Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alustest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse
pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
6.Kinnitada ajutise pankrotihalduri Hillar Villers ́i aruanne 31.07.2018.a. võlgniku, R. K. ́i, majandusliku olukorra kohta.
7.Määrata ajutise pankrotihalduri Hillar Villers ́i ajutise halduri tasuks 380 eurot (kolmsada kaheksakümmend), millele lisandub käibemaks summas 76 eurot ja ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste suuruseks 20 eurot (kakskümmend eurot), millele lisandub käibemaks summas 4 eurot, kokku summas 400 eurot (nelisada), millele lisandub käibemaks summas 80 eurot, kokku 480 eurot.
8.Ajutise halduri tasu osaliselt, so summas 397 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, mõista välja riigi vahenditest JeweLex Advokaadibüroo OÜ arvelduskontole nr EE782200221056739476 AS Swedbank.
9.Teha pankrotimäärus teatavaks Viru Maakohtu kantselei kaudu 03.09.2018 kell 16.00 ning kohtuteadete avaldamise korras väljaandes Ametlikud Teadaanded ühel korral PankrS § 7 lg 1, § 33 lg 1 alusel, tähtajaga kuni 3 (kolm) aastat alates pankrotiteate avaldamise päevast.
10.Saata käesolev määrus teadmiseks võlgnikule ja ajutise pankrotihalduri aruandes näidatud võlausaldajatele, ning täitmiseks pankrotihaldur Hillar Villers ́ile, Tartu Maakohtu registriosakonnale (kinnistusraamat; äriregister) ning pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele täitmiseks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK
R. K. esitas Viru Maakohtule avalduse füüsilise isiku pankrotimenetluse algatamiseks ja võlgniku kohustustest vabastamiseks. 10.07.2018 määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Hillar Villers ́i. Ajutine pankrotihaldur esitas 31.07.2018 kohtule ajutise aruande.
AJUTISE HALDURI ARUANNE
31.07.2018 esitatud aruande kohaselt, võlgniku majandusliku seisundi kindlakstegemiseks on haldur teinud järelpärimised vajaliku informatsiooni hankimiseks Nasdaq, Pensioniregistri pidaja, kinnistusameti, ehitisregistri, äriregistri ja Maanteeameti poole. Ajutine haldur teostas järelepärimised kõikidest vararegistritest kasutades selleks elektroonseid andmebaase. Võlgniku rahaliste vahendite olemasolu teadasaamiseks tegi ajutine pankrotihaldur päringud pankadele ja erinevate liisingteenuseid pakkuvatele äriühingutele. Tegi päringud Maksu- ja Tolliametisse, teostas otsingud Ametlikes Teadaannetes ning tegi järelpäringu Pankrotihaldurite ja kohtutäiturite kojale.
1.VÕLGNIKU VARAD JA KOHUSTUSED
1.1.Võlgniku teadaolevad varad Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku teadaolevad varad moodustuvad alljärgnevalt:
1.1.1.Raha ja pangakontod Ajutise halduri kogutud andmetel on võlgnikul järgnevad pangakontod: - AS SEB Pank, konto nr. EE201010011773583228 (arvelduskonto), kontojääk seisuga 10.07.2018.a. oli 346,93 EUR; - Äripank AS, konto nr. EE950000009300063023 (kaardikonto), kontojääk seisuga 10.07.2018.a. oli 0,01 EUR; - AS Swedbank, konto nr. EE572200001100523046 (arvelduskonto), kontojääk seisuga 17.07.2018.a. oli miinus 6,72 EUR (kontol broneering summas 70,92 eurot). Sularaha võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt puudub. Kokku oli võlgnikul teadaolevalt rahalisi vahendeid 346,94 EUR. Nimetatud seis on muutunud, kuna võlgnik saab pankrotiavalduse kohaselt igakuiselt sotsiaaltoetust (juunis 2018 summas 41,68 eur) ja töötutoetust (juunis 2018 summas 354,89 eur), mida tal on õigus TMS lubatud määras kasutada. Võlgnik on taotlenud, et ajutine pankrotihaldur annaks krediidiasutusele konto kasutamiseks nõusoleku ja haldur on vastava nõusoleku andnud.
1.1.2.Nõuded kolmandate isikute vastu Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt nõudeõigused kolmandate isikute vastu puuduvad.
1.1.3.Vara. Pensioni registri pidaja andmetel on võlgniku nimele avatud pensionikonto nr. 99800589088, konto saldo on 11.07.2018.a. seisuga 5 659,303 SEB Progressiivne Pensionifond osakut. Kogumispensionide seadusest tulenevalt saab kohustuslikust pensionifondist teha väljamakseid isiku vanaduspensioni ikka jõudmisel või kanda osakud üle pärijatele peale isiku surma. Seega ei saa pensionifondi osakuid arvestada pankrotivara hulka. Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole. Kinnistusraamatu andmetel kinnisasju ei ole. Äriregistri andmetel võlgnik ei oma osalust juriidilistes isikutes. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi kui vallasasju registreeritud ei ole. Maanteeameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele, sõidukeid, väikekelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole.
1.1.4.Muu. Võlgnik on arvelt Eesti Töötukassas töötuna. Pankrotiavalduse kohaselt on tema kuusissetulek alla 1 kuu töötasu alammäära ja seda tal on õigus TMS lubatud määras kasutada. Arvestades, et TMS § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud töötasu alammäära suurust, siis võlgniku sissetulekud 1 töötasu alammäära suuruses summas ei kuuluks võlgniku pankroti väljakuulutamisel pankrotivara koosseisu ja sellele ei saa pöörata sissenõuet (va seaduses toodud erijuhud). Võlgniku nimele oli registreeritud sõiduk Mercedez-Benz C 200 CDI (xxx), kuid nimetatud sõiduk on lammutatud ja registreerimismärk ning –tunnistus Maanteeametile tagastatud.
KOKKUVÕTE:
Ajutine haldur on tutvunud võlgniku varade seisuga dokumentide alusel ning hindab R. K. vara ja õiguste võimalikuks prognoositavaks väärtuseks 0,00 EUR.
1.2.Võlgniku teadaolevad kohustused
Ajutine haldur on tuginedes ajutise halduri poolt kogutud andmetele välja selgitanud, et võlgnikul on aruande koostamise seisuga alljärgnevad kohustused.
1.2.1.Laenud, nende käendused, kohustused krediidiasutuste ees Krediidiasutused on teavitanud ajutist haldurit järgnevatest võlgniku kohustustest nende ees: - AS Swedbank – laenulepingust nr 07-208765-EV tulenev nõue seisuga 17.07.2018.a. summas 3 990,53 eurot (sh põhiosa võlg 42,17 eurot, põhiosa viivis 0,01 eurot ja intress 5,70 eurot), - AS Swedbank – laenulepingust nr 05-089240-EV (võlgnik on kaaslaenaja) tulenev nõue seisuga 17.07.2018.a. summas 7 361,26 eurot, - Folkefinans AS Eesti filiaal – laenulepingust tulenev võlgnevus seisuga 24.07.2018.a. summas 253,00 eurot, - Bigbank AS – tarbijakrediidilepingust nr SL13-01-13-483967 tulenev võlgnevus seisuga 24.07.2018.a. summas 7 614,70 eurot,
1.2.2.Maksuvõlad 12.07.2018.a. seisuga võlgnikul Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole võlgnikul maksuvõlgu (saldo on 0,00 EUR), ettemaksu konto on 0,00 eur.
1.2.3.Täitemenetlused Võlgnikul on teadaolevalt alljärgnevad kohtutäiturite menetluses (so aktiivsed menetlused) olevad kohustused (Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite koja andmetel): jrk
Toimiku nr 095/2015/29
Avamise kp 30.11.2015
035/2014/12
19.09.2014
022/2016/40
14.07.2016
*4
022/2015/26
08.05.2015
Sissenõudja
AKTIVA
FINANTS
OÜ 10746479 LHV
FINANCE
AS 12417231
PLACET
GROUP
OÜ 11198910
BIGBANK
AS 10183757
Nõue (EUR) 327.37
Täitur Kristel Maalman
365.37
Hille Kudu
543.20
Elin Vilippus
5,584.11
Elin Vilippus
Kokku 6 820,05 EUR * Bigbank AS-i nõude suurus on kokkuvõttes kajastatud lähtuvalt Bigbank AS-i poolt esitatule.
1.2.4.Pooleliolevad kohtuvaidlused Ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad.
1.2.5.Muud kohustused Võlgniku pankrotiavalduses ja kolmandate isikute poolt esitatud andmetel ei ole võlgnikul teisi täitmata kohustusi.
KOKKUVÕTE:
Ajutise haldur on välja selgitanud, et võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt 20 455,43 EUR, kuid eelduslikult suurenevad kohustused kohtutäiturite nõuete, viivistenõuete, intressinõuete, vms. arvelt. 1.3 Võlgniku varaline seis Ajutisele haldurile teadaolevate andmete põhjal ületavad võlgniku kohustused võlgniku varasid vähemalt ca 20 455 EUR võrra.
2.HINNANG VÕLGNIKU MAKSEVÕIMELISUSELE Ajutine haldur on seisukohal, et välja selgitatud kohustused ja varad ning olemasolevad dokumendid on üldiselt piisavad võlgniku majandusliku seisukorra hindamiseks. Võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik kõik kohustused täita. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on ajutisel halduril olevate andmete kohaselt maksejõuetu. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Võlgnik on hetkel olukorras, kus võlgnikul puuduvad reaalsed vahendid olemasolevate kohustuste täitmiseks. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ning võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 1 lg.2).
3.VÕLGNIKU KOHUSTUSTEST VABASTAMISE MENETLUSEST Ajutine haldur on seisukohal, et aruande koostamise ajaks ei ole tuvastatud PankrS § 171 lg.2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.
4.AJUTISE HALDURI ARVAMUS VÕLGNIKU MAKSEJÕUETUSE TEKKIMISE
PÕHJUSTE KOHTA
Ajutine pankrotihaldur annab tulenevalt PankrS § 22 lg 2 p 2 hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele. Pankrotimenetluse käigus kogutud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku maksejõuetus tekkinud sellest, et seoses töötuks jäämisega tervisliku seisundi tõtt, millest tulenevalt ei suuda ta täita oma kohustusi. Peamine põhjus maksejõuetuse tekkimisel on ajutise halduri arvates asjaolu, et võlgnik on töötu ning ta ei ole seoses piisavate alaliste sissetulekute puudumisega olnud võimeline oma kohustusi täitma. Võlgnikul puuduvad ka käesoleval ajal sellised sissetulekud ja vara, mis võimaldaksid tal täita oma kohustusi täies mahus ka käesoleval ajal. Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige võlgniku töötus ning võlgnikul selliste alaliste sissetulekute puudumine, mis võimaldaksid võlgnikul täita oma kohustusi. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on ajutises menetluses keeruline määrata, kuid arvestades täitemenetluste alustamise aega ja võlgniku pankrotiavalduses toodut, siis on maksejõuetuse tekke ajaks mai 2015 aasta. Ajutine pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.
5.MUUD TÄHELEPANEKUD JA ETTEPANEKUD Ajutine haldur ei ole ajutises pankrotimenetluses tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise võimalusi tulenevalt PankrS § 110-114 ega tagasinõude võimalusi.
6.KOKKUVÕTE PankrS § 1 lg 2 järgi on pankrot võlgniku maksejõuetus, mis ei ole ajutise iseloomuga ja millega kaasneb võlgniku suutmatus võlausaldajate nõudeid rahuldada. Pankrotiseaduse § 31 lg. 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu, kuna võlgniku suutmatus võlausaldaja nõudeid rahuldada ei ole ajutise iseloomuga, võlgnikul vara puudub ning võlgniku sissetulekud ei võimalda täita kohustusi PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Vastavalt PankrS § 29 lg 2 võib kohus lõpetada pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele ka siis, kui vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning võlausaldaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 31 lg 2 nimetatud summat. Kuigi võlgnikul puudub selline vara, mille arvelt saaks katta pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid, siis tulenevalt PankrS § 171 (11) tuleks võlgniku poolt kohustustest vabastamise avalduse esitamisel välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlgnik on esitanud koos pankrotiavaldusega avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Samas märgib ajutine pankrotihaldur tuginedes andmetele võlgnike varalise seisu kohta, et pärast pankroti väljakuulutamist tuleb pankrotihalduril esitada PankrS 158 kohane teade. Samuti esitab pankrotihaldur siis ka vastavalt PankrS 65 lg 11 menetlusabi taotluse haldusi tasu ja kulude hüvitamiseks. Arvestades, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse ja juhindudes PankrS § 29 lg 1, § 171 (11) palub ajutine haldur: - kuulutada välja R. K. (isikukood 37403043738) pankrot; - nimetada R. K. (isikukood 37403043738) pankrotihalduriks Hillar Villers (kinnitan oma nõusolekut asuda täitma pankrotihalduri ülesandeid); - mõista välja ajutise halduri tasu ja tehtud kulutused vastavalt esitatud taotlusele.
MENETLUSE KÄIK
03.09.2018 kohtuistungil jäi ajutine haldur 31.07.2018 esitatud aruande juurde. Võlgnik jäi esitatud avalduse juurde.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, samuti, arvestades ajutise halduri, R. K. ́i seisukohtadega, luges kohus tõendatuks, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et R. K. on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 3 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, kuulutab kohus pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Tulenevalt PankrS § 1 lg 2 ja 3 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vastavalt PankrS § 91 lg 1 ei või füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.
Ajutise halduri aruandest selgub, et võlgniku kohustused ületavad tema vara. Võlgnikul puudub selline sissetulek, millest oleks võimalik võetud kohustusi täita. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Pankrotihaldur Hillar Villes on andnud nõusoleku asuda pankrotihalduriks võlgniku pankrotimenetluses. Kohus leiab, et Hillar Villers vastab pankrotihalduri kohta kehtestatud nõuetele ning nimetab Hillar Villersi R. K. ́i pankrotimenetluses pankrotihalduriks. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 01.10.2018 kell 10.30 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 4 tundi, tunnitasuga 95 eurot.
R.
K. ́i
Vastavalt PankrS § 23 on ajutise halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Samuti on ajutisel halduril õigus nõuda ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Ajutine haldur palub PankrS § 23 lg 1 alusel välja mõista ajutise halduri tasu ja kulu (JeweLex Advokaadibüroo) kasuks kokku 480 eurot: - halduri tasu 380 + käibemaks 76 eurot ja - kulud 20 eurot + käibemaks 4 eurot Arvestades asjaolu, et R. K. ́il puudub vara ajutise halduri tasu ja tehtud kulutuste katmiseks, palub haldur tasu osaliselt, so 397 eurot + käibemaks, määrata hüvitamisele riigi vahenditest. Kohus leiab, et halduri tasu taotlus, arvestades halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kulutatud tööaega, on põhjendatud. Kohus pidas vajalikuks pöörata käesolev pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Kui kõrgemalseisev kohus tühistab pankrotimääruse, ei mõjuta see halduri poolt või tema suhtes tehtud õigustoimingute kehtivust.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.