Muud

kohtumäärust

pankrotihaldur

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv.

Asjaolud ja menetluse käik Axxx-Mxx Hxxx esitas 04.06.2023. a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale maksejõuetusavalduse. Võlgnik on abielus ning tal on kaks ülalpeetavat. Võlgnik on asunud hiljuti tööle uuele töökohale, töötasu pole veel saanud. Võlgnik märgib, et ka tema abikaasa on makseraskustes, kuid kumbki tegeleb oma võlakoormaga eraldi. Võlgnik ei ole oma võlgnevuste kogusummat märkinud, kuid see on umbes 53 000 eurot. Võlgnikul on käimas hulgaliselt täitemenetlusi, mille peatamist võlgnik soovib. Maksejõuetusavalduses on võlgnik on valinud võlgade ümberkujundamise menetluse. Ta soovib jõuda realistliku tagasimakse graafikuni, soovib oma võlad tasuda ja vältida tulevikus depressiooni sattumist. Võlgnik märgib makseraskuste tekkimise põhjusena varasemate peresuhete purunemise, depressiooni sattumise, vajaduse tegeleda palju põdeva lapsega. Avalduse esitamisel on tasutud riigilõiv 10 eurot. Kohus võttis 14.06.2023. a määrusega Axxx-Mxx Hxxxx maksejõuetuseavalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Einar Vallandi. Kohus peatas võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused ning võimalikud sundtäitmised. Lisaks tühistas kohus võlgniku suhtes kohaldatud hagitagamise abinõud ning vabastas AxxxxMxx Hxxxx arvelduskontod aresti alt. Usaldusisik Einar Vallandi esitas 10.07.2023. a kohtule usaldusisiku aruande. Võlgnik on abielus. Abikaasad on valinud varalahususe varasuhte. Abikaasadel ühisvara ei ole. Usaldusisik kontrollis kinnistusraamatu, liiklusregistri, pensioniregistri, väärtpaberite keskregistri ning teenistus- ja tsiviilrelvade riikliku registri elektroonilises andmebaasis olevat teavet võlgniku vara kohta ning tuvastas, et nendes registrites registreeritud võlgniku vara puudub. Võlgnik ei ole ega ole olnud ühegi ühingu osanik või juhtorgani liige. Igapäevaselt kasutab võlgnik Baltasar Liising OÜ-le kuuluvat sõiduautot Volkswagen Touran (2013. a). Sõiduki liisinguvõtja ning vastutav kasutaja on võlgniku abikaasa. Maksu- ja Tolliameti andmetel sai võlgnik 2021. a septembris AS-ilt Pensionikeskus netotulu 4512,59 eurot. Summa kanti N26 Bank GmbH-s avatud võlgniku arvelduskontole nr DE80100110012627933820. Käesolevaks ajaks puudub võlgnikul kontole ligipääs ning ta ei ole kontot ammu kasutanud. Võlgnikul on lisaks järgmised arvelduskontod. Swedbank AS-is arvelduskonto nr EE832200221023165358, mille saldo on -1,28 eurot. Samas pangas on võlgnikul limiidikonto nr EE052200221068741630 (seotud krediitkaardi kasutamise lepinguga nr 18-019856-RK). Konto saldo on 0 eurot. Swedbank AS-is hoiukonto nr EE572200222074088755, mille saldo on 0,66 eurot. SEB Pank AS-is on arvelduskonto nr EE711010010695466013, mille saldo oli 04.06.2023. a seisuga 3,66 eurot. Kontole laekub osa võlgniku sissetulekust, saldo muutub jooksvalt. SEB Pank AS kogumishoius nr EE151010031455426227, mille saldo oli seisuga 04.06.2023. a 0,14 eurot. AS-is Coop Pank arvelduskonto nr EE814204278614580605, mille saldo oli 19.06.2023. a seisuga 0 eurot. Võlgnik ei ole seda kontot kunagi kasutanud. Revolut Bank UAB-s kontod nr LT533250015511280270 ja LT677070022413285135, mille saldo oli 17.06.2023. a seisuga 0 eurot. Võlgnik kasutab oma poja Mxxxxx Txxxxxx nimele SEB Pank AS-is avatud arvelduskontot nr EE311010011862351222. Kontole laekub osa võlgniku sissetulekust. Võlgniku suhtes toimuvad täitemenetlused (14 täitemenetlust) kohtutäitur Oksana Kutšmei juures (täiteasjad nr 084/2021/4526, nr 084/2021/4628, nr 084/2021/4664, nr 084/2021/6225, nr 084/2021/6522, nr 084/2021/8870, nr 084/2021/8872, nr 084/2021/8899, nr 084/2021/8905, nr 084/2021/8910, nr 084/2021/9302, nr 084/2022/2498, nr 084/2022/7500 ja nr

084/2023/2538). Kohtutäitur Ivi Kalmeti juures on menetluses täiteasi nr 047/2021/470 ning kohtutäitur Anne Böckleri menetluses on täiteasi nr 182/2021/1933. Võlausaldajaid on kokku

KOHTU SEISUKOHT

FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 15 lg 9 kohaselt kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik ja ta on taotlenud pankroti väljakuulutamist või pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta usaldusisiku nimetamata ja kümne päeva jooksul maksejõuetusavalduse saamisest arvates pankroti välja kuulutada vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) §-s 31 sätestatule või pankroti välja kuulutada ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-s 45 sätestatule. FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. FiMS § 18 lg 2 kohaselt kohus, vaadanud maksejõuetusavalduse läbi: kuulutab välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule (p 1) või kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule (p 2). PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks. Kohus arutas 06.09.2023. a toimunud kohtuistungil võlgnikuga usaldusisiku antud arvamust. Axxx-MxxxHxxx on nõus pankrotimenetlusega. Usaldusisik jääb aruandes esitatud seisukohtade juurde. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti kohtu poolt kogutud tõenditest nähtub, et võlgniku kohustused ületavad temal olemasolevat vara. Võlgniku töötab xxxxxx Cirkle K klienditeenindajana. Katseaeg on kuni 18.09.2023. a. Brutosissetulek on 776 eurot, millele lisanduvad müügiboonused käibest. Võlgnik on tööl 0,8 koormusega. Lisandub igakuine peretoetus 160 eurot ning ühe lapse puudega seotud sotsiaaltoetus 138,08 eurot. Poja isa maksab igakuiselt elatist 200 eurot. Võlgnikul ja tema abikaasal on üks alaealine laps. Seega leibkonnas on kaks alaealist ülalpeetavat. Abikaasa töötabxxxxxxxxxxxxxxx. Ka temal on võlad, kuid ta soovib tegeleda nendega eraldiseisvalt ning aasta jooksul tasuda. Vara võlgnikul puudub. Kohustusi võlausaldajate ees on kokku vähemalt 53 097,36 eurot, sh kohtutäiturite tasud 8334,36 eurot. Kohus loeb tuvastatuks, et Axxx-Mxx Hxxx on maksejõuetu ning maksejõetus on püsiva iseloomuga. Tulenevalt PankrS § 31 lg-test 5, 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Einar Vallandi andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ja usaldusisikuks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Einar Vallandi on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik vähemalt kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt. Kohus kuulutab võlgniku Axxx-Mxx Hxxxxxpankroti välja 13.septembril 2023. kell 13.00, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Einar Vallandi ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku 04.10.2023. a algusega kell 09.30 pankrotihalduri büroos. Koosolekul on võimalik osaleda virtuaalselt, osaleda soovijatele saadab pankrotihaldur vajalikud lingid. FiMS § 45 lg-te 1, 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid

soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 15.09.2024. a., et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue. Kohus selgitab: • • • • •

• •

Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6 rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. TMS § 51 lg 1 järgi täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ning usalduslikule Einar Vallandile, samuti võlgnikule. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine PankrS § 150 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. FiMS § 54 lg 1sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lg 2 järgi hüvitatakse kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FiMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sh seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51 sätestab, et sama sätte lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Usaldusisik Einar Vallandi esitas 10.07.2023. a tasutaotluse koos tasu arvestusega FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg-te 2, 3 kohaselt. Usaldusisik taotleb tasu 17 pooltunni eest määraga 33 eurot pooltund, kokku 561 eurot lisandub käibemaks 112,20 eurot. Usaldusisik taotleb tasu maksmist OÜ Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096) arvelduskontole nr EE742200221013804535 Swedbank AS-is. Tasu maksta välja riigi vahenditest summas 673,20 eurot. Kohus kontrollis, et OÜ Õigusbüroo Faktootum, mille kaudu usaldusisik tegutseb, on käibemaksukohustuslane.

Kohus hindab, et taotletud tasu vastab FiMS § 54 lg 4 teises lauses märgitule ja järgitud on PankrS § 23 lg 51 ettenähtud määra. Usaldusisiku töömaht 17 pooltundi ehk 8,5 tundi on kohane selles menetluses. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 150 lg 1 p 2 järgi on pankrotimenetluse kulu ajutise halduri või usaldusisiku tasu. Kohus peab põhjendatuks finantseerida usaldusisiku tasu võlgniku vara (pankrotivara) arvelt, kuid määrata selle hüvitamine riigi vahenditest PankrS § 23 lg 51 nimetatud määras ja nii tuleb usaldusisiku tasu hüvitada riigi vahenditest summas 673,20 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.