad jätkavad dokumentide nõudmist (tl 44). 04.03.2021 (kell 17.02) teatas kostja hagejale konto blokeerimisest, tuginedes lepingu p 3.3 alap e rikkumisele.
43.1.Kostja viidatud lepingu p 3.3 alap e kohaselt pidi hageja „tegema kõik mõistlikud jõupingutused selleks, et anda kogu vajalik teave, mida [kostja] võib pidada vajalikuks rahapesu tõkestamise nõuete täitmiseks, 48 tunni jooksul alates [kostja-lt] taotluse saamisest, mis esitatakse kooskõlas üldtingimuste punktiga 16.1. [Kostja] mõistab, et kui [hageja] peab küsima teavet oma klientidelt (nt hasartmänguveebisaitide kasutajad), võib teabe saamiseks kuluda rohkem kui 48 tundi ja niisugust viivitust ei käsitata lepingu rikkumisena. Kui [hageja] neid kohustusi ei täida, on [kostjal] õigus leping viivitamata üles öelda.“ Arvestades, et hageja kuulus veebihasartmänguteenuste pakkuja [Kindred] gruppi, vastutades selle grupi klientide maksetega seotud teenuste korraldamise eest, siis ei pidanud hageja lepingu viidatud punkti järgi esitama kostjale kogu teavet 48 tunni jooksul. Seega, kuigi konto blokeerimise ajaks oli möödunud 48 tundi kogu teabe päringu saamisest, ei saanud kostja lepingu p 3.3 alap e järgi seda pidada veel hagejapoolseks lepingurikkumiseks.
43.2.Ringkonnakohus on eelnevast tulenevalt seisukohal, et hageja ei olnud 04.03.2021 konto blokeerimise seisuga lepingut kostja väidetud viisil rikkunud. Ringkonnakohus ei nõustu kostja apellatsioonkaebuse väitega, et hagejapoolseks lepingu rikkumiseks on ka see, et hageja ei täitnud kostja täiendavat 04.03.2021 teabepäringut 71 kliendi kohta, kellega olid tehingud juba tehtud. Kuna kostja blokeeris hageja konto enne kõnealust teabepäringut, st ei andnud sellele päringule vastamiseks hagejale isegi aega, siis ei saa lugeda nende klientide kohta tagantjärele teabe andmata jätmist hageja rikkumiseks, mis andis aluse hageja konto blokeerida ja teenuste osutamine peatada. Konto oli blokeeritud ja teenuste osutamine peatatud enne viimati nimetatud päringu esitamist.
44.Seega tuleb edasi hinnata, kas kostja käitumine hageja suhtes – konto blokeerimine – oli lepingurikkumine, mis andis hagejale aluse lepingu p 5.3 alusel lepingu viivitamatuks ülesütlemiseks hageja poolt. Lepingu p 5.3 nägi ette, et „kumbki lepingupool võib lepingu viivitamata üles öelda kehtiva seaduse, lepingu, muude üldtingimuste ja selle lisade rikkumise korral, samuti põhjustel, mis näitavad, et kontol toimuv ei vasta kliendi poolt ärisuhte alguses osutatud kavatsusele ja eesmärgile, ning NT eeskirjade järgimata jätmise tõttu“ (tl 20 pöördel). Hageja kui klient saaks sel aluse lepingu viivitamata üles öelda seega juhul, kui kostja rikkus
2-21-15265 seadust, lepingut, muid üldtingimusi või selle lisasid, kuna muud selles punktis nimetatud alused puudutavad hagejapoolseid rikkumisi, mis annavad ülesütlemisõiguse kostjale.
44.1.Pooltevahelise lepinguga lepiti kokku, et kostja avab hagejale IBAN numbriga konto, mida hageja saab kasutada selleks, et võtta vastu raha oma klientidelt ja äripartneritelt, arveldada klientidelt saadud makseid ning teha kostja pakutavad makseteenused oma klientidele kättesaadavaks (lepingu preambuli p C, lepingu p 2.1.9). Niisiis oli hageja jaoks oluline, et ta saaks talle lepingu alusel avatud kontot äritegevuses kasutada. Üldtingimuste p 14.1.2 järgi võis teenuse osutamise mh peatada siis, kui hageja on jätnud 48 tunni jooksul esitamata rahapesuvastaste nõuete täitmiseks nõutud teabe. Ringkonnakohus on juba tuvastanud, et kostja esitatud põhjendustel (et hageja ei andnud ühe 242-eurose tehingu kohta 48 tunni jooksul täiendavat teavet) ei olnud konto blokeerimiseks lepingu p 3.3 alap e järgi alust. Seega konto, kus 04.03.2021 seisuga oli üle 400 000 euro, alusetu blokeerimisega, st omapoolse teenuse osutamise peatamisega, takistas kostja hageja äritegevust ja rikkus seega lepingut.
44.2.Lepingu p 5.3 ei nõua lepingu viivitamatuks ülesütlemiseks olulise rikkumise olemasolu – piisab lepingu ja üldtingimuste rikkumisest –, kuigi konto alusetut blokeerimist täies ulatuses saaks pidada ka oluliseks rikkumiseks. Seega oli hagejal tuginedes lepingu p-le 5.3 õigus leping selle rikkumise tõttu kostja poolt viivitamatult üles öelda.
45.Kuna ringkonnakohus nõustub hagejaga, et hagejal oli õigus leping p 5.3 alusel viivitamatult, st lepingu tähenduses erakorraliselt, üles öelda, siis puudub vajadus analüüsida korralise ülesütlemise aluseid. Kuna kostja on apellatsioonkaebuses esitanud vastuväited ka maakohtu põhjendustele lepingu korralise ülesütlemise kohta VÕS § 720 alusel, vastab ringkonnakohus siiski lühidalt neile järgmist.
45.1.Esiteks on kostja maakohtule ette heitnud, et VÕS § 720 lg-le 1 tuginemine on üllatuslik, kuna hageja sellele ei viidanud ning seda menetluses ei arutatud. Ringkonnakohus selgitab, et kuna TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, siis tuleb kohtul kvalifitseerida haginõue sõltumata hageja taotlusest, st kohus kohaldab õigust omal algatusel (nt RKTKo 05.05.2010, 3-2-1-35-10, p 15). Samuti tuleb kohtul omal algatusel hinnata tehingu tühisuse aluseid (RKTKo 14.06.2023, 2-20-14179, p 13 edasiste viidetega). Arvestades, et poolte vahel ei olnud vaidlust, et tegemist oli makseteenuse lepinguga, millele kohaldus Eesti õigus (teenuselepingu p 6.7, tl 21), pidi pooltele, keda esindasid menetluses vandeadvokaatidest esindajad, olema arusaadav, et kohaldamisele kuulub mh VÕS-i makseteenuse lepingut reguleeriv peatükk (sh VÕS § 720). Isegi kui nõustuda, et maakohus oleks pidanud pooltele selgitama, et kui ta ei nõustu hageja esmase väitega, et leping on erakorraliselt üles öeldud, siis korralisele ülesütlemisele kehtib VÕS § 720 lg 1 regulatsioon, siis on käesoleva ringkonnakohtu menetluse ajaks pooled saanud oma seisukoha esitada ning ringkonnakohus saaks otsuse tegemisel vajadusel VÕS asjaomast regulatsiooni kohaldada.
45.2.Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väitele, et hageja ei ole lepingut korraliselt lõpetanud, märgib ringkonnakohus, et juhul kui kohus ei oleks tuvastanud, et hageja ütles lepingu õigustatult erakorraliselt üles, oleks saanud lugeda hageja 11.03.2021 teate ka korralise ülesütlemise teateks, kuna sellest nähtus hageja tahe leping igal juhul üles öelda (TsÜS § 75, RKTKo 22.03.2023, 2-21-3552, p 24). Hageja tahet leping lõpetada kinnitab teate sõnastus, millest nähtub, et kostja poolt teenuste osutamise lõpetamise tõttu ei ole võimalik suhet jätkata (tl 62). 30.04.2021 rahaliste vahendite viivitamatu tagastamise nõudes (tl 67 ja pöördel) kordas hageja kostjale, et on lepingu 11.03.2021 lõpetanud. Hageja tõi välja, et kui kostja nõuab iga
2-21-15265 väikese makse pealt „tunne oma klienti“ tugevdatud rakendamist, siis ei ole koostöö võimalik, sest kostja nõuded on oluliselt rangemad kui hageja nõuded. Seega oli hagejal selge soov mittetoimiv leping lõpetada. Oma tahet on hageja selgitanud ka hagiavalduse p-s 21 (tl 2 pöördel), märkides, et igal juhul oli tal mis tahes põhjusel õigus leping lõpetada ka lepingu p 5.1 alusel, seega on leping igal juhul lõppenud hiljemalt 11.06.2021. Seega ei tuginenud maakohus VÕS § 720 lg-le 1 viidates menetluses esitamata asjaoludele.
45.3.Kuigi hageja viitas korralise ülesütlemise puhul lepingu p-s 5.1 sätestatud 3-kuulisele etteteatamistähtajale, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et juhul, kui see punkt oleks kuulunud kohaldamisele, oleks see VÕS § 720 lg 1 teise lause kohaselt tühine. Nimelt näeb VÕS § 720 lg 1 ette, et kui pooled ei ole ülesütlemisest etteteatamise tähtajas kokku leppinud, võib makseteenuse pakkuja klient makseteenuse lepingu igal ajal üles öelda. Poolte kokkulepe, millega määratakse ülesütlemise tähtajaks pikem ajavahemik kui üks kuu, on tühine. Seega, kuna kokkulepe 3-kuulises ülesütlemise tähtajas oleks korralise ülesütlemise korral tühine, siis saanuks hageja lepingu üles öelda igal ajal (vt ka Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne, § 720, p 3.1.1). Seega oleks ka teenuselepingu korraline ülesütlemine käesoleval juhul jõustunud 11.03.2021.
46.Käesoleval juhul on ringkonnakohus juba tuvastanud, et teenuseleping lõppes hageja poolt selle erakorralise ülesütlemisega 11.03.2021. Lepingu p 5.6 alusel palus hageja ülesütlemise teates viivitamatult tagastada ka kõik hagejale kuuluvad vahendid. Selle lepingupunkti järgi tagastavad lepingupooled lepingu ülesütlemisel viivitamata kõik materjalid ja vara, mis kuuluvad teisele lepingupoolele (tl 20 pöördel). Kostja ei ole eitanud, et hagejale avatud kontol oli 11.03.2021 seisuga 413 582,96 eurot hageja raha – kostja üksnes väidab, et tal on õigus seda raha kinni hoida ning seetõttu ei ole hageja nõue muutunud VÕS § 82 lg 3 alusel sissenõutavaks (vt nt apellatsioonkaebuse p 8.4 – 8.5, tl 190 pöördel – 191). Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu.
46.1.Hageja on tuginenud lisaks lepingu p-le 5.6 ka VÕS §-le 626 (väljaandmiskohustus käsunduslepingu puhul) ning VÕS § 720 lg-le 5 (raha tagastamine makseteenuse lepingu lõppemisel). Õiguskirjanduses on selgitatud, et makseteenuse leping on üldjuhul tasuline teenuse osutamise leping, mis vastab nii käsundilepingu (konto pidamise kohustus) kui ka töövõtulepingu (kohustus teha toiminguid kontol oleva rahaga või muude õigustega) tunnustele. Nii võivad sõltuvalt konkreetsest kohustusest laieneda ka käsundi- ja töövõtulepingu üldosa tingimused (Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne, 2. jagu. Makseteenuse leping; samuti § 709, p 3.1). Seega tugineb hageja põhjendatult ka VÕS § 626 lg-le 1, mille kohaselt käsundisaaja peab käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. Kuna VÕS § 626 lg 1 kohaldamisel tuleb arvestada konkreetse tegevusala ja teenuse iseärasusi (RKTKo 11.10.2017, 2-16-1988, p 19), siis käesoleval juhul tuleks kostjal hagejale välja anda kostja poolt hagejale avatud kontol olev hageja raha, mida kostja enam lepingu lõppemise tõttu käsundi täitmiseks kasutada ei saa. Eeltoodut toetab ka VÕS § 720 lg 5, mis näeb ette, et makseteenuse lepingu lõppemisel peab makseteenuse pakkuja maksma kontol oleva raha kliendile või tema määratud kolmandale isikule välja või kandma selle kliendi määratud kontole sama või teise makseteenuse pakkuja juures, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kuigi viimati nimetatud nõue asub paragrahvis, mis sätestab makseteenuse lepingu korralise ülesütlemise, ei saa lepingu lõppemise tagajärg lepingu hageja poolt erakorralise ülesütlemise korral olla teistsugune.
2-21-15265
46.2.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hageja on vastuvõtuviivituses (VÕS § 119 lg 1) ning et kostja ei pea raha enne tagastama, kui hageja on esitanud rahapesu ja terrorismi tõkestamiseks nõutud andmed, st andmed X ning veel 71 kliendi kohta. Viimaste kohta küsis kostja lisateavet pärast 04.03.2021 konto blokeerimist ja teenuste osutamise peatamist. Kuna hageja ütles lepingu kehtivalt 11.03.2021 üles, ei ole kostjal alust nõuda hagejalt enam klientide kohta teavet, kuna poolte vahel ei ole kehtivat lepingu. Seega ei ole hageja kostja suhtes vastuvõtuviivituses.
46.3.Kuigi kostja viitab ka sellele, et hageja ei täitnud rahapesu ja terrorismi takistamise nõudeid ning et kostja on teavitanud 242-eurosest X tehingust Rahapesu Andmebürood (RAB), leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul puudub kostjal alus hageja raha selliste põhjendustega kinni hoida. Isegi kui kostja teavitas RAB-i, siis ei ole tõendatud, et RAB oleks hageja suhtes mingeid meetmeid võtnud. Kostja ei ole järelevalvet teostav avalik-õiguslik asutus, vaid hageja ja kostja vahel oli eraõiguslik lepinguline suhe, mis lõppes 11.03.2021 kestvuslepingu erakorralise ülesütlemisega hageja poolt. Toimikus on RABi 16.03.2022 vastus hagejate lepingulisele esindajale (tl 146–147) ning RABi 08.12.2022 vastus kostja lepingulisele esindajale (tl 163–165). RAB selgitas mõlemas kirjas, et tal on keelatud anda teavet selle kohta, kas talle on kellegi kohta teade esitatud (RahaPTS § 51 lg 1). Samas selgitas RAB, et pärast teate esitamist tema kohustatud isiku tegevust ei juhi. Kui RAB peab teatavaks saanud info alusel vajalikuks rahapesu kahtluse tõttu tehing peatada või seada kontole käsutuspiirang, teeb RAB sellekohase ettekirjutuse, mis edastatakse täitmiseks nii kohustatud isikule kui ka varaga seotud isikule (RahaPTS § 57 lg 1). Arvestades, et asjas ei ole tõendatud, et RAB oleks teinud ettekirjutuse, millega ta oleks seadnud käsutuspiirangu vaidlusalusele kontole, millel olevat raha hageja kostjalt tagasi nõuab, ei saa kostja tugineda sellele, et raha kinnihoidmine on seotud RABi avalik-õigusliku tegevusega rahapesu ja terrorismi takistamiseks.
47.Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et kostja rikkus hagejaga sõlmitud teenuselepingut, mistõttu oli hagejal õigus leping viivitamatult üles öelda ning nõuda tagasi lepingu alusel avatud kostja hallataval kontol olevat hageja raha 413 583,96 euro ulatuses.
48.Hageja on pidanud mõistlikuks ajaks, mille jooksul tulnuks raha talle 11.03.2021 lõpetatud lepingu alusel tagastada, ühte nädalat. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et seda saab lugeda mõistlikuks ajaks (VÕS § 82 lg 3). Seega saab lugeda, et 413 583,96 euro nõue muutus sissenõutavaks ja hageja võis nõuda selle täitmist alates 18.03.2021 (VÕS § 82 lg 7).
49.30.04.2021 rahaliste vahendite viivitamatu tagastamise nõudes märkis hageja, et kui kostja tagastab raha hiljemalt 03.05.2021, siis hageja kostjalt intressi ei nõua. Kui kostja seda ei tee, siis nõuab hageja alates 18.03.2021 (st alates nädala möödumisest lepingu ülesütlemisest) seadusjärgset intressi 8% aastas (VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras) (tl 67 ja pöördel). Kohtule esitatud hagiavalduses on hageja tuginenud VÕS § 113 lg 1 teisele lausele ning nõudnud alates 18.03.2021 kuni hagi esitamiseni 28.09.2021 sissenõutavaks muutunud viivist 17 676,42 eurot (tl 84) ning palunud kohtul välja mõista ka edasiulatuva viivise. Maakohus lähtus hageja arvutustest ning rahuldas viivisenõuded hageja taotletud viisil. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses viivisearvestust eraldi vaidlustanud. Ringkonnakohtu hinnangul on viivis arvutatud ja välja mõistetud õigesti.
2-21-15265
50.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsuse resolutsioon hagi rahuldamise kohta on õige, kuid ringkonnakohus asendab maakohtu põhjendused eelnevalt käesolevas otsuses toodud põhjendustega. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
51.Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja määras kindlaks hageja menetluskulude suuruse (TsMS § 162 lg 1, § 173 lg 1). Kuna ringkonnakohus ei muuda maakohtu otsust hagi rahuldamise kohta, siis puudub alus menetluskulude teisiti jagamiseks. Hageja menetluskulude suurust kostja eraldi vaidlustanud ei ole ja maakohtu otsus jääb selles osas muutmata.
52.Samuti jäävad kostja kanda ringkonnakohtus kantud menetluskulud, kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata (TsMS § 171 lg 1, § 173 lg 1). Kuna maakohus määras hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks, siis teeb ringkonnakohus seda ka hageja apellatsiooniastmes kantud menetluskulude osas ja mõistab need kostjalt hageja kasuks välja (TsMS § 174 lg 3).
53.Hageja taotles, et kohus mõistaks kostjalt välja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud, mis koosnevad õigusabikuludest 4566 euro ulatuses.
53.1.Hageja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud koosnevad samuti nagu maakohtus kahe esindaja toimingutest (kokku 17,50 tundi), mille saab kokku võtta järgmiselt: - 17.02.2023 maakohtu otsusega tutvumine 0,50 h – 150 eurot; - 20.02.2023 e-kiri kliendile (seoses maakohtu otsusega) 0,6 h – 144 eurot; - 20.03.2023 apellatsioonkaebusega tutvumine, e-kiri kliendile 0,30 h – 72 eurot; - 22.03.2023 menetlusse võtmise määrusega tutvumine, e-kiri kliendile 0,10 h – 24 eurot; - 23.03.2023 apellatsioonkaebuse esmane analüüs 0,80 h – 240 eurot; - 26.03.2023 – 06.04.2023 vastus apellatsioonkaebusele kokku kahe advokaadi töö 14,3 h – 3720 eurot; - 17.04.2023 kiri kliendile seoses edasise menetlusega 0,20 h – 48 eurot; - 01.09.2023 dokumendiga tutvumine: ringkonnakohtu 31.08.2023 kiri (tähtajad) 0,20 h – 48 eurot; - 07.09.2023 dokumendi ettevalmistamine: menetluskulude nimekiri 0,50 h – 120,00 eurot.
53.2.Hagejale osutasid õigusabiteenust kaks advokaati (vandeadvokaat ja vandeadvokaadi abi) tunnihinnaga 240 ja 300 eurot (käibemaksuta). Hageja taotleb menetluskulu väljamõistmist käibemaksuta summas.
54.Tulenevalt § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes (§ 5 lg 3 esimene lause, § 477 lg 7). Ka juhul, kui kostja ei ole hageja menetluskuludele vastu vaielnud, peab kohus mõistma menetluskulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 1 järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kaalutlusotsus. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks vajalikkusele ja põhjendatusele peavad tsiviilasjas õigusabiga seoses sooritatud toimingud olema nähtavad,
2-21-15265 kontrollitavad või menetluslikust olukorrast tulenevalt kohtule usutavad. Viidatud sätte järgi tuleb arvestada ka esindaja põhjendatud tunnitasu suurust. Üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda (vt nt RKTKm 29.09.2021, 2-14-63261, p 14; RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164, p-d 9 ja 10).
55.Ringkonnakohus märgib esmalt esindajate tunnihinna kohta, et maakohus pidas käesolevas asjas mõistlikuks ja põhjendatuks lepinguliste esindajate tasumäära 160 eurot (käibemaksuta). Arvestades, et hageja ei ole maakohtu otsust selles osas vaidlustanud ning asja sisu ei ole ringkonnakohtus muutunud keerulisemaks (vastupidi, pooled on korranud oma maakohtus esitatud seisukohti), peab ka ringkonnakohus käesolevas asjas mõistlikuks hageja lepinguliste esindajate tunnitasu määra 160 eurot (käibemaksuta).
56.Mis puudutab tehtud toimingute (eespool p 52.1) mõistlikkust ja vajalikkust, siis peab ringkonnakohus kõiki hageja esindajate toiminguid vajalikeks. Siiski leiab ringkonnakohus, et apellatsioonivastuse koostamise ajakulu ei ole täielikult põhjendatud, kuna samad väited ja vastuväited esitasid pooled ka maakohtus. Ringkonnakohus peab apellatsioonivastuse koostamisele kulunud 14,3 tunni asemel mõistlikuks ajakuluks 10 tundi kahe advokaadi poolt kokku. Muud ajakulu peab ringkonnakohus mõistlikuks.
57.Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus kindlaks hageja menetluskulud kokku 13,2 tunni eest. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2112 eurot ilma käibemaksuta (13,2 tundi * 160 eurot).
58.Hageja taotluse kohaselt tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.