lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-10139/100

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 15.09.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-10139/100
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
15.09.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1116
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-18-10139

Määruse tegemise aeg ja koht

15.september 2023, Jõhvi kohtumaja

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Olev Mihkelson

Kohtuasi

R. K.i kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

Kohustustest vabastamise taotlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja/võlgnik: R. K. (ik XXX, elukoht: XXX, e-post XXX) Võlausaldajad: 1) Placet Group OÜ 2) Tallinna kohtutäitur Hille Kudu 3) Bigbank AS 4) Swedbank AS 5) AS LHV Finance 6) Aktiva Finants OÜ

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada pankrotivõlgniku R. K. (isikukood XXX) suhtes algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja keelduda võlgnikku vabastamast pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
2.Avaldada teade kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded ühel korral.
3.Saata määrus võlgnikule ja võlausaldajatele teadmiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Maakohtu 20.05.2019 määrusega algatati R. K. (pankrotis, isikukood XXX) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja kohustati teda esitama kohtule üks kord aastas, 19-ndaks maiks, aruanded oma tulude ning jaotusettepaneku alusel võlausaldajatele väljamakstud summade kohta.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
2.Võlgnik on kohtu nõudel esitanud kohtule aruanded 06.06.2020; 18.06.2021, 03.06.2022, 07.06.2023. Kohus küsis 20.06.2022 ja 02.09.2022 kohtunõuetes võlgnikult aruande täpsustust ja selgitust, miks ei ole võlausaldajatele väljamakseid tehtud. Võlgnik on perioodi juuni 2020 kuni mai 2021 eest esitatud aruande kohaselt saanud 2021. aasta aprillis lisaks sotsiaaltoetusele, töövõimetoetusele ja palgale ka II pensionisamba

väljamakse summas 7 179,10 eurot. Lisaks on võlgnik aruandes märkinud, et osa 2021. aasta aprilli sissetulekust kuulus võlausaldajatele väljamaksmisele. Võlausaldaja aga märgib, et võlgnik ei ole võlausaldajale aruandes märgitud täiendavat väljamakset teinud. Kohus hoiatas, et kohtu määratud ajaks selgituste ja tõendite esitamata jätmisel lõpetab kohus vastavalt PankrS § 175 lg 5 omal algatusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja võlgnik ei vabane pankrotimenetluses täitmata kohustustest, samuti on kohtul õigus usaldusisikut trahvida TsMS § 46 alusel. Võlgnik selgitas kohtule, et tal on ülalpeetav M.H. ja ta maksab temale elatist, seoses sellega suureneb mittearestitav summa ühe kolmandiku võrra töötasu alammäärast kuus (2021. aastal 1/3=194,67 eurot ja 2022. aastal 1/3=218 eurot). Seega mittearestitav summa 2021.a on 778,87 eurot/kuus=584+194,67 ja mittearestitav summa 2022.a on 872 eur=654+218 14. Vastavalt 20 mai 2019.a, Jõhvis tehtud kohtumääruse 2-18-10139 resolutsioonile p.7.1 peab tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ning kui sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik töötas: alates 03.2021-11.2021 X KÜ-s osalise koormusega tähtajatu lepingu alusel. alates 08.2021-10.2021 X KÜ-s osalise koormusega tähtajalise lepingu alusel. R. oli 2 korda raskelt haigestunud Covid-sse 2021.a oktoobri kuu lõpus ja veebruaril 2022.a ja peale esimest Covidi haigestumist oli tal raske füüsilist tööd teha, seoses sellega tema lõpetas töösuhted. Võlgnikul on 100% puuduv töövõime, seoses sellega ei saanud ta leida endale mõistlikult tulutoova tööd. Võlgnik selgitas, et seoses II samba väljamaksega summas 7179,10 eurot on tasunud osaliselt võlgnevuse Swedbankile 2021 570,72 eurot ja 2022 570,72 eurot kartuses korterist ilma jääda. Samas selgituses kinnitas võlgnik, et ei ole teistele võlausaldajatele võla tagasimakseid teinud. Ka oma viimases aruandes võlgnik selgitab, et ta on 100% töövõimetu ja seetõttu ei tööta, kuid jätkuvalt ei anna selgitusi, milleks kasutas ta Pensionikeskusest väljamaksena saadud raha. Swedbank eitab võlgniku väidet, et võlgnik on tasunud Swedbankile 1141,44 eurot.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3.Kohus tutvunud pankrotiasja materjalidega, leidis, et võlgniku suhtes algatatud kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 122 alusel pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses, on hagita asjad. TsMS § 4772 lg 1 järgi, kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti.
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 1 tulenevalt seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Sama paragrahvi lg 2 järgi süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus ja lg 4 järgi raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine.
6.FiMS § 4 lg 1 kohaselt maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. FiMS § 4 lg 2 kohaselt kohus peab omal algatusel maksejõuetusavalduse esitamisest kuni avalduse läbivaatamiseni ning võlgade ümberkujundamise ja kohustustest vabastamise menetluses võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. FiMS § 47 lg 1 kohaselt võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. FiMS § 47 lg 2 kohaselt võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Vastavalt FiMS-ile kohalduvad käesolevas menetluses hagita menetluse sätted ja kohtu uurimisprintsiip. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FiMS § 49 lg 5).

7.Käesoleval juhul võlgnik, vaatamata kohtu korduvatele nõudmisele, ei ole esitanud kohtule täielikku selgitust Pensionifondi II sambast väljavõetud raha kasutamise kohta. Võlgnikule laekus väljamaksena 7179,10 eurot. Võlgnik on selgitanud raha kasutamist osaliselt sellega, et maksis eluaseme kaotuse hirmus Swedbankile 2021 570,72 eurot ja 2022 570,72 eurot, so kokku 1141,44 eurot. Ülejäänud 6037,56 euro kasutamise kohta selgitust võlgnik ei andnud. Nimetatud summaga saanuks võlgnik kõik oma kohustused võlausaldajate ees tasuda. Kohus leiab, et pankrotivõlgnik on teadlikult ja tahtlikult kahjustanud võlausaldajate huve. Võlgniku selline käitumine on käsitletav VÕS § 104 lg 2 ja lg 5 sätestatud õigusvastase tagajärje soovimise tahtlusena. Käesoleval juhul ei pea kohus vajalikuks võlgniku/usaldusisiku ära kuulamist FiMS § 49 lg 6 tulenevalt, kuna võlgnikku on hoiatatud kohustustest vabastamata jätmisest. Võlgnik ei ole vaatamata hoiatusele täitnud enda kohustust.
8.Võlgnikule on laekunud piisavad sissetulekud, kuid võlausaldajatele ta väljamakseid teinud ei ole, samuti ei ole võlgnik esitanud kohtule nõutuid selgitusi. Võlgnik on esitanud eksitavaid väiteid võlgnevuse tasumise kohta. Võlausaldajate kinnitusel ei ole võlgnik mingeid makseid teinud. Seega ei ole võlgnik täitnud seadusest tulenevaid kohustusi. Isegi kui võlgnik selgitab väljamaksete tegemata jätmise põhjuseid, ei ole tulevikus selgituste andmisega võlgnikul enam võimalik korvata kohustuste täitmata jätmisega võlausaldajatele juba tekitatud kahju. Sellepärast ja võlausaldajate õiguste edaspidise kahjustamise vältimiseks, FiMS § 49 lg 5 alusel lõpetab kohus omal algatusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja keeldub võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja