lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-1988/38

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudRiigikohtu tsiviilkolleegium · 11.10.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-1988/38
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.10.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3694
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 626 lg 1VäljaandmiskohustusAutÕS § 12AutÕS § 4 lg 2TsMS § 132 lg 1Hagihind mittevaralise nõude puhulTsMS § 134 lg 1Nõuete liitmine hagihinna arvestamiselTsMS § 149 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamineTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 392 lg 1

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
C-5/08

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (6)

lahend.ee
2-22-7750/42Riigikohtu tsiviilkolleegium06.08.20252-18-1143/214Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium14.06.20242-21-15265/45Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium20.09.20232-20-9760/94Riigikohtu tsiviilkolleegium21.06.20232-18-39/111Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium27.11.20202-18-39/79Harju Maakohus Tallinna kohtumaja05.09.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2161988

Otsuse kuupäev

Tartu, 11. oktoober 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Henn Jõks, liikmed Ants Kull ja Jaak Luik

Kohtuasi

Autolevi OÜ hagi AlterMedia OÜ (endise ärinimega Online Marketing OÜ) vastu mittevaralise kohustuse täitmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 15. veebruari 2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Autolevi OÜ kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

7000 eurot

Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus

nende Hageja Autolevi OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sarv Kostja AlterMedia OÜ (endine ärinimi Online Marketing OÜ), lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Saar

Asja läbivaatamise kuupäev

11. september 2017. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 15. veebruari 2017 ja Harju Maakohtu 28. septembri 2016 otsused tsiviilasjas nr 2161988. Saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
Eelmenetluse ülesanded
TsMS § 692 lg 5Kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise alused
VÕS § 108 lg 2Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 23 lg 1Lepingupoolte kohustused
VÕS § 29Lepingu tõlgendamine
VÕS § 619Käsunduslepingu mõiste
VÕS § 624Käsundisaaja teatamiskohustus
3.Tagastada OÜ-le Advokaadibüroo RS MERCATORIA Autolevi OÜ eest kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Autolevi OÜ (hageja) esitas 8. veebruaril 2016 Harju Maakohtule AlterMedia OÜ (endine ärinimi Online Marketing OÜ, kostja) vastu mittevaralise kohustuse täitmiseks hagi, milles palus kohustada kostjat andma hagejale üle Google Adwordsi Autolevi.ee konto või kontode administraatori õigustega ligipääsu võimaldavad andmed (st kasutajatunnus ning parool(id)) ja Facebooki reklaamikonto administraatori õigustega ligipääsu võimaldavad andmed (st kasutajatunnus ning parool(id)). Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 11. mail 2015 teenuste osutamise lepingu (leping), mille alusel osutas kostja hagejale internetiturunduse teenuseid. Lepingu alusel pidi kostja hageja nimel ja

2-16-1988

huvides looma erinevates internetikeskkondades kasutajakontod hagejale teenuse osutamiseks. Lepingu aluseks ja lisaks olnud pakkumise kohaselt hõlmas kostja töö erinevate kasutajakontode seadistamist ning hageja huvides rakendamist. Hageja võib kostjalt nõuda igal ajal juurdepääsu tema huvides ja nimel loodud kontodele. Kostja on keeldunud Google AdWordsi ja Facebooki kontode juurdepääsuandmete väljastamisest. Pooltevaheline leping on käsundusleping. Kõik lepingu alusel hageja huvides loodud hüved ja kasutatud elektroonilise juurdepääsuga kontod kuuluvad hagejale ning hagejal on õigus kostjalt nõuda nende andmete üleandmist. Kostja kohustus tuleneb lepingust ning võlaõigusseaduse (VÕS) §st 619 ja § 626 lgst 1. Lepingu p 7.3 järgi lähevad kõik teenuse osutamisel loodavate teoste autori varalised õigused pärast asjakohase teose loomist hõlmava teenuse eest esitatava arve tasumist üle tellijale. Kõigi teenuse osutamisel loodavate teoste autori isiklike õiguste kohta omandab tellija tähtajatu ja tagasivõtmatu ülemaailmse ainulitsentsi. Kontodega tehtud töö (seadistamine jms) on käsitatav teosena ning hagejal on õigus see teos (kindlalt piiritletud informatsioon) välja nõuda. Teos on tehniliselt seotud kasutajakontoga, mistõttu teosele ligipääsemiseks tuleb üle anda kasutajakontode andmed. Konto sidumisel kostja krediitkaardiga ei ole tähtsust, sest hageja on kõik konto haldamisega seotud kulud kostjale tasunud. Kostja hoiab kinni väärtust, mille eest hageja on kostjale juba tasunud. Kliendikonto väärtust ei ole võimalik kompenseerida raporti edastamise teel.

2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja leidis, et tal puudub lepingust tulenev kohustus väljastada teenuse osutamiseks loodud kontode sisselogimise andmeid. Teenused, mille osutamise tulemusena võivad teoste autori varalised õigused tekkida, on lepingu kehtivuse ajal reklaamikampaaniate loomine ning nende analüüs raporti vormis. Reklaamide haldamiseks loodud kontod on kostjale kuuluvad tehnilised töövahendid. Vaidlusalused kontod ei ole kvalifitseeritavad eraldiseisva teosena, selleks saab olla vaid kontol olev info. Kontode vahendusel saadav teave on hageja omand. Kuivõrd kontolt nähtub ka kostjale kuuluv ärisaladus, ei pea kostja võimalikuks kontode valduse üleandmist. VÕS § 626 lg 1 ei kohaldu käsundi täitmiseks kasutatud töövahenditele (kontodele). Kasutatud kontod ei ole lahutamatult seotud hageja isikuga ega ole loodud vaid hageja käsundi täitmiseks. Reklaamide tarbeks on kliendil võimalik kasutada ka varem loodud kontosid. Väljaandmiskohustus saab laieneda vaid hageja heaks loodud reklaamidele, tehtud analüüsidele ning koostatud raportitele, kuivõrd need moodustasid käsundussuhte sisu. Kostja on hagejale kuuluva teabe raportites esitanud. Kostja lõi kasutajakontod endale. Lisaks tõendab kontode kuulumist kostjale ka otsese valduse olemasolu (kasutajaõigused ja paroolid) ning konto seotus kostja krediitkaardiga (teenuste eest tasuti kostja krediitkaardiga). Kliendile konto ligipääsu andmine on alternatiiviks, kui kliendile raportit ei esitata. Vastavalt paid media teenuste ülesehitusele ja loogikale jagatakse kontole ligipääsu eelkõige olukorras, kus konto on kliendi loodud ja õiguste saajaks on agentuur. Juhul, kui konto loob agentuur, piirduvad agentuuri kohustused teenuse läbipaistvuse tagamisega. Mitteaktiivne konto ei takista hagejal enda nimel uue konto loomist ning lepingu raames saadud info kasutamist selle alt loodavate reklaamide tarbeks. Konto väärtuse määrab selle seadistus, mitte loomise hetk, st uus konto on võimalik seadistada eelmisest efektiivsemaks.
3.Harju Maakohus rahuldas 28. septembri 2016 otsusega hagi ja kohustas kostjat andma hagejale üle Google Adwordsi Autolevi.ee konto või kontode ja Facebooki reklaamikonto administraatori õigustega ligipääsu võimaldavad andmed (st kasutajatunnus ja parool(id)). Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis hageja kasuks välja menetluskulud 1818 eurot 1 sent ja viivise. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt sai hageja lähtuvalt käsunduslepingu olemusest eeldada, et kõik, mille kostja teenuse osutamise käigus loob, tuleb hagejale üle anda. Vastasel korral oleks 2(9)

2-16-1988

pidanud lepingus selge sõnaga olema kajastatud see, et kasutajakontosid hagejale üle ei anta. Kostja on vastavas valdkonnas oma majandustegevuses tegutsev isik, kes oleks pidanud hagejat kasutajakontode hilisemast staatusest teavitama. VÕS § 626 lg 1 järgi tuleb kostjal üle anda käsundi täitmisel loodud kontod. Kasutajakontode üleandmist ei välista see, et kontod on liidestatud kostja peakonto ja krediitkaardiga. Google Adwordsi reklaami eeskirjadest nähtub, et iga reklaamija kohta peab kasutama eraldi kontot. Raportite üleandmine ei ole olnud piisav lepingu täitmiseks. Raportite põhjal on võimatu luua võrdväärset kontot. Lepingu pst 7.3 ning VÕS § 626 lgst 1 koosmõjus VÕS § 29 lgga 4 tuleneb, et kostjal on kohustus anda hagejale üle teenuse osutamisel loodud hageja kontode sisselogimise andmed.

4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 15. veebruari 2017 otsusega apellatsioonkaebuse, tühistas maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jäid hageja kanda. Ringkonnakohus jättis rahuldamata ka hageja nõude parandada ringkonnakohtu istungi protokolli. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohus hagi rahuldamiseks vajalikke eeldusi nõuetekohaselt tuvastanud ega oma järeldusi piisavalt põhjendanud. Leping ja selle lisaks olev pakkumine ei sisalda kohustust luua hageja jaoks eraldi Google AdWordsi ja Facebooki kasutajakontod ning need hagejale üle anda. Viidates lepingu ple 7.3, ei ole maakohus tuvastanud, mis on teenuse osutamisel loodav teos. Ka hageja seisukohad on selles osas olnud vastuolulised. Kuna reklaamikontod, mille üleandmist hageja nõuab, ei ole teosed lepingu p 7.3 tähenduses, ei saa nimetatud lepingu punkti alusel hagi rahuldada. Maakohus ei ole tuvastanud, kas sellised kasutajakontod, mida hageja nõuab, tegelikult loodi. Maakohus jättis lepingu tõlgendamisel põhjendamatult arvestamata ka rahvusvahelise praktika. Hageja saab enda nime alt alati luua uue konto ja lepingu raames saadud infot kasutada selle alt loodavate reklaamide tarbeks. Hageja ongi loonud uue konto, kus ta saadud informatsiooni kasutab. Kostjal puudub kohustus anda kontod üle seetõttu, et hageja peab seda majanduslikult tulusamaks. Kostja ei pea hagejale üle andma oskusteavet, mis võimaldaks kostja osutatud teenust kopeerida. Kostja on kontode seadistamisel kasutanud ärisaladust, mida ta ei pea hagejale avaldama. Asjakohatu on maakohtu põhjendus selle kohta, et hageja sai käsunduslepingu olemusest eeldada, et kõik teenuse osutamise käigus loodav tuleb hagejale üle anda ning vastupidine oleks pidanud olema lepingus sõnaselgelt kajastatud. Kuna leping ei sisaldanud üldse eraldi kontode loomist, ei olnud hagejal põhjust eeldada, et sellised kontod luuakse ja talle üle antakse. Hageja oleks pidanud oma vastupidist soovi väljendama. Käsundisaajalt ei saa nõuda selle väljaandmist, mida käsundisaaja ei ole käsundit täites saanud ega loonud. Põhjendamatu on maakohtu viide Google Adwordsi eeskirjadele, mille kohaselt iga reklaamija kohta peab kasutama eraldi kontot. Pooled ei ole lepingus Google Adwordsi eeskirjadele viidanud. Seega võib eeskirjade rikkumine tähendada vaid kostja vastutust Google’i ees. Kuid Google Adwordsi eeskirjad ka ei sätesta, milline peab olema iga lõppreklaamija puhul kasutatav eraldi konto, samuti ei sisaldu eeskirjades kohustust lubada lõppreklaamijat selle kontole. Kuna kostja ei ole lepingu täitmise raames hageja nimel ja huvides 3(9)

2-16-1988

eraldi kasutajakontosid loonud ning hageja täitis lepingut oma kasutajakontode kaudu, siis on kasutajakontode üleandmine hagejale ka võimatu (VÕS § 108 lg 2 p 1).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6.Hageja palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsus ning jätta jõusse maakohtu otsus või saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt jättis ringkonnakohus põhjendamatult kõrvale Google AdWordsi teenuse osutamise eeskirjad ning tuvastas vääralt pooltevahelise kokkuleppe sisu. Teenuse osutamise platvormi haldaja reegleid ei ole võimalik kõrvale jätta – seda sõltumata asjaolust, kas nendele lepingus viidatakse või mitte. Google AdWordsi eeskirjad kehtivad kõigile kolmandatele isikutele, kes ostavad või haldavad Google’i reklaame klientide nimel. Kostja ei vaidlustanud Google AdWordsi eeskirjade kohaldamist. Sel põhjusel on ringkonnakohtu otsus hagejale üllatuslik. Isegi poolte kokkuleppega ei ole võimalik eeskirjade kohaldumist välistada, kuivõrd Google ei luba osutada teenust, mis on vastuolus tema eeskirjadega. Ka kostja esitatud WSI arvamuses tuginetakse Google AdWordsi eeskirjadele ning ringkonnakohus võttis otsuse tegemise aluseks just selle arvamuse. Samuti on asjakohatu väide, et maakohus ei tuvastanud Google AdWordsi eeskirjade rikkumist. Google AdWordsi eeskirjade rikkumisel ei ole tähendust, kuivõrd Google AdWordsi eeskirjad on olulised vaid konto loomise kohustuse olemasolu seisukohalt. Google AdWordsi eeskirjade arvestamata jätmine tõi kaasa ebaõige otsuse. Ringkonnakohus jõudis väärale järeldusele, et kostja ei pidanud hagejale teenuse osutamiseks eraldi kontosid looma. Sellega läks kohus mööda Google’i nõudest luua iga reklaamija jaoks eraldi konto. Kostja ei tõendanud õiguslikku alust, mis võimaldaks tal osutada teenust enda konto kaudu. Hageja ei pidanud väljendama oma soovi kasutajakontode üleandmiseks, sest Google’i ja Facebooki kaudu ei ole võimalik kontosid loomata üldse teenuseid osutada. Ringkonnakohtu otsus on kontode loomise kohustuse osas ja Google AdWordsi eeskirjade arvestamise osas ka vastuoluline. Ühelt poolt jätab ringkonnakohus Google’i reeglid kõrvale, kuid teisalt märgib, et Google’i eeskirjad ei näe ette reegleid kontode loomise kohta. Väär on ringkonnakohtu väide, et Google’i eeskirjad ei näe ette reklaamija ligipääsu enda kontole või enda konto andmetele. Läbipaistvusnõuete all on märgitud, et selle aruandlusnõude täitmiseks võib võimaldada klientidel otse reklaamikontole sisse logida ning kulu- ja toimivusandmeid vaadata. Teenuse osutajal tuleb kliendi nõudmise korral tagada juurdepääs kliendi kontole. Pooltel ei ole kokkulepet käsundiandja huvides hangitud vara üle andmata jätmiseks. Teenuse osutamise tulemuste raporteerimine kui käsundiandja teavitamiskohustuse täitmine (VÕS § 624) on olemuslikult lahus käsundisaaja kohustusest anda üle käsundiandja huvides saadud vara (VÕS § 626). Kostja pidi käsunduslepingu lõppemisel välja andma kogu hageja huvides omandatud vara, sh kasutajakontode andmed. Teavitamiskohustuse täitmine ei vabasta kostjat kontode andmete üleandmisest hagejale. Ringkonnakohus rikkus oluliselt tõendite hindamise kohustusi WSI arvamuse eelistamisel ja Imagine AD arvamuse kõrvalejätmisel. WSI arvamuse puhul ei ole objektiivselt võimalik jälgida, millele tuginedes on WSI arvamuse andnud, sh missuguseid algandmeid ta vaatles. Lisaks on WSI kostjaga tihedalt seotud äriühing, mistõttu on tõend selgelt ebausaldusväärne.

4(9)

2-16-1988

Ringkonnakohus jättis Facebooki konto üleandmise nõude täiesti põhjendamatult rahuldamata. Kostja ei ole Facebooki konto üleandmise nõudele vastuväiteid esitanud. Kui ringkonnakohus leidis, et pooled siiski pidid vaidlema ka Facebooki konto loomise ja selle andmete üleandmise üle, siis pidi ringkonnakohus seda hagejale selgitama. Hageja on alates kostja vastusest hagile tuginenud sellele, et poolte vaidlus ei puuduta Facebooki. Protokolli parandamise taotluse rahuldamata jätmine on põhjendamatu. Protokollist jäeti muuhulgas välja kostja nõustumine hageja faktiväitega, et kostja seotus WSI-ga eksisteeris ka maakohtu menetluse ajal. Hageja ei oleks loobunud tõendi esitamise taotlusest, kui kostja ei oleks faktiväidet omaks võtnud.

7.Kostja palub jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8.Kolleegium leiab, et maa- ja ringkonnakohtu otsused tuleb materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 691 p 4 ja § 692 lg 1 pde 1 ja 2 kohaselt tühistada ning asi tuleb TsMS § 692 lg 5 teise lause alusel saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
9.Hageja esitas maakohtus kaks nõuet, milles palus: • kohustada kostjat andma hagejale üle Google AdWordsi Autolevi.ee konto või kontode administraatori õigustega ligipääsu võimaldavad andmed (st kasutajatunnus ning parool(id)) ja • kohustada kostjat andma hagejale üle Facebooki reklaamikonto administraatori õigustega ligipääsu võimaldavad andmed (st kasutajatunnus ning parool(id)). Hageja esitas oma nõuded lepingu pde 7.3 ja 7.4 või alternatiivselt VÕS § 619 ja § 626 lg 1 alusel.
10.Kolleegium peab vajalikuks tühistada nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks, sest asja lahendamiseks olulised asjaolud on vajalikus ulatuses välja selgitamata. Nii kohtud kui ka pooled on keskendunud küsimusele, kas kostjal oli lepingust tulenev kohustus luua hageja jaoks Google AdWordsi ja Facebooki eraldi kasutajakontod. Kolleegiumi hinnangul on hagi lahendamise seisukohalt aga tegemist asjakohatu küsimusega, sest hageja on esitanud nõude anda välja reklaamikontodele ligipääsu võimaldavad andmed. Sellist hagi on võimalik aga rahuldada ainult juhul, kui sellised Autolevi.ee kontod on tegelikult loodud. Vaidluse lahendamiseks tuleb vastata eelkõige küsimustele, kas ja millised reklaamikontod kostja on hagejale teenuse osutamiseks loonud, kas kostjal on kohustus kontode juurdepääsuandmed hagejale üle anda ja kas nende üleandmine on tehniliselt ja õiguslikult võimalik. Neid küsimusi on kohtud käsitlenud puudulikult. Selliselt on kohtud pooltele menetluse käigus jätnud selgitamata õigusliku olukorra ning mis on asja lahendamise seisukohast olulised asjaolud (TsMS § 392 lg 1 pd 1 ja 3, § 436 lg 7). Ringkonnakohus jättis maakohtu menetluslikud puudused kõrvaldamata. Kuivõrd asja uuel läbivaatamisel võib osutuda vajalikuks täiendavate väidete ja tõendite esitamine, siis peab kolleegium vajalikuks saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
11.Kolleegium analüüsib esiteks hageja nõudeid lepingu pde 7.3 ja 7.4 alusel (I) ning seejärel käsunduslepingu üldregulatsiooni alusel (II) ja viimaks lahendab menetluslikud küsimused (III). 5(9)

2-16-1988

I

12.Lepingu p 7.3 kohaselt lähevad kõik teenuse osutamisel loodavate teoste autori varalised õigused pärast asjakohase teose loomist hõlmava teenuse eest esitatava arve tasumist üle tellijale. Kõigi teenuse osutamisel loodavate teoste autori isiklike õiguste kohta omandab tellija tähtajatu ja tagasivõtmatu ülemaailmse ainulitsentsi. Lepingu p 7.4 järgi sisaldab teenuse eest täitjale makstav tasu teenuse osutamisel loodud teoste autori varaliste õiguste omandamist ning autori isiklike õiguste litsentsimist. Täitjal ei ole õigust nõuda intellektuaalse omandi loomise, selle loovutamise või litsentsimise eest lisatasu või hüvitist.
13.Eelviidatud lepingupunktid käsitlevad teenuse osutamisel loodud teose autori õigusi. Hageja ei ole seni suutnud üheselt määratleda, mis on praegusel juhul internetiturunduse teenuse osutamise käigus loodud teos ja millised autori varalised õigused (autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 13) on talle üle läinud või milliste autori isiklike õiguste (AutÕS § 12) kohta on ta omandanud litsentsi, mis annaks hagejale aluse nõuda reklaamikontode juurdepääsuandmeid. Kui hageja soovib asja uuel läbivaatamisel tugineda lepingu pdele 7.3 ja 7.4, tuleb hagejal vastavalt on nõuete põhjendusi täiendada.
14.Mõlemad pooled on väljendanud seisukohta, et teoseks on teenuse osutamise käigus loodud info. Erinevalt kostjast leiab aga hageja, et kuivõrd see info on tehniliselt seotud kasutajakontoga, siis tuleb ka kontod üle anda. Kolleegium selgitab, et info abstraktselt ei saa olla teoseks AutÕS tähenduses. AutÕS § 4 lg 2 esimese lause kohaselt loetakse AutÕS tähenduses teoseks mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Seega on autoriõiguslikult kaitstav vaid objektiivses vormis väljendatud teos. Sealjuures võib objektiivseks vormiks olla ka kasutajakonto, kui see kannab endas originaalset tulemust, nt on seadistatud AutÕS § 4 lg 2 mõttes originaalselt. Euroopa Kohtu praktika kohaselt loetakse originaalseks autori enese intellektuaalse loomingu tulemust ehk kaitstav objekt peab olema algupärane. Teos on originaalne, kui see peegeldab autori isikupära ja selles ilmnevad tema vabad ja loomingulised valikud teose loomisel (vt Euroopa Kohtu 16. juuli 2009. a otsus kohtuasjas nr C-5/08, Infopaq International, p 37; 1. detsembri 2011. a otsus kohtuasjas nr C145/10, Painer, p 94). Seda, et kostja loodu on AutÕS mõttes teosena kaitstud, tuleb TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada hagejal. Seega tuleb hagejal asja uuel läbivaatamisel tõendada, et vaidlusalustel reklaamikontodel on esitatud kostja nimel tegutsevate isikute intellektuaalse loomingulise tegevuse tulemus. Siinjuures tuleb hagejal kohtule selgitada, milles seisneb internetiturunduse teenuse osutamisel vabade ja loominguliste valikute tegemine. II
15.Teiseks on hageja tuginenud võlaõigusseaduse käsunduslepingu üldregulatsioonile. Kohtud on kvalifitseerinud pooltevahelise internetiturunduse teenuste osutamise lepingu käsunduslepinguna (VÕS § 619). Tuvastatud asjaoludel on kohtute järeldus põhjendatud. Eelkõige tugineb hageja VÕS § 626 lgle 1, mille järgi peab käsundisaaja käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud.

6(9)

2-16-1988

16.Kostja on esiteks leidnud, et kontode juurdepääsuandmete üleandmine on võimatu, sest eraldi kontosid kostja teenuse osutamiseks loonud ei ole (VÕS § 108 lg 2 p 1). Ringkonnakohus leidis, et kostjal ei olnud tema esitatud hinnapakkumise ega lepingu järgi kohustust kasutajakontosid luua (ringkonnakohtu otsuse pd 53, 54). Hageja on kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu sellise järelduse vaidlustanud.
17.Nagu kolleegium juba märkis, siis on kohtud ja pooled põhjendamatult keskendunud küsimusele, kas kostjal oli kohustus luua eraldi kasutajakontod. Hageja saab VÕS § 626 lg 1 alusel nõuda vaid selle üleandmist, mille kostja käsundit täites tegelikult lõi. Seega ei saaks hageja nõuda tegelikult loomata kontode üleandmist isegi juhul, kui kostjal oleks selline kohustus olnud. Eelnevast tulenevalt ei ole asja lahendamisel tähendust ka hageja väitel, et kostja kohustus luua eraldi reklaamikonto tulenes Google AdWordsi eeskirjadest. Kolleegium nõustub ka ringkonnakohtu ja kostja seisukohaga, mille kohaselt võimalik Google AdWordsi eeskirjade rikkumine ei tähenda automaatselt vaidlusaluse lepingu rikkumist. Tuvastatud asjaoludel ei olnud pooled lepingus kokku leppinud Google AdWordsi eeskirjade kohaldamises. Teisalt on siiski eksitav ringkonnakohtu viide, et Google AdWordsi eeskirjad on vaidluse lahendamisel asjakohatud. Olukorras, kus käsundisaaja osutab internetiturunduse teenust konkreetse platvormi kaudu, võivad Google AdWordsi või ka vastavad Facebooki eeskirjad olla asjakohased lahendamaks küsimust, kas teenuse osutajal on võimalik konto juurdepääsuandmed tellijale üle anda (vt otsuse p 18). Lisaks ei saa välistada platvormi eeskirjade kohaldamist VÕS § 23 lg 1 p 3, § 25 lg 2, § 29 lg 4 või lg 5 pde 5 ja 6 alusel, kui need väljendavad kutse- või tegevusalal kehtivaid tavasid. Samuti võib platvormi eeskirjade järgimise kohustuslikkus tuleneda lepingu olemusest (VÕS § 23 lg 1 p 1, § 29 lg 5 p 4), näiteks kui pooled lepivad kokku teenuse osutamises konkreetse platvormi kaudu.
18.Kostja on menetluses väitnud, et kuna ta ei loonud hagejale teenuse osutamiseks eraldi kasutajakontosid, siis ei saa ta ka neid hagejale üle anda. Ringkonnakohtu põhjendused on puudulikud küsimuses, kas hagejale teenuse osutamiseks üldse mingi konto loodi. Ringkonnakohus tuvastas, et hageja täitis lepingut oma kasutajakontode kaudu ning kostja ei ole lepingu täitmise raames hageja nimel ja huvides eraldi kasutajakontosid loonud ning seetõttu on kasutajakontode üleandmine hagejale ka võimatu (VÕS § 108 lg 2 p 1) (ringkonnakohtu otsuse p 60). Samas tuvastas ringkonnakohus, et kostja osutas hagejale teenust oma kontode kaudu ning on lepingu täitmiseks kasutanud kostja kasutajakontode osaks olevaid alamkontosid (ringkonnakohtu otsuse p 55). Kohtuotsuse põhjendustest jääb arusaamatuks, miks ei ole ringkonnakohtu viidatud alamkontode puhul tegemist VÕS § 626 lg 1 mõttes käsundi täitmiseks loodud või saadud kontodega. Seetõttu on jäänud täielikult analüüsimata ka küsimus, kas selliste alamkontode üleandmine on VÕS § 108 lg 2 p 1 mõttes võimalik. Selle, kas konkreetne konto on tehniliselt võimalik üle anda, määravad eelkõige kasutatud internetiplatvormi eeskirjad ja tehnilised võimalused.
19.VÕS § 626 lg 1 kohaldamisel tuleb arvestada konkreetse tegevusala ja teenuse iseärasusi. VÕS § 626 lg 1 mõttes võib kuuluda üleandmisele ka konkreetse teenuse osutamiseks loodud info ja seadete kogum, mis on seotud teenuse osutamiseks kasutatud digitaalse kontoga. Nii ringkonnakohus kui ka eksperdid on siinjuures käsitlenud küsimust, kas kostja on piisavalt põhjalikult täitnud oma raporteerimiskohustust. Kohtud on aga jätnud tähelepanuta, et praegusel juhul ei ole küsimus üksnes raporteerimiskohustuse täitmises, vaid selles, kas kliendil on õigus nõuda teenuse osutamise käigus loodud toimiva reklaamikonto üleandmist ja kas see on tehniliselt võimalik. Kostja on väitnud, et kui konto loob agentuur, siis piirduvad agentuuri kohustused teenuse 7(9)

2-16-1988

läbipaistvuse tagamisega, kuid ligipääsu kontole tagama ei pea (tl 77). Seega väidab kostja, et raporteerimiskohustus ja konto andmete üleandmine on teenuse osutamisel alternatiivid. Neid kostja väiteid tuleb kohtul hinnata. Kuid ainuüksi asjaolu, et praktikas kasutatakse teenuse osutamiseks üht või teist viisi, ei tähenda, et konto juurdepääsuandmete üleandmise nõue on õiguslikult ja tehniliselt võimatu.

20.Lisaks on kostja pidanud reklaamikontode andmete üleandmist võimatuks seetõttu, et reklaamikontod sisaldavad tema oskusteavet ja ärisaladust. Lepingu p 8.2.2 ja 8.2.4 kohaselt on kostja ärisaladuseks muuhulgas informatsioon teenuse osutamise protsessi ja kostja töömeetodite kohta (tl 12). Ringkonnakohus leidis, et kostja ei pea VÕS § 626 lg 1 alusel üle andma oskusteavet, mis võimaldaks hagejal kostja osutatud teenust kopeerida. Kostja on kontode seadistamisel kasutanud ärisaladust, mida ta ei pea hagejale avaldama (ringkonnakohtu otsuse p 57). Kostja tuginemine vajadusele kaitsta oma ärisaladust on paljasõnaline. Esiteks ei ole kostja piisavalt selgelt määratlenud, mis on praegusel juhul kaitset vajav ärisaladus. Kostja ja ringkonnakohus on viidanud lepingu pdele 8.2.2 ja 8.2.4. Eelviidatud sätted on aga niivõrd üldsõnalised, et ei selgita, mis on ärisaladus, mis reklaamikontode juurdepääsu üleandmisel hagejale kontodelt nähtuks. Teiseks ei ole kostja selgitanud, millisel õiguslikul alusel välistab ärisaladuse kasutamine lepingu täitmise nõude. Kostja ja ringkonnakohus on viidanud VÕS § 108 lg 2 ple 1. Kolleegiumi arvates ei takista kontode juurdepääsuandmete üleandmist ainuüksi see, et sellega saaks hagejale teatavaks ka kostja ärisaladus, isegi kui selle olemasolu tuvastatakse. Juurdepääsuandmete üleandmine on sellele vaatamata võimalik. Kolleegiumi arvates võiks sellisel juhul täitmisnõuet takistada siiski VÕS § 108 lg 2 p 2, kuid ka selle sätte kohaldamise eeldusi tuleb kostjal enne tõendada. Lisaks on kostja viidanud võimalusele kasutada kõiki tehnilisi võimalusi hagejaga seotud ärisaladust sisaldavate andmete kustutamiseks (tl 32). Jääb arusaamatuks, miks ei ole kostjal samal viisil võimalik kaitsta enda ärisaladust ja ärisaladusega seotud teavet enne kontode üleandmist kõrvaldada.
21.Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus selgitama pooltele õiguslikku olukorda ning andma pooltele võimaluse esitada oma seisukohad eelkõige küsimuses, kas kostjal on võimalik anda hagejale üle Google AdWordsi ja Facebooki reklaamikontode juurdepääsuandmed. Sealjuures tuleb maakohtul ja pooltel läbivalt eristada Google AdWordsi ja Facebooki kontot puudutavaid nõudeid. Kohtul tuleb võtta seisukoht ka kostja teiste vastuväidete kohta, sealhulgas, kas hageja nõue võiks olla välistatud VÕS § 108 lg 2 p 3 alusel. III
22.Kolleegiumi arvates ei rikkunud ringkonnakohus oluliselt menetlusõiguse norme, kui jättis rahuldamata hageja taotluse parandada ringkonnakohtu istungi protokolli.
23.Kuna asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada. Menetluskulud määrab kindlaks maakohus.
24.Hageja kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon.
25.Kolleegium juhib aga tähelepanu sellele, et hageja ja kohtud on lähtunud valest tsiviilasja hinnast. Hageja on esitanud kahe erineva konto juurdepääsuandmete üleandmise nõuded. See 8(9)

2-16-1988

tähendab, et hageja on esitanud kaks eraldi nõuet. Kuivõrd kummagi konto harilikku väärtust ei ole võimalik hinnata, siis tuleb nende nõuete hind kindlaks määrata TsMS § 132 lg 1 järgi. Seega on kummagi nõude puhul tsiviilasja hind 3500 eurot. TsMS § 134 lg 1 esimese lause järgi hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Seega on tsiviilasja hind kokku 7000 eurot. Henn Jõks

9(9)

Ants Kull

Jaak Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja