Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
17. veebruar 2023.a, Tallinnas
Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised esindajad
ja
2-21-15265 Firstclear Limited hagi Niko Technologies OÜ vastu 413 582,96 euro ja viiviste nõudes 464 346,02 eurot
nende Hageja: Firstclear Limited (Suurbritannia registrikood 04018008) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Liis Könn, advokaat Grete-Kai Teeäär Kostja: Niko Technologies OÜ (registrikood 14511282) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kaarel Berg
Kohtuistungi toimumise aeg
24.11.2022.a, edasi kirjalik menetlus
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepingulised esindajad vandeadvokaat Liis Könn, advokaat Grete-Kai Teeäär Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel Berg
Resolutsioon
1.Jätta tähelepanuta kohtule 02.02.2023.a esitatud hageja seisukoht.
2.Hagi rahuldada.
3.Välja mõista Niko Technologies OÜ-lt Firstclear Limited kasuks 413 582,96 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 17 676,42 eurot.
4.Välja mõista Niko Technologies OÜ-lt Firstclear Limited kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 413 582,96 eurolt alates 29.09.2021.a kuni nõude täies ulatuses tasumiseni.
6.Välja mõista Niko Technologies OÜ-lt Firstclear Limited kasuks menetluskulu summas 9544,70 eurot.
7.Välja mõista Niko Technologies OÜ-lt Firstclear Limited kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (9544,70 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 01.12.2020.a käsunduslepingu, mille kohaselt kohustus kostja osutama hagejale erinevaid makseteenuseid. 01.03.2021.a saatis kostja hagejale päringu seoses ühe väikeses summas (242 eurot) tehtud kliendi maksega. 02.03.2021.a saatis hageja kostjale kliendi dokumendi koopia. Kostja küsis täiendavalt sama kliendi tehtud pilti endast (selfie) ning tõendit kliendi elukoha kohta. Hageja vastas samal päeval, et kuigi sellise teabe kogumine pole põhjendatud, siis edastab hageja küsimuse kliendile, ning vastab esimesel võimalusel. 04.03.2021.a saatis kostja teate teenuse pakkumise peatamise kohta tuginedes sellele, et hageja ei saatnud väidetavalt kostjale piisavalt kiiresti teavet. Samal päeval esitas kostja hagejale uue päringu, milles nõudis hagejalt andmeid veel 70 kliendi kohta. 11.03.2021.a ütles hageja lepingu üles ning 30.04.2021.a esitas hageja kostjale nõude raha tagastamiseks. Kostja ei ole raha hagejale tagastanud. Hageja leiab, et kostja on alusetult peatanud teenuse. Kostja saatis päringu algselt valedele adressaatitele ning seega ei saanud hageja 48h jooksul vastata. Hageja leiab, et kostjal ei olnud vajadust lisadokumentide küsimiseks, sest tehingu summa oli niivõrd väike. Hagejal oli olemas kliendi dokumendi koopia, mis oli hoolsusmeetmete kohaldamiseks piisav, ja mille hageja kostjale ka edastas. Hagejal ei saa lasuda kohustust esitada kostjale mistahes kostja poolt küsitud suvalisi dokumente suvalisel ajal. RahaPTS § 21 alusel ei saa olla ka kostjal endal kohustust koguda füüsilise isiku isikusamasuse tuvastamiseks rohkem teavet kui isikut tõendava dokumendi koopia. Juhul, kui rohkema teabe kogumise nõue tuleneb nt kostja ja X vahelisest lepingust, siis oleks tulnud kostjal ka sellest teatada. Hageja leiab, et tagantjärele info küsimine (71 kliendi kohta) ei anna alust raha tagastamata jätmiseks. Kostjal ei olnud õigus küsida hagejalt teavet rahapesu nõuete järgimise üle tagantjärgi. Kuivõrd tehingud on juba tehtud, siis ei ole võimalik teabe kogumisega elimineerida ka rahapesuriski, mis on vastava regulatsiooni mõtteks, mistõttu ei saa päring olla mingilgi viisil eesmärgipärane. Teenuse osutamise peatamine ei tähenda, et kostja võiks hageja raha omastada. Lepingu lõppemisel tuleb raha tagastada, isegi vaatamata sellele, kas või miks leping lõpetati. Lepingu p 14.2 annab õiguse kinnipidamisõigust kasutada mõistliku aja jooksul, see ei saa olla tähtajatu. Kostja väide, et ta esitas RAB-ile teate, ei ole tõendatud. Kui RAB oleks võtnud teate menetlusse, siis neil on kuni 60 päevaks õigus rakendada raha kinnipidamist. On ilmselge, et nad ei menetle seda asja. RahaPTS § 42 lg 1 ei anna kostjale hageja raha kinnipidamise õigust. Viidatud sätte kohaselt on kohustatud isikul küll keelatud võimaldada rahapesukahtlusega tehingu tegemist või lõpuleviimist (käesoleval juhul hageja väljamakseid enda klientidele), kuid mitte keelduda raha tagastamisest. Hageja palub kostjalt välja mõista 413 582,69 eurot ning välja mõista viivis alates 18.03.2021.a kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. 26.02.2021.a pöördus kostjale makseteenust osutav pank X kostja poole nõudega esitada hageja poolt tema kliendile palutud väljamakse kohta KYC (know your client ehk tunne enda klienti) kohane teave. Kostja edastas samal päeval hagejale samasisulise päringu. Kostja esitas korduva päringu 01.03.2021.a. Hageja vastas kostjale alles 02.03.2021.a kirjaga ning esitas ebapiisava info. Kostja küsis samal päeval teavet juurde. Kuna hageja nõutud teavet ei esitanud, siis peatas
kostja 04.03.2021.a teenuse üldtingimuste p 14.1.2 alusel. Hageja rikkus lepingu p-st 3.3 alapunkt e tulenevat teabe andmise kohustust. Kostjal oli pärast teenuse osutamise peatamist õigus küsida hagejalt täiendavat teavet ja jätkata teenuse osutamise peatamist. Kostja esitas 18.03.2021.a RAB-ile RahaPTS § 49 lg 1 kohase teate hageja suhtes tekkinud kahtluse tõttu. Lisaks on kostjal üldtingimuste punktile 14.1 õigus põhjendatud juhul ümber suunata või peatada teenuse osutamine juhul, kui hageja ei täida nõuetekohaselt kohustusi lepingu alusel. Hagejale väljamakse keeld tuleneb ka RahaPTS § 42 lg 1 p 1 ja p 2 alusel. Hageja erakorralise ülesütlemise avaldus oli alusetu ja õigusliku tagajärgedeta, sest kostja ei rikkunud lepingut. Hageja on lepingut rikkunud, mis annab kostjale õiguse raha kinni pidada senikaua, kuni hageja täidab lepingust tulenevad kohustused. Hageja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Isegi kui hageja nõue oleks muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 3 alusel, on selle täitmine takistatud hageja VÕS § 119 lg 1 kohase vastuvõtuviivituse tõttu, mistõttu ei ole hagejal VÕS § 101 lg 3 järgi õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 25.10.2021.a kohtumääruses (t/l 91-92).
5.Vaidlust pole, et poolte vahel on 01.12.2020.a sõlmitud teenuseleping, mille kohaselt kohustus kostja osutama hagejale järgnevaid makseteenuseid: usaldusraha vahetus, virtuaalvääringu rahakotiteenus, virtuaalvääringute vahetus, vastuvõtja või panga toetatud kaupmehekonto, pettusekaitse, korduvarvelduste haldamine, ühe klikiga tehtavate maksete funktsioon, välis- ja virtuaalvääringu vastuvõtmine ning kaupmehe klienditugi, kontoteenused, töötlemisteenused, lüüsiteenused, rahaliste vahendite kandmine (t/l 8-39).
6.Viidatud lepingu punkt 6.7 järgi kõik küsimused, mis tulenevad käesolevast lepingust ja/või selle lisadest või on nendega seotud, sealhulgas nende tõlgendamine, kehtivus, olemasolu või lõpetamine mis tahes põhjusel määratakse kindlaks Eesti seaduste alusel. Lepingupooled annavad nõusoleku alluda ja alluvad Eesti kohtute ainujurisdiktsioonile iga hagi või muu kohtumenetluse puhul, mille kumbki neist võib algatada seoses mis tahes küsimuste või nõuetega, mis tulenevad käesolevast lepingust või selle lisadest või neile vastavalt. Lepingut tõlgendatakse igas mõttes vastavalt Eesti õigusele ja seda reguleerib igas mõttes Eesti õigus ning lepingupooled alluvad Eesti kohtute ainujurisdiktsioonile (t/l 21).
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 709 lg 1 kohaselt makseteenuse leping on leping, millega seaduse kohaselt makseteenuse pakkumise õigust omav käsundisaaja (edaspidi makseteenuse pakkuja) kohustub tegema käsundiandja (edaspidi maksja) korraldusel makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses nimetatud maksetehinguid, makseteenuse pakkuja klient aga maksma selle eest tasu.
8.Pooltel on vaidlus selles, kas hageja on õigustatult lepingu üles öelnud ning kas kostja peab hagejale tasuma hagetava rahasumma. Kostja väidetel on hageja talle edastanud lepingu üleütlemise avalduse, kuid see on alusetu. Hageja sellise kostja käsitlusega ei
nõustu.
9.VÕS § 720 lg 1 järgi kui pooled ei ole ülesütlemisest etteteatamise tähtajas kokku leppinud, võib makseteenuse pakkuja klient makseteenuse lepingu igal ajal üles öelda. Poolte kokkulepe, millega määratakse ülesütlemise tähtajaks pikem ajavahemik kui üks kuu, on tühine.
10.Õiguskirjanduses on selgitatud, et VÕS § 720 lg 1 sätte eesmärk on jätta kliendile võimalus kohe või minimaalse etteteamise tähtajaga leping lõpetada. Üldjuhul on praktikas kasutatavad makseteenuse lepingud tähtajatud ja klientidel on võimalik need igal ajal lõpetada (Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi, Karin Sein, Võlaõigusseaduse IV kommenteeritud väljaanne, lk 96).
11.Kohtu ette toodu kohaselt on kostja 04.03.2021.a hagejale edastatud kirjaga peatanud teenuse osutamise kooskõlas lepingu punktiga 14 kaupmehe poolse lepingu olulise rikkumise tõttu (t/l 46-47, 48). Lepingu oluliseks rikkumiseks on kostja toonud välja koostööst hoidumise ja dokumenetide õigeaegse esitamata jätmise, mida ei saa heastada. Kostja on palunud esitada lihtsad dokumendid põhimõttel „tunne oma klienti“ seoses ühe kliendiga, mida kaupmees ei suutnud teha, milline annab aluse arvata, et kaupmees ei tegutse kooskõlas rahapesu tõkestamise eeskirjadega (t/l 48).
12.Hageja on 11.03.2021.a kirjaga teatanud kostjale lepingu lõpetamisest viivitamatult kooskõlas lepingu punktile 5.3 ning palunud kooskõlas lepingu punkt 5.6 tagastada kõik hagejale kuuluvad rahalised vahendid (t/l 61, 62).
13.Viidatud lepingu punkt 5.3 kohaselt võib kumbki lepingupool lepingu viivitamata üles öelda kehtiva seaduse, lepingu, muude üldtingimuste ja selle lisade rikkumise korral, samuti põhjustel, mis näitavad, et kontol toimuv ei vasta kliendi poolt ärisuhte alguses osutatud kavatsusele ja eesmärgile, ning NT eeskirjade järgimata jätmise tõttu (20 pöördel). Punkt 5.6 sätestab, et käesoleva lepingu ülesütlemisel tagastavad lepingupooled viivitamata kõik materjalid ja vara, mis kuuluvad teisele lepingupoolele (t/l 20 pöördel).
14.Antud juhtumil on kostja edastanud 01.03.2021.a hagejale päringu seoses viimase kliendi M. O. A. 242 euro suuruse maksega, viidates, et makse on ootel ning palunud saata täielik KYC (know your client, tunne oma klienti) teave (t/l 40-41). 02.03.2021.a on hageja edastanud kostjale kliendi teabe (t/l 42-45). Asjaolu, et kostja on väidetavalt edastanud infopäringuid hagejale eelpool nimetatud kliendi kohta juba 26.02.2021.a ei oma antud juhul olulist tähtsust (t/l 114-121).
15.02.03.2021.a on kostja nõudnud hagejalt täiendavalt sama kliendi pilti endast ning tõendit elukoha kohta (t/l 42-45), millisele hageja on selgitanud, et jätkatakse kliendilt dokumentide nõudmist (t/l 42-45). Sellele vastuseks on kostja 04.03.2021.a edastanud hagejale teate selle kohta, et teenuse pakkumine on talle peatatud (t/l 46-48, 49-50). Kaaskirjas on kostja märkinud, et konto on blokeeritud ning palunud teavet kõikide klientide kohta, kelle väljamaksed on kokku üle 1000 euro (t/l 51-60).
16.Hageja on sellele omakorda 04.03.2021.a vastanud, et jagab probleemi põhjustanud kliendi kohta infot varsti, kui klient vastab. Samuti on hageja palunud tagastada need maksed ja kõik peatatud maksed esimesel võimalusel kuni need on taasavatud ning nad töötlevad makseid altenatiivsel teel (t/l 50).
17.Kostja hagejapoolset lepingu ülesütlemist ei aktsepteeri ning on selgitanud konto blokeerimist rahapesu tõkestamise eeskirjadele tuginedes (t/l 63-65). Vaidlust ei ole, et kostja on hageja konto blokeerinud summas 413 582,96 eurot (t/l 111). Vaidlust pole, et tegemist on hagejale kuuluva rahasummaga.
18.Hageja 30.04.2021.a nõudele 413 582,96 euro tagastamiseks hiljemalt 03.05.2021.a, kostja reageerinud ei ole (t/l 66, 67).
19.Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 42 lg 1 järgi on kohustatud isikul keelatud luua ärisuhet või võimaldada tehingu tegemist või lõpuleviimist juhuti või ärisuhte raames, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) ta ei suuda täita käesoleva seaduse alusel nõutavaid hoolsusmeetmeid; 2) tal on kahtlus, et tegemist on rahapesu või terrorismi rahastamisega.
20.Kohtule esitatud 18.03.2021.a teatisest nähtub, et kostja on väidetavalt teatanud rahapesukahtlasest tehingust summas 242,28 eurot hageja ja M. O. A. vahel (t/l 133). Samas ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et antud juhul oleks piiratud hageja vara käsutamist või toimub hageja suhtes vastav menetlus.
21.Ka kohtule esitatud Rahapesu Andmebüroo vastustest seda ei järeldu (t/l 146, 163-164). Vastupidi, 16.03.2022.a Rahapesu Andmebüroo vastusest tuleneb, et kui isiku varale seatakse piirang, saab see teatavaks nii kohustatud isikule kui ka varaga seotud isikule kooskõlas RahaPTS § 55 (t/l 146). Seega puuduvad kohtul antud juhtumil tõendid selle kohta, et kostjal esineb põhjendatud alus hageja arve jätkuvalt blokeerimiseks.
22.Kohus on seisukohal, et isegi juhul, kui hageja ei vastanud kostja arvates päringule kooskõlas teenuslepingu üldtingimuste punkt 14.1.2 48 tunni jooksul ei anna see kostjale õigust peatada teenus määramata ajaks. Ka üldtingimuste punkt 14.2 sätestab, et rahaliste vahendite ümbersuunamine ja teenuste peatamine toimub mõistliku aja jooksul (t/l 38 pöördel).
23.Teenuslepingu punkt 3.3 e) järgi NT (kostja) mõistab, et kui kaupmees (hageja) peab küsima teavet oma klientidelt (nt hasartmänguveebisaitide kasutajad), võib teabe saamiseks kuluda rohkem kui 48 tundi ja niisugust viivitust ei käsitata lepingu rikkumisena. Kui kaupmees (hageja) neid kohustusi ei täida, on NT-l (kostjal) õigus leping viivitamata üles öelda (t/l 20). Samuti on kostjal õigus leping üles öelda rahapesu riskiga seoses lepingu punkt 5.2 alusel (t/l 20 pöördel).
24.Kostja on kohtu ette toonud asjaolu, et hageja rikkus käesoleval juhul lepingut oluliselt (t/l 48). Kohus selgitab, et sellisel juhul on isikul kohustus ärisuhte aluseks olev kestvusleping etteteatamistähtaega järgimata erakorraliselt üles öelda kooskõlas RahaPTS § 42 lg 4. Vaata selles osas ka Riigikohtu 16.02.2022.a kohtuotsus kohtuasjas nr 2-185450 punkt 15 ja 09.03.2022.a kohtuotsus kohtuasjas nr 2-18-7504 punkt 12.
25.Olukorras, kus kostjal tekkis rahapesu kahtlus eelpool viidatud tehingu osas ning ta peatas hagejale teenuste osutamise teavitades kahtlasest tehingust Rahapesu Andmebürood ning jäädes ootama vastust oma vastavale pöördumisele ei anna see iseenesest kostjale õigust jäädagi hageja raha kinnipidama.
26.Ärisuhte lõpetamisel võib kohustatud isik kanda kliendi vara üksnes kontole, mis on avatud Eestis äriregistrisse kantud krediidiasutuses või välisriigi krediidiasutuse filiaalis või krediidiasutuses, mis on registreeritud või mille tegevuskoht on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või riigis, kus kehtivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 nõuetega võrdväärsed nõuded. Erandjuhul võib vara kanda muule kui kliendi kontole, teavitades sellest Rahapesu Andmebürood vähemalt seitse tööpäeva ette ja tingimusel, et Rahapesu Andmebüroo ei kehtesta käesoleva seaduse §-s 57 nimetatud piirangut (RahaPTS § 44 lg 1).
27.Seega tuleneb eelpooltoodust, et igal juhul tuleb vara kanda kliendi kontole, kui Rahapesu Andmebüroo ei kehtesta sellele piiranguid.
28.Kuivõrd pooled on lepingu punktis 5.3 ette näinud, et kumbki lepingupool võib lepingu viivitamata üles öelda ning selline õigus tuleneb kliendile ka VÕS § 720 lg 1 ja hageja on lepingu 11.03.2021.a üles öelnud, siis tuleb kostjal tagastada hagejale kuuluv rahasumma 413 582,96 eurot.
29.Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivised VÕS § 113 lg 1 alusel.
30.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
31.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
32.Kostja ei ole viivisenõudele sisulisi vastuväiteid esitanud. Kostja ei ole taotlenud viivise vähendamist. Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras (t/l 84). Seega tuleb rahuldada hageja nõue viivise väljamõistmiseks.
33.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 413 582,96 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 18.03.2021.a kuni hagi esitamiseni 28.09.2021.a eest summas 17 676,42 eurot ning viivis põhinõudelt 413 582,96 eurolt alates 29.09.2021.a kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
34.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
35.TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.
36.24.11.2022.a kohtuistungil on kohus jätkanud poolte nõusolekul asja arutamist kirjalikus menetluses võimaldades pooltel esitada oma lõplikud seisukohad kohtu määratud tähtaja jooksul. Kohus selgitas, et hiljem esitatu võib kohus jätta tähelepanuta (t/l 156). 25.01.2023 on kohus teatanud pooltele kohtulahendi teatavaks tegemise kuupäeva (t/l 177). 02.02.2023.a on hageja esitanud seisukoha kostja vastusele (t/l 178-180). Kostja on palunud jätta nimetatud hageja seisukoht tähelepanuta, kuivõrd see on esitatud kohtu poolt antud tähtaega rikkudes (t/l 181). Kuivõrd kohus on andnud pooltele tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks ning pärast nendega tutvumist teinud teatavaks kohtulahendi kuupäeva, siis tuleb jätta hageja poolt 02.02.2023.a kohtule esitatu tähelepanuta, sest see on esitatud pärast selleks antud tähtaega. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
37.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 464 346,02 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
38.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
39.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 3400 eurot, tõlkekulud 2022 eurot ja esindajakulu summas 5760 eurot (km-ta). Hageja lepinguliste esindajate tunnitasu määr on advokaadil 240 eurot (km-ta) ja vandeadvokaadil 300 eurot (km-ta).
40.Kohtule esitatud nimekirja järgi on teostatud järgmised toimingud: 10.06.2021.a hagi koostamine; analüüs hagi tagamise taotlemise kohta (6 tundi), 14.06.2021.a õiguslik analüüs ja ülevaate koostamine asjaoludest (3 tundi), 18.06.2021.a hagi ja tagamise taotluse koostamine, tõendite süstematiseerimine (8 tundi), 28.09.2021.a hagi ja tagamise taotluse täiendamine, esitamine (1,5 tundi), tutvumine 30.09.2021.a kohtumäärusega, kliendi teavitamine (0,35 tundi), tutvumine 25.10.2021.a kohtumäärusega, kliendi
informeerimine (0,4 tundi), e-kiri kohtule; otsing kostja võimalike e-posti aadresside kohta (0,35 minutit), tutvumine tagatise tagastamise määrusega, kliendi informeerimine, kirjavahetus kliendiga (0,5 tundi), menetluskulude nimekirja koostamine, esitamine (0,5 tundi), tutvumine kostja 23.12.2021.a vastusega, kliendi informeerimine (0,75 tundi), hageja seisukoha koostamine kostja 23.12.2021.a vastusele, selle täiendamine ja esitamine (5 tundi), (6 tundi), (3 tundi), (0,5 tundi), (0,6 tundi) ja (0,15 tundi), suhtlus kohtuga (istungiaja kooskõlastamine), kliendi informeerimine (0,15 tundi), suhtlus kohtuga (uue istungiaja kooskõlastamine), kliendi informeerimine (0,20 tundi), 23.11.2022.a täiendava menetluskulude nimekirja koostamine (0,5 tundi), ettevalmistus 24.11.2022.a kohtuistungiks (1,2 tundi) ja (0,8 tundi), 24.11.2022.a kohtuistungil osalemine (1,2 tundi) ja (1,2 tundi), tutvumine kostja 01.12.2022.a vastusega kohtunõudele ning selle lisadega (päring RAB-ile) (0,2 tundi), tutvumine kostja 09.12.2022 vastusega kohtunõudele ning selle lisadega (RAB-i vastus) (0,5 tundi), hageja seisukoha koostamine RAB-i 08.12.2022.a vastuse osas (2,5 tundi) ja (1 tund). Kokku 46,05 tundi.
41.Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 3400 eurot.
42.TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt Riigikohtu 28.11.2018.a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16; 02.05.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56; 10.02.2016.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13).
43.Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust, sh hinnata tunnihinda iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt eelnevalt viidatud 28.11.2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16; 11.02.2015.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14; 13.11.2013.a määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-11513, p 25).
44.Hagejat esindab kaks lepingulist esindajat advokaat Grete-Kai Teeäär, kelle tunnitasu määr on 240 eurot (km-ta) ning vandeadvokaat Liis Könn, kelle tunnitasu määr on 300 eurot (km-ta). Kostja leiab 06.01.2023.a seisukohas, et hageja esindajate tunnitasu on ebamõistlikult kõrge.
45.Kohus nõustub kostjaga, et hageja lepinguliste esindajate tasumäär ei vasta kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele ning sellist tasumäära ei saa Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda ja Riigikohtu senist praktikat arvestades pidada mõistlikuks. Senises kohtupraktikas on advokaatide ja vandeadvokaatide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 120–160 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks (vt. Riigikohtu 26.04.2017.a kohtumäärus kohtuasjas nr 3-2-1-34-17 p 15). Sellest kõrgemad vandeadvokaadi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades asja sisu ja mahtu ning seda, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega, saab kohtu hinnangul käesolevas asjas pidada mõistlikuks hageja lepinguliste esindajate tunnitasu määra summas 160 eurot (km-ta).
46.Hageja esindajate poolt esindajakulude spetsifikatsioonides on väljatoodud ajakulu kokku 46,05 tundi. Kuigi kostja hageja esindajate kuludele vastu ei vaidle, leiab kohus, et hageja esindajate ajakulu kõikide menetlustoimingute osas ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole järgmised ajakulud: • ajakulu, mis on tekkinud seoses asja õigusliku analüüsiga ja hagiavalduse koostamisega (kokku 18,5 tundi). Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hagiavalduse koostamisega alustati 10.06.2021.a, seda täiendati vahepeal 14.06.2021-18.06.2021.a ja hagiavaldus esitati kohtule 28.09.2021.a. Arvestades asjaolu, et asi ei ole õiguslikult keerukas ning asja materjalid ei olnud väga mahukad (leping, kirjavahetus ja lepingu ülesütlemine), siis leiab kohus, et hagi
materjalide läbitöötamiseks ja hagi koostamiseks ei saanud kuluda 18,5 tundi. Hagi on sisult 6 lk pikk ning kohus leiab, et selle koostamiseks (kaasaarvatud lisade komplekteerimine) ja selleks vajalike materjali läbitöötamiseks sai kuluda kõige rohkem 10 tundi; • hageja seisukoha koostamine kostja 23.12.2021.a vastuse osas, selle täiendamine ja esitamine (kokku 15,25 tundi). Hageja seisukoha sisulist osa on 6 lk ning lisadena on esitatud üksnes teabenõue RAB-le ja vastus teabenõudele. Seisukoht kordab ka mingis osas esialgses hagiavalduses esitatut. Seega leiab kohus, et põhjendatud ajakuluks tuleb lugeda 5 tundi; • hageja seisukoha koostamine RAB-i 08.12.2022.a vastuse osas (2,5 tundi) ja (1 tund). Arvestades vastuse sisu, mis kordab varasemat ning seda, et vastuse sisulist osa on üksnes 1,5 lk, siis ei saanud selle koostamiseks kuluda kokku 3,5 tundi. Kohus leiab, et põhjendatud ajakuluks sai olla 1,5 tundi.
47.Kohus juhib veel tähelepanu sellele, et hageja on märkinud menetluskulude nimekirjas, et on koostanud 23.11.2022.a täiendava menetluskulude nimekirja (0,5 tundi). Hageja on ekslikult märkinud vale kuupäeva, sest täiendav menetluskulude nimekiri on koostatud ja esitatud kohtule 23.12.2022.a. Sellegipoolest kohus arvestab sellega ja loeb 0,5 tundi põhjendatuks ajakuluks.
48.Ülejäänud hageja esindajate ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud ja vastab esindaja poolt esitatud menetlusdokumentidele ning teostatud menetlustoimingutele. Seega on põhjendatud hageja esindaja ajakulu kokku 25 tundi ja 46 minutit ehk 4122,70 eurot (25 tundi 46 minutit x 160 eurot).
49.TsMS § 143 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka tõlkekulud summas 2022 eurot, kuivõrd võõrkeelsed tõendid on kohtule esitatud koos tõlgetega. Ka ei ole kostja sellele kulule vastuväiteid esitanud.
50.Eeltoodu alusel kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 9544,70 eurot, millest riigilõiv on 3400 eurot, esindajakulud 4122,70 eurot ja tõlkekulud 2022 eurot.
51.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 20.09.2023 kohtuotsusega jäeti Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 17.02.2023 kohtuotsuse resolutsioon muutmata, kuid muudeti ja täiendati kohtuotsuse põhjendusi.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.