Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

2-23-8526 Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

ASJAOLUD

AS PlusPlus Capital (edaspidi hageja) esitas Viru Maakohtule hagi K J (edaspidi kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt kostja ja laenuandja (esialgne võlausaldaja F F OÜ) sõlmisid lepingu, mille alusel väljastati kostjale väljastatud laen 12145,41 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena 10. kuupäevaks alates 10.11.2019 356,40 eurot kuni viimase osamakseni 10.10.2024 357,49 eurot. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 24,50% aastas või 0,07% päevas. Intressi arvestamisel lähtus laenuandja tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast ning laenusumma kasutuses olemise päevast alates. Lisaks leppisid pooled kokku igakuises haldustasus 2,50 eurot kuus. Lepingu sõlmimise hetkest oli krediidi kulukuse määr 29,62% aastas ja krediidi kogukulu 21 628,00 eurot. Krediidi kulukuse määr on laenuga kaasnev krediidi kogukulu laenusaajale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana laenust, eeldusel, et laenuleping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning pooled täidavad oma kohustusi laenulepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel. Kostja kohustus tagastama laenu igakuiste osamaksetena vastavalt maksegraafikule. Kostja tasus lepingu alusel kuni 10.07.2021 osamakseni, mida laenuandja arvestas maksegraafikujärgsete osamaksete katteks. Kostja ei tasunud alates 10.08.2021 osamaksest täielikult. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas laenuandja 23.11.2021 lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 13.12.2021 ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, ütles laenuandja lepingu 14.12.2021 üles. Peale lepingu ülesütlemist pidi kostja tasuma sissenõutavaks muutnud põhiosa tasumata jäägi 8 578,72 - seega oli peale lepingu ülesütlemist kostja võlgnevus lepingu põhiosamaksetes 9 402,32 eurot, intressimaksetes 964,00 eurot ja lepingu haldustasu maksetes 12,5 eurot. 15.02.2022 loovutas laenuandja oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Pärast nõude loovutamist tasus kostja hagejale nõude katteks 463,63 eurot. Hageja on kostja tasumisi arvestanud põhivõlast maha ja kostjal jäi põhivõlg 8938,69 (9402,32 - 463,63) eurot. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt järgnevad summad: 1) põhivõlg 8938,69 eurot; 2) intressid 964,00 eurot; 3) lepingu haldustasu 12,5 eurot; 4) viivised: 3275,97 eurot. Hageja nõuab kostjalt 2(4)

2-23-8526 ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni (8938,69 * 24,50% aastas = 2303,57 eurot). Vastavalt tingimuste p-le 14.3 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Hageja volitas PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja toimetas teenusena kolm tasulist meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile XXX 04.04.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 25 eurot, 08.06.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot ja 11.08.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot. Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja F F OÜ ja kostja vahel 17.10.2019 sõlmitud laenulepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse 8938,69 eurot, intressid 964,00 eurot, lepingu haldustasu 12,5 eurot, viivised 3275,97 eurot, sissenõudekulud 35 eurot; hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt 8938,69 eurolt alates 13.06.2023 kuni põhinõude täitmiseni 24,50% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud isiklikult 5.07.2023 TsMS § 322 lg 2 sätestatud korras (kostja tööandja kaudu). Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja 14päeva jooksul, s.o hiljemalt 19.07.2023 kohtule vastust hagile ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS § 407) lg-tele 1 ja 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaks võetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab kohus, et kostjal ei ole hagi üle vaidlust ning hagi tuleb rahuldada kogu haginõude ulatuses. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-ga 2, §-dega 76, 94, 100, 101, 108, 113 lg 1, § 1132 lg 2 p 3 ja TsMS §-ga 367. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

3(4)

2-23-8526 Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 980 eurot ja õigusabikulud 420 eurot (120*3,5 tundi). Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 980 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt, 240 euro ulatuses. Kohus leiab, et tunnitasu määr on põhjendatud, kuid leiab, et ajakulu on põhjendamatult suur. Kohus arvestab hageja õigusabi kulude hindamisel asjaolu, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et õigusteadmistega isikul kulub hagiavalduse koostamiseks ning materjalide esitamiseks kohtule 3,5 tundi. Kohus leiab, et põhjendatud ajakuluks on kokku 2 tundi. Kohus pöörab ka tähelepanu, et hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1220 eurot, s.h riigilõiv 980 eurot ja õigusabikulud 240 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.